Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16435
Tsiviilasi
XX hagi KÜ Vana-Kalamaja 11A vastu 04.08.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Dmitri Iljinski Kostja/vastustaja KÜ Vana-Kalamaja 11A (registrikood 80227901), lepinguline esindaja adv Tatjana Dobolina, juhatuse liige MO
Kohtuistung
10.01.2018
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada hageja alternatiivne nõue ja tuvastada KÜ Vana-Kalamaja 11A 04.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
4.Apellandi 15.01.2018 taotlus 10.01.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.01.11.2016 esitas hageja maakohtule kostja (edaspidi ka KÜ) vastu hagi 04.08.2016 üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 2 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige. 04.08.2016 üldkoosoleku toimumisest hagejat ei teavitatud. Ka on koosolekul vastu võetud otsused nr 1 ja 2 kostjale äärmiselt kahjulikud, rikuvad kostja majanduslikke huve ja on vastuolus kostja põhikirjaga. Hageja taotles tunnistada otsused kehtetuks korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lõike 1 alusel vastuolu tõttu seaduse ning kostja põhikirja punktidega 2.1 ja 2.2. Otsused on ka hea usu põhimõtte vastased, vastuolus heade kommetega ning kohtlevad kostja liikmeid ebavõrdselt.
3.Juhul, kui kohus jätab otsused kehtetuks tunnistamata, taotles hageja alternatiivselt otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja hinnangul jäeti talle koosoleku toimumisest tahtlikult teatamata. Hageja sooviti eemaldada otsustusprotsessist. Otsuste tühisuse aluseks on MTÜS § 241 lõige 1. Hageja kontaktandmed olid kostjal olemas, vaatamata sellele üldkoosoleku kokkukutsumise teadet talle ei edastatud. Kostja eksitab kohut, et 04.08.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli paigutatud kõigisse kortermaja trepikodadesse. Lisaks sellele, et hageja trepikojas teadet ei olnud, on kostja sihilikult jätnud vastamata hageja järelepärimistele üldkoosoleku toimumise kohta. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 04.08.2016 üldkoosolek oli kokku kutsutud ja läbi viidud vastavuses KÜS-i nõuetega. Koosolekust teavitati vastavalt põhikirja punktile 7.10. Kostjal puudus kohustus teatada koosoleku kokkukutsumisest muul viisil kui põhikirjas ja KÜS-is
sätestatud. Isegi, kui eeldada, et hageja oleks koosolekust osa võtnud, ei oleks otsused jäänud vastu võtmata hageja vastuhääletamise korral.
5.Vastuvõetud otsused ei kahjusta kostja ega selle liikmete huve. Esimese astme kohtu otsus
6.22.05.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 864 eurot, mille mõistis hagejalt koos viivisega välja.
7.Kostja 04.08.2016 üldkoosoleku päevakorras olid vastavalt protokollile (t lk 1620) järgmised küsimused: 1) korter 2 KÜ võlgnevuse kustutamine 2014 oktoobri seisuga; 2) hoone rekonstrueerimise tööde olukord; 3) hoone rekonstrueerimise tööde hilinemine ja kokkulepe OÜ East Invest ja KÜ vahel; 4) muud teemad. Hageja on vaidlustanud päevakorra punktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused. Koosolekust võtsid osa korterite 1-7 omanikud, korteri nr 8 omanik (hageja) koosolekust osa ei võtnud.
8.Üldkoosolek võttis vastu päevakorra punktis 1 otsuse kustutada korter 2 võlgnevus kostja ees 2014 oktoobri seisuga. Protokollist nähtuvalt otsustas üldkoosolek kustutada võlgnevuse kompenseerimaks korterile 2 pinna mittelisandumist üldruumide arvelt 5988.79 euro suuruse võlgnevuse kustutamisega. Korteri 2 omanik protokolli kohaselt hääletamisest osa ei võtnud, otsus võeti vastu 6 poolthäälega. Päevakorra punktis 2 otsustas kostja üldkoosolek tasaarveldada KÜ viivisenõude JS ettemaksust KÜ-le 5000 euro ulatuses ja seoses OÜ East Invest poolt lisatööde teostamisega. Protokollist nähtuvalt esitas üldkoosolekule ülevaate hoone rekonstrueerimistööde olukorrast OÜ East Invest esindaja JS. Ülevaate kohaselt olid teostatud hoone katusetööd, fassaaditööd koos soojustusega ja paigaldatud uued välisuksed; hoone tehnosüsteemidest oli paigaldatud uus elektrisüsteem koos nõrkvoolusüsteemiga ja uus vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Teostamata on trepikodade remonttööd. JS selgitas, et viimased ehitustööd teostatakse kohe pärast esimese korteri müügi õnnestumist (OÜ-l East Invest on majas müügis kolm korterit).
