Eesti Inkasso OÜ hagi Torumehed OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1510,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ, registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Triin Linholm, e-post: x Kostja: Torumehed OÜ, registrikood 12485416, asukoht Paide tee 11-1 Koeru alevik 73001 Järva vald Järvamaa, e-post: [email protected] Kostja esindaja seaduslik esindaja Tõnis Kruusement
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Torumehed OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Torumehed OÜ hageja Eesti Inkasso OÜ (arveldusarve nr EE492200221057039340 Swedbank) kasuks 1480,32 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend eurot ja 32 senti) eurot, sh põhivõlgnevus 636,05 eurot, intress 209,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 636,05 eurot.
2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Torumehed OÜ-lt välja Eesti Inkasso OÜ (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks menetluskulud summas 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot.
3.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Torumehed OÜ-l tasuda Eesti Inkasso OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (345 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
2-17-16167 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 01.11.2017 on Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale edastatud kohtualluvuse korras Eesti Inkasso OÜ hagi Torumehed OÜ vastu 1510,26 euro nõudes tulenevalt x OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 02.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr x (edaspidi leping või laenuleping). Nimetatud laenulepingu alusel sai kostja laenu 950 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Maksegraafiku järgi pidi kostja tasuma laenu igakuiste maksetena 122,81 eurot viimase osamaksega 02.05.2015. Kostja on tasunud hagejale 5 osamakset kokku summas 628 eurot, ülejäänud osas on laen tasumata ja seda vaatamata x OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Lähtudes eeltoodust ütles laenuandja 14.08.2015 laenulepingu üles. Seoses lepingu ülesütlemisega on sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 650,52 eurot ja intressid 209,22 eurot. 21.09.2015 on esialgne võlausaldaja loovutanud oma nõude 21.09.2015 Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Lisaks põhiosa võlgnevuse ja intressi nõudele nõuab hageja kostjalt ka VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivist pooltevahelise lepingu p-s 5.1 sätestatud määras, vähendades viivisenõuet põhivõla suuruseni summas 650,52 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ta on vaidlustanud sõlmitud laenulepingu numbri, lisaks ei ole kostja valduses olev teine lepingu eksemplar tema poolt allkirjastatud, millega on rikutud VÕS § 11 lg 4 sätteid mõlemapoolse lepingu allkirjastamise kohta. Ka viitab kostja VÕS § 15 lg-le 2. Kostja väidab, et on reageerinud algse võlausaldaja ja hageja tehtud meeldetuletustele korduvalt ja palunud täpsustada lepingust tulenevaid kohustusi, kuid oma päringutele adekvaatset vastust saanud ei ole. Kostja osundab ka samale hageja nõudele maksekäsu kiirmenetluses, mille menetlemisest kohus keeldus ning seega kui hagejal olnuks seaduslik alus nõudele, siis mis põhjusel otsustas hageja nõude alusdokumendid jätta kohtule esitamata. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestusele ja leiab, et maksegraafikus märgitud kogusumma 1473,79 ei kattu laekumiste, põhiosa jäägi ja intresside summaga. Samuti vaidleb kostja vastu nõudeõiguse loovutamisele, kuna lepingu p 16.3 ütleb, et laenuandjal on õigus lepingus ettenähtud juhtudel loovutada kõik laenuvõtja vastu suunatud nõuded õigusbüroole B (OÜ B), mitte aga hagejale. Laenusaaja kohustuse tagatiseks on laenusaaja omandis olev mootorsõiduk x reg nr xxxxxx. Laenusaaja ei ole saanud tagatiseks olevat sõidukit kasutada juba alates 23.01.2015, kuna xOÜ kustutas antud mootorsõiduki Maanteeametis ajutiselt registrist ning tagatiseks olevat sõidukit pole olnud kostjal võimalik kasutada kuni tänase päevani. Tänaseks päevaks on tagatiseks olev sõiduk muutunud kasutuskõlbmatuks ning kostjale on tekkinud kahjud. Sellega seonduvalt on x OÜ rikkunud kõiki tagatisega seonduvaid lepingupunkte. Ka leiab kostja, et lepingus ettenähtud krediidikulukuse määr on ebamõistlikult suur ning taotleb laenu kogukulu ümberarvutamist seaduses ettenähtud krediidikulukuse määraga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2-17-16167
1.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et Eesti Inkasso OÜ hagiavaldus Torumehed OÜ vastu võlgnevuse nõudes on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Kuigi kostja on vaidlustanud A OÜ ja tema vahel sõlmitud laenulepingu numbri, nähtub hagiavaldusele lisatud laenulepingust, et selle numbriks on x (tl 8-14). Kostja väited selle kohta nagu oleks lepingut hilisemalt muudetud, on tõendamata. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 11 kohaselt võib lepingu, sealhulgas kõnealuse lepingu, sõlmida ka suuliselt, seega ainuüksi kostja väide, et tema käsutuses oleval lepingu eksemplaril puudub allkiri, ei tõenda lepingu mittesõlmimist. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et on A OÜ-lt laenu saanud, seega on sõlmitud laenuleping. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega mõlemapoolselt allkirjastatud laenulepingu ning kostja viited VÕS § 15 lg-le 2 ei ole asjakohased. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli 02.05.2014 sõlmitud laenuleping koos sellest tulenevate lepingupoolte õiguste ja kohustustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist.
