Tsiviilasja number
2-17-1458
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2018, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu
Tsiviilasi
KA hagi TU, PK ja NK vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2017 otsus ja 13.12.2017 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja I: TU (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II: PK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja III: NK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 27.01.2017 esitas KA (hageja) Harju Maakohtule hagi kostja TU (kostja I) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks, paludes lõpetada hageja ja kostja I kaasomand Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud XXX kinnisasja suhtes. Harju Maakohus võttis hagi 10.02.2017 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjaliku vastuse. 14.03.2017 esitatud vastuses hagile vaidles kostja hagile vastu, leides, et hagi rahuldamisele ei kuulu, ja paludes jätta menetluskulud hageja kanda. 28.03.2017 e-kirjas (tl 36) selgitas kohus pooltele, et antud asjas võib esineda alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kui hageja oma nõuet ei muuda või täienda. Kohus märkis, et antud juhul kuulub kaasomandis olev kinnistu neljale isikule, kuid hageja on esitanud hagi üksnes ühe kaasomaniku vastu. Sellisel kujul esitatud hagi tuleks kohtul kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-2-1-79-10 (p 14) läbi vaatamata jätta. Kohus selgitas, et hagejal tuleb juhul, kui ta soovib, et kohus jätkaks hagi menetlemist, esitada taotlus täiendavate kostjate kaasamiseks ning lähtuvalt kostjate ringi muutumisest täpsustada hageja soovitud kaasomandi lõpetamise viisi. 25.04.2017 esitas hageja maakohtule hagiavalduse täpsustuse ja taotluse PK (kostja II) ja NK (kostja III) kui kinnistu kaasomanike kaasamiseks kostjatena. 02.08.2017 e-kirjas pooltele oli kohus seisukohal, et hagejal tuleb nõuet täpsustada selliselt, et sellest oleks aru saada, millisel viisil kaasomandisse kuuluv kinnistu reaalselt korteriomanditeks jaotatakse. Kohus märkis, et selleks tuleb hagejal ära näidata, milliste parameetritega korteriomandite moodustamist hageja soovib (näiteks vastaval plaanil või kaardil) või seda piisava detailsusega kirjeldada. Vastasel korral ei oleks hageja nõude pinnalt tehtav kohtuotsus täidetav. 01.09.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palus kaasomandi lõpetamist vastavalt esitatud järjekorrale: 1. lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX all, viisil, et Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuval kinnistu omanikeks saavad kostja I 2/6 mõttelises osas, kostja II 2/6 mõttelises osas ja kostja III 2/6 mõttelises osas, kohustusega tasuda hagejale tema 1⁄4 kaasomandi osa väärtusele vastav hüvitis; 2. kohustada hagejat ja kostjaid andma nõusolek kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX omanike kannete muutmiseks ja uute kannete tegemiseks selliselt, et kustutatakse senine kanne hageja kohta ning muudetakse kaasomandi suurusi kostja I 2/6 kaasomandist, kostja II 2/6 kaasomandist ja
kostja III 2/6 kaasomandist. Või alternatiivselt 3. lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX all, viisil, et müüa Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Või alternatiivselt 4. kohustada kostjaid andma nõusolek kaasomandis oleva kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, jagamiseks selliselt, et Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuval kinnistul moodustub kaks korteriomandit, millest üks jääb Kostjate II ja III kaasomandisse kummalegi 1⁄2 mõttelises osas, ja teine hageja ja kostja I kaasomandisse kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Samuti kohustada hagejat ja kostjaid andma nõusolek kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX sulgemiseks ja korteriomandite kinnistamiseks vastavalt korteriomandite kinnistamiseks nõutavatele dokumentidele. 5. Kohustada kostjat I andma nõusolek hageja ja kostja I kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks selliselt, et Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX sulgemisel tekkiv korteriomand jääb TU omandisse, kohustusega tasuda hagejale tema 1⁄2 kaasomandi osa väärtusele vastav hüvitis. Samuti kohustada kostjat I andma nõusolek korteriomandi omanikukande, mille kohaselt on kostja I korteriomandi 1/2 mõttelise osa omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kostja I kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. 