9.Kohus viitas MTÜS § 24 lõikele 1. Hageja arvates on otsused vastuolus seaduse (KÜS § 2 lõikega 1, § 15, KOS § 21 lõike 1 punktiga 4) ja põhikirjaga (punktid 1.3, 2.1, 2.2) ning otsuse punkt 2 on vastuolus ka kostja poolt 30.09.2014 sõlmitud lepinguga, kostja huvidega.
10.KÜS §-s 2 on sätestatud korteriühistu mõiste. See säte ei ole aluseks nõude esitamisele. Seega ei saa KÜS § 2 lõikega 1 vastuolu tõttu seadusega kostja üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada. Hageja arvates rikub vaidlustatud otsus KÜS §-s 15 nimetatud majandamiskulude tagamise nõuet. Hageja on kohtu arvates teinud KÜS §-st 15 järelduse, mida sellest järeldada ei saa. KÜS §-s 15 on märgitud, et juhatus koostab majandustegevuse aastakava, esitab selle kinnitamiseks üldkoosolekule ja mida aastakava sisaldama peab ning majandustegevuse aastakava KÜ liikmetele tutvustamise korra ja tähtaja. Ka KÜS § 15 ei saa olla üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja poolt nõude alusena märgitud § 21 lõike 1 punkti 4 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid.
KOS § 21 ei kohaldu kostja suhtes, kuna kostja on korteriühistu. Nimetatu tuleneb KOS § 8 lõigetest 1 ja 11.
11.Mis puutub põhikirja rikkumisse, siis kostja põhikirja punkti 1.3 kohaselt on ühistu iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses EV seadustest, muudest ühistu tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning põhikirjast. Nimetatud põhikirja punkt ei saa oma sisu tõttu olla aluseks ühelegi nõudele. Tegemist on deklaratiivse punktiga põhikirjas. Põhikirja punkt 2.1 sätestab ühistu eesmärgi, milleks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põhikirja punkt 2.2 sätestab, et elamu heaperemehelik kasutamine on ühistu liikmete poolt elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanikelt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja punktid 2.1 ja 2.2 on punkti 2 – ühistu tegevuse eesmärk – alapunktid, millest ei tulene nõude aluseid. Hageja vaidlustatud otsused ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga ega hea usu põhimõtetega. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt otsustas kostja üldkoosolek kustutada korter 2 võlgnevuse mitte tasuta, vaid vastusoorituse eest, milleks oli erinevalt teistest korteriomandi omanikest kostja liikmetest mitteeluruumi/de omandusse mittesaamine. Viivis on sanktsioon kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivise nõudmine on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Kui kostja üldkoosolek otsustas viivisenõudest loobumise, on see seadusega kooskõlas. 22.09.2014 notariaalse lepingu (t lk 30-61) punktis 7.5 märgitud leppetrahv on võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes viivis, mitte leppetrahv, kuivõrd leppetrahv on väljendatud protsendina teatud summast iga viivitatud päeva eest (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne lk 539). Seega sisaldab lepingu punkt 7.5 viivise-, mitte leppetrahvi kokkulepet.