3.Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestus on ebatäpne. Lepingu p 4.1 kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 950 eurot, kusjuures lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tasuda laenuandjale igakuuliselt 122,81 eurot, tähtajaks 02.05.2015 kokku 1473,79 eurot (tl 14). Kostja on tunnistanud temapoolseid makseid kokku summas 628 eurot nii nagu nähtub ka hagiavaldusest. Seega on kostja tasunud lisaks maksetele 5 kuu eest veel täiendavalt 13,95 eurot [628 – (5 x 122,81)], mida lähtudes lepingu p-st 6.3 tuleb arvestada tasumisena võlgnetava põhisumma katteks. Seega kujuneb kostja põhivõlgnevuseks 650,52 euro asemel 636,05 eurot (650,52-13,95) eurot. Lepingu p-st 5.1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt intressi arvestuslikult 0,25 päevas, so 209,22 eurot, milline arvestus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu lisast. Kostja ei ole ka intressi ega selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on viivise arvestuse esitanud ning vähendanud seda hea usu põhimõttest lähtudes põhivõla suuruseni. Kohus leiab, et viivis ei ole ülemäära suur ning nõuab selle kostjalt välja vähendatud põhivõla suuruseni. Lepingu p 5.2 alusel juhul kui laenusaaja viivitab laenu ja intresside tagasimaksmisega täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks kaks nädalat, kuid edutult, siis antud tähtaja jooksul laenusaaja poolt osamaksete tegemata jätmise korral ütleb laenuandja laenulepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist täies ulatuses. Hageja on nimetatud lepingu p 5.2 kohaselt andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 15), kuid tulemusteta. Ka VÕS § 101 lg 1 p-st 4 tuleneb hageja õigus leping üles öelda.
4.Lepingu p 16.3 järgi on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused õigusbüroole B (OÜ B), kuid nimetatud lepingu punktist ei tulene, et OÜ B ei võiks nõuet edasi loovutada 18.11.2015 hagejale (tl 45-46). Kostjale on ka nõude loovutamisest Eesti Inkasso OÜ-le teatatud ( tl 16) ning seega puudub alus loovutamise piirangute kohaldamiseks VÕS § 166 lg 2 alusel.
5.15.04.2016 määrusega on kohus keeldunud hagimenetlusse võtmast hageja nõuet kostja vastu võla nõudes tsiviilasjas nr 2-16-102252 maksekäsu kiirmenetluse jätkuna (tl 37), kuid kohus keeldus avaldust menetlemast hagimenetluses seetõttu, et hageja ei esitanud ettenähtud tähtajaks kohtule oma nõuet ja selle põhjendusi hagiavaldusele ettenähtud korras. Samas ei tulene TsMS sätetest, et hageja
2-17-16167 ei saaks oma nõuet esitada hagiavalduses iseseisvalt mitteseotuna maksekäsu kiirmenetlusega, mistõttu kostja vastavad vastuväited ei ole asjakohased.
6.VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavaldusest nähtub nagu oleks poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuid see on eksitav, kuna laenu saajaks on juriidiline isik, kes ei ole tarbija. Seega tarbijakrediidilepingu sätted antud juhul ei kohaldu ning kostja vastuväited, mis seonduvad krediidi kulukuse määraga jätab kohus tähelepanuta.
7.Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu mootorsõiduki tagatisel ning kostja kohustus enne laenu saamist tema omandis oleva mootorsõiduki laenuandja omandisse üle andma ja ümber registreerima. Samuti tuleneb lepingust, et tagatisvara jääb kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni laenusaaja otsesesse valdusesse ja kasutusse. Kostja on leidnud, et hageja on rikkunud kõiki tagatisega seonduvaid lepingupunkte, samas ei ole ta oma vastuväiteid sisustanud ega tõendanud. Kuigi kostja on väitnud, et ei saanud sõidukit kasutada alates 23.01.2015, nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, et sõidukit ei saa kasutada, kuna kostja tegi sellega 14.12.2014 avarii ning see on hävinenud (tl 48-49). Viimatinimetatud hageja väiteid ei ole kostja ümber lükanud ning kohus jätab kostja vastuväited tagatise osas tähelepanuta. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud põhivõlgnevuse nõudes 636,05 eurot, intressi nõudes 209,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 636,05 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna suures osas kuulub hagi rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 30.10.2017 ja 05.01.2018 on hageja esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Eesti Inkasso OÜ-d esindas kohtus TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja esindaja tasu 120 eurot, kokku 345 eurot. Hageja kinnitab, et kulud kokku 345 eurot on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning esindaja tasu on käibemaksuga. Kuivõrd kostja hagejat esindanud lepingulise esindaja kuludele vastu ei vaidle, võib kohus TsMS § 175 lg 11 järgi piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seega hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja õigusabikulu 100 eurot, lisaks käibemaks 20 eurot ja kulutused riigilõivule 225 eurot, seega kokku 345 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud.
2-17-16167 Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (345 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.