6. Kohtulahendi täitmise viisina olukorras, mil kostja I ei täida hüvitise tasumise kohustust hageja ees ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, müüa hageja ja kostja I kaasomandis olev korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja I vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele võrdselt. 05.10.2017 e-kirjas pooltele oli kohus mh seisukohal, et kohtul ei ole võimalik kaaluda hageja nõuet kaasomandi reaalosadeks jagamiseks, kuna hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele nimetatud nõuet piisavalt täpsustanud. 26.10.2017 esitatud menetlusdokumendis võtsid kostjad õigeks hageja 01.09.2017 menetlusdokumendis esitatud nõude nr 4 ning palusid teha õigeksvõtule tuginev kohtuotsus ja rahuldada hagi, millega kohus määrab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXXXXXXX kantud Harjumaal Raasiku vallas Arukülas XXX asuva kinnisasja kaasomandi lõpetamise kaheks korteriomandiks jagamise viisil. Seejuures ühe korteriomandi omanikeks jäävad hageja ja kostja I võrdsetes mõttelistes osades ja teise omanikeks kostjad II ja III võrdsetes mõttelistes osades. Samuti palusid kostjad määrata, et asjas tehtud kohtulahend asendab kostjate tahteavaldust kinnisasja korteriomanditeks jagamise õigusmuudatuste kandmiseks vastavasse kinnistusraamatu ossa. Maakohtu otsus 30.10.2017 tegi Harju Maakohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks ning lõpetas kaasomandi kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, asukohaga XXX Aruküla alevik Raasiku vald Harjumaa, viisil, mille kohaselt kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, jagatakse kaheks korteriomandiks, millest üks jääb kostja II ja kostja III kaasomandisse kummalegi 1⁄2 mõttelises osas, ja teine jääb hageja ja kostja I kaasomandisse kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Kohus asendas poolte nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks kohtuotsusega. Kohus võttis otsuses vastu hageja 01.09.2017 menetlusdokumendis esitatud nõude täpsustuse. Kohus leidis TsMS § 440 lg-tele 1 ja 3 tuginedes, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostjad on 26.10.2017 avalduses hageja nõudega nõustunud. 09.11.2017 esitas hageja avalduse täiendava otsuse tegemiseks ja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendamiseks.
13.12.2017 täiendava otsusega täiendas Harju Maakohus 30.10.2017 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus märkis, et lähtus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel hageja 01.09.2017 esitatud nõude täpsustusest ning jagas kaasomandi selliselt, nagu hageja täpsustatud nõude resolutsioonis taotles. Kohus selgitas, et kohtul ei ole käesolevas menetluses võimalik koheselt lõpetada kaasomandit ka hageja ja kostja I nimele tekkiva korteriomandi suhtes, kuna esmalt tuleb kaasomanikel läbida vajalikud toimingud korteriomandite moodustamiseks. Olukorras, kus hageja leiab, et ta ei soovi hageja ja kostja I kaasomandisse tekkiva korteriomandi osas kaasomandi jätkumist, on hagejal võimalik esitada täiendav kaasomandi lõpetamise nõue eraldiseisvas menetluses. Seoses hageja sooviga saada hüvitist märkis kohus täiendavalt, et juhul, kui hageja leiab, et korteriomandite moodustamise tagajärjel saavad hageja varalised huvid kahjustada põhjusel, et kostja II ja III omandisse jääb väärtuslikum osa kinnisasjast, on hagejal nimetatud küsimuses võimalik esitada nõue eraldiseisvas menetluses pärast korteriomandite moodustamist. Apellatsioonkaebus 17.