12.Hageja alternatiivse nõude vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks on MTÜS § 241. Hageja esitas nõude koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil. Kostja põhikirja (t lk 23-29) punkt 7.10 sätestab üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisega seonduvalt, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Hageja väidab, et teda ei teavitatud kostja 04.09.2016 üldkoosoleku toimumisest. Hageja ei ole hagis märkinud, millisel viisil oleks tulnud talle üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada. Hageja ei ole väitnud, et 04.09.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei olnud välja pandud trepikodadesse. Ka pärast kostja vastuse saamist ei ole hageja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega seonduvalt esitanud muid seisukohti ega tõendeid, millest saaks järeldada, et hagejale ei teatatud koosoleku toimumisest põhikirjas ettenähtud viisil, s.o teadete panemisega trepikodasesse. Kohus luges tõeseks kostja väite, mille kohaselt olid teated üldkoosoleku toimumisest välja pandud trepikodadesse. Asjaolu, et hageja majas ei ela, ei muuda koosoleku toimumise teadet hagejale mitteesitatuks, kuna koosolekust oli kostja teatanud viisil, mis on sätestatud kostja põhikirjas. Kui hageja trepikodadesse pandud teateid ei loe, on see tema riisiko. Kortermajade puhul on tavapärane, et üldkoosoleku kokkukutsumise teated pannakse trepikodadesse. Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue, mille ta esitas juhuks, kui kohus ei rahulda otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet.
13.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
14.Menetluskulude nimekirja (t lk 155-157) järgi on kostja kuluks lepingulise esindaja tasu 1428 eurot (sh käibemaks). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega, kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi. TsMS § 177 lõike 4 alusel palus kostja märkida hageja kohustuse tasuda menetluskuludelt viivist. Kostja esindaja tehtud toimingud (sh toimingu tegemise aeg, kestus, hind, summa) nähtuvad tööaruandest (t lk 157). Kostja esindaja tunnitasumäär on 120 eurot, toimingute tegemisele kulunud aeg 9h 55min, tasu 1190 eurot, käibemaks 238 eurot, tasu kokku 1428 eurot.
15.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Kohus nõustus vastuväidetega osaliselt. Kostja tunnitasu 120 eurot + km on kooskõlas kohtupraktika kohase keskmisega. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohuslane, mõistis kohus hagejalt menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tööde aruandest ei ole võimalik tuvastada, millise tsiviilasja raames menetluskulud kanti. Nimetatu on võimalik tuvastada menetlustoimingu tegemise aja, nimetuse ja kohtutoimiku alusel. Tsiviilasja hind on 3500 eurot, kostja taotletud menetluskulud 1428 eurot. Seega on kostja menetluskulud tsiviilasja hinnast tunduvalt väiksemad. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ja TsMS näeb ette võimaluse taotleda menetlustoimingute tegemise tähtaja pikendamist. Taotlust esitades toimis kostja seadusega kooskõlas. Põhjendatud on ka hagejalt kostjale välja mõista kulu esialgse vastuse koostamise ja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamise eest. Hagile vastuse mitteesitamine menetlusse võtmise määruses märgitud tähtajaks oli põhjendatud, kuna kostja taotles hageja kohustamist andma tagatis kostja menetluskulude katteks. Kui kostja oleks vastuse esitanud kohtu määratud tähtajaks, oleks ta kaotanud õiguse tagatisele. Asjaolu, et kohus jättis tagatise taotluse rahuldamata, ei tähenda, et taotlusega seotud menetluskulu peaks kandma kostja (vt TsMS § 162 lõige 1). Menetluskulude suuruse määramisel käesolevas asjas ei ole tähtsust asjaolul, et kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Kõik asjakohased tõendid esitas hageja. Asja lahendamiseks ei olnud kostjal vaja tõendeid esitada. Kohus pidas põhjendatuks vähendada toimingute tegemise ajakulu. Kohus luges põhjendatud ajakuluks kliendilt saadud materjalidega, hagiavaldusega (sh tõendid) tutvumiseks, menetlustähtaja pikendamise taotluse ja esialgse vastuse koostamiseks, eeldatavate menetluskulude tagatise andmise taotluse koostamiseks, asjaolude analüüsimiseks ja hagile vastuse koostamiseks 5,5h, arvestades, et nimetatud toimingud on menetluses kostja jaoks kõige ajamahukamad ning arvestades ka asja keerukuse astet. 04.04.2017 esitas kostja lõpliku seisukoha, mis sisaldab menetluskulude nimekirja. Kuivõrd menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aeg ei kuulu menetluskuluna hüvitamisele, pidas kohus kostja 04.04.2017 dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5h. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6h ja menetluskulude suurus 6 x 144 (120+24) = 864 eurot, mille kohus mõistis hagejalt kostjale välja. Hageja väide, et kostja on hagejalt nõudnud menetluskulu kohtuväliselt 11.04.2017 arvega 97.50 eurot, ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ese. Hageja nõue, et kohus selgitaks otsuses kostja väidetavat otsust jätta menetluskulud sõltumata tulemusest hageja kanda, on asjakohatu. Kohtu pädevusse ei kuulu sellise selgituse andmine. Selgituse
hagejale võiks anda hageja õigusteadmistega esindaja. Juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 ja kostja taotlusest märkis kohus hageja kohustuse tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus
16.21.06.2017 apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega hagi. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, tuvastanud asjaolud ebaõigesti ja ebapiisavalt ning jätnud vääralt kohaldamata materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
17.Üllatav on seisukoht nagu oleks kostja põhikirjas sätestatud viisil koosoleku kokkukutsumise teate trepikodades välja pannud. Hageja trepikojas puudus remonttööde käigus koht, kuhu oleks füüsiliselt olnud võimalik sellist teadet välja panna. Kohus jättis tähelepanuta hageja 04.04.2017 menetlusdokumendis toodud väited. KÜ-s ongi praktika, et üldkoosolekud kutsutakse kokku e-kirja teel. Ka JS on 2017.a märtsis toimunud üldkoosolekul kinnitanud, et teadet vaidlustatud koosoleku kohta trepikodadesse välja ei olnud pandud, mistõttu palus ta võtta üldkoosoleku päevakorda veelkord sama sisuga otsused nr 1 ja 2. Samuti jättis maakohus tähelepanuta 04.04.2017 esitatud tõendid ning fakti, et menetluse jooksul ei ole kostja esitanud koosoleku kokkukutsumise teadet. Kohus jättis ka arvestamata, et kostja jättis sihilikult vastamata hageja järelepärimistele üldkoosoleku toimumise osas. Vastavad teated ja kordusteade olid saadetud KÜ ametlikule e-postiaadressile XXX ja juhatuse esimees SP kinnitas e-kirja kättesaamist, kuid ei vastanud.
18.Kohus heitis hagejale ette seisukohtade ja tõendite esitamata jätmist, millest saaks järeldada, et hagejale ei teatatud koosoleku toimumisest teadete panemisega trepikodadesse. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas tal on võimalik tõendada fakti teadete trepikodadesse mittepaigaldamise kohta, arvestades, et hagejat ei kavatsetudki teavitada koosoleku toimumisest ning protokolli sai hageja juhuslikult raamatupidaja käest. Arvestades TsMS § 230 lõikes 1 sätestatut ja Riigikohtu praktikat peaks kostja tõendama koosoleku kokkukutsumise nõuete järgimist.
19.Hageja jäi ka seisukohale, et otsused nr 1 ja 2 on vastuolus heade kommetega. Ja et need tuleb tunnistada kehtetuks kahjulikkuse tõttu KÜ-le. Samuti jääb hageja muude maakohtus esitatud väidete ja seisukohtade juurde.
20.Hageja vaidlustab ka kostja menetluskulude suuruse. Menetlustähtaja pikendamise ja esialgse vastuse koostamise ning menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamise kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Tegemist oli menetlust venitavate taotlustega. Seega tuleks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid vähendada vähemalt 14.12.2016 kande osas 1h 20min võrra ja 30.12.2017-03.01.2017 kannete osas 2h 20min ulatuses. Otsusest ei saa selgitust, kas kostja kahe lepingulise esindaja töö oli dubleeriv või mitte. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude ja tuvastab kostja 04.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust, kuid jätab kulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
23.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kohus otsuses kõik seni lahendamata menetlusosaliste taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata apellandi taotlus 10.01.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Apellant palub täiendada vastustaja juhatuse liikme MO seletust istungil selliselt, et oleksid lisatud sõnad selle kohta, et MO vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal veel majas ei elanud.
24.Kolleegium taotluse rahuldamiseks alust ei näe. TsMS § 50 lõike 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Taotletu omaks asjas tähtsust vaid juhul, kui MO seletus oleks käeolevas asjas käsitletav tõendina TsMS § 229 kohaselt ja kolleegium peaks seda hindama TsMS § 232 lõike 1 kohaselt. Menetlusosalise seadusjärgse esindaja seletus oleks tõendina käsitletav vaid juhul, kui see oleks antud vande all. Ka ei esitanud vastustaja täiendavate tõendite kogumise taotlust ringkonnakohtus. Seega ei oma vastustaja juhatuse liikme seletus ringkonnakohtu istungil asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
25.Kuigi hageja on hagis nõudnud esimese alternatiivina üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ja teise alternatiivina otsuste tühisuse tuvastamist, leiab kolleegium, et kuna üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel ei oma kehtetuse alused enam tähendust, on menetlusökonoomiliselt mõistlik ja vajalik kontrollida maakohtu otsuse õiguspärasust esmalt üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas.
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise osas väär ja kuulub seetõttu tühistamisele. Hageja on kostja 04.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude puhul tuginenud põhjendusele, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti selleks ettenähtud korda (MTÜS § 241 lõige 1). Kostja põhikirja punkti 7.10 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva; teade pannakse välja trepikodadesse; üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on siinkohal vääralt lugenud tõeseks kostja väite, et teated üldkoosoleku toimumisest olid välja pandud trepikodadesse. Samuti on kohus vääralt leidnud, et hageja ei ole väitnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei olnud välja pandud trepikodadesse ning et ka pärast kostja vastuse saamist ei ole hageja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega seonduvalt esitanud muid seisukohti ega tõendeid, millest saaks järeldada, et hagejale ei teatatud koosoleku toimumisest põhikirjas ettenähtud viisil. Hagis ei
toonud hageja tõepoolest esile, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei olnud välja pandud trepikodadesse. Hagis märkis hageja üksnes, et talle ei edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, kuigi hageja kontaktandmed olid kostjal olemas. Samas tõi hageja teadete puudumise trepikodades selgesõnaliselt esile kostjale vastust esitatud 04.04.2017 menetlusdokumendis, mille punktis 2.1 märkis, et kostja eksitab kohut nagu 04.08.2016 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks olnud paigutatud kõigisse kortermaja trepikodadesse ning et hageja trepikojas vastavat teadet ei olnud. Maakohus jättis vääralt hageja 04.04.2017 menetlusdokumendis märgitu tähelepanuta ning asus ebaõigele järeldusele, et hageja ei ole vastavat asjaolu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta esile toonud.
27.Kuna hageja tõi maakohtus esile väite, et kostja on rikkunud põhikirja punktis 7.10 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, oli kostjal TsMS § 230 lõikest 1 ja kohtupraktikast tulenevalt kohustus tõendada koosoleku kokkukutsumise korra järgimist. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-03, punkt 10) ehk seda, et tema trepikojas üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei olnud. Kuigi hageja tõi eelviidatu esile alles viimases maakohtule tähtaegselt esitatud menetlusdokumendis, millele maakohus ei andnud enam kostjale võimalust vastamiseks, oli hageja poolt vastava väite esitamine kostjale peale hageja menetlusdokumendiga tutvumist teada ja kostjal oleks olnud võimalus hiljemalt apellatsioonimenetluses (vastuses apellatsioonkaebusele) sellele vastu vaielda ning tõendada vastupidist. 30.11.2017 korraldusliku määrusega andis ringkonnakohus kostjale ka võimaluse oma tõendamiskoormust täita, kuid kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Seega tuleb lugeda tõeseks hageja väide, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kostja juhatuse poolt ettenähtud korda, mille tulemusena on MTÜS § 241 lõike 1 järgi üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised.
28.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on tuvastatud kostja 04.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus (ehk rahuldatud hagi alternatiivse nõude osas), ei käsitle kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid seoses otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmisega.
29.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel kostja kanda.
30.Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, mille tagajärjel tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega puudub vajadus käsitleda ka apellatsioonkaebuse väiteid menetluskulude suuruse vaidlustamise osas. Kuna antud juhul määras maakohus kindlaks ainult kostja menetluskulude rahalise suuruse, aga ringkonnakohtu poolt otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise tulemusena tuleks määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus, jätab kolleegium juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-15 punktis 21 väljendatud seisukohast kulud kindlaks määramata. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.