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 30.10.2017 otsuse ja 13.12.2017 täiendava otsuse ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kaebuse kohaselt ei olnud täidetud eeldused hagi rahuldamiseks õigeksvõtul, kuna ühtki hageja üksteisele alternatiivselt esitatud nõuet kostjad tervikuna õigeks ei võtnud. Kuivõrd otsusega ei ole ühtegi hageja kolmest nõudest, sh alternatiivsetest nõuetest täielikult rahuldatud, on rikutud ka kohtu seotust hageja esitatud nõude piiridega TsMS § 439 järgi. Asi oleks tulnud sisuliselt lahendada. Samuti on kohus selgitanud nõuete käsitlemist oluliselt erinevana hageja taotletust ja ka vastuolus kohtu poolt 05.10.2017 antud selgitustega, mille tulemusena on lõpplahendus hagejale üllatuslik. Olukorras, kus kohus oli 05.10.2017 sõnaselgelt välistanud võimaluse kaaluda nõuet, mis hõlmab kinnistu korteriomanditeks jagamist, on kohtu lõpplahend, millega kinnistu jagati korteriomanditeks, kardinaalses vastuolus. Kohus ei ole pärast 05.10.2017 selgitust sellisele õiguse kohaldamisele tähelepanu juhtinud. Vaidluse asjaolud ei ole pärast 05.10.2017 täienenud, ka ei ole kostjad oma õigeksvõtus sellekohaseid andmeid kohtu ette toonud. Seega ei ole kohus lahendi tegemise eelselt nõuetekohaselt selgituskohustust täitnud. Samuti selgitab kohus otsuses esmakordselt, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks osas, mis puudutab korteriomandi suhtes tekkivat kaasomandit, ei ole menetluskõlbulik. Ka on kohus otsuse täidetavuse osas asunud erinevale seisukohale võrreldes menetluses eelnevalt (02.08.2017) antud selgitustega ilma sellekohaseid asjaolusid pooltega arutamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2017 otsus ja 13.12.2017 täiendav otsus tuleb TsMS § 646 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg. 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest käesoleval juhul ongi tegemist eelviidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesoleval juhul esitas hageja 01.09.2017 täpsustatud hagiavalduses kokku kolm nõuet, neist kaks alternatiivsetena, järjestades nõuded TsMS § 370 lg-le 2 tuginedes ja paludes kaasomandi lõpetamist vastavalt esitatud nõuete järjekorrale. Kostjad on 26.10.2017 menetlusdokumendis võtnud osaliselt õigeks hageja poolt kolmanda järjestusena ja teise alternatiivse nõudena esitatud nõude. Kuivõrd vastavalt apellatsioonkaebuses märgitule ei ole kostjad seega ühtegi hageja esitatud kolmest nõudest täielikult õigeks võtnud, ei olnud käesoleval juhul seega täidetud TsMS §-s 440 sätestatud eeldused hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et vastavalt õiguskirjanduses märgitule sõltub alternatiivsete nõuete puhul õigeksvõtu tähendus sellest, millises järjekorras on hageja alternatiivsete nõuete rahuldamist taotlenud (TsMS § 370 lg 2). Esimese eelistusena esitatud nõude saab alati õigeks võtta, aga ülejäänud alternatiivsete nõuete puhul peab kohus olema kõigepealt enam eelistatud nõuete rahuldamise välistanud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1036). Eeltoodust tulenevalt pidanuks maakohus isegi juhul, kui kostjad oleksid hageja alternatiivse nõude täies ulatuses õigeks võtnud, õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks esmalt välistama hageja esmase nõude ja esimese eelistusena esitatud alternatiivse nõude rahuldamise. Maakohus antud juhul sellisel viisil toiminud ei ole. Eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumise tõttu on maakohus teinud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse olukorras, kus alus selle tegemiseks puudub. Nimetatud rikkumine on tinginud kohtu ebaõige otsustuse hagi rahuldamise osas. Lisaks eeltoodule on vaidlustatud maakohtu otsus ka üllatuslik, kuivõrd maakohus, ilma eelnevalt sellisele võimalusele poolte tähelepanu juhtimata, on alles vaidlustatud otsuses hinnanud hageja teises alternatiivses nõudes sisalduvat nõuet hageja ja kostja I nimele tekkiva korteriomandi osas kaasomandi lõpetamiseks nõudena, mida kohtul ei ole võimalik rahuldada. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Maakohtu otsuse üllatuslikkus seisneb ka otsuse tegemise järgselt ilmnenud selgitamiskohustuse rikkumises. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuivõrd maakohtu otsustus kaasomandi reaalosadeks jagamise teel on vastuolus kohtu varasemate selgitustega sellise nõude rahuldamise võimalikkusest. Nimelt on maakohus 05.10.2017 e-kirjas pooltele selgitanud, et kuna hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele nimetatud nõuet piisavalt täpsustanud, ei ole kohtul võimalik kaaluda hageja nõuet kaasomandi reaalosadeks jagamiseks. Samuti on maakohus 02.08.2017 e-kirjas pooletele kaasomandi reaalosadeks jagamise nõudega seonduvalt selgitanud, et selleks, et hageja vastava nõude pinnalt tehtav kohtuotsus oleks täidetav, tuleb hagejal näidata, milliste parameetritega korteriomandite moodustamist hageja soovib või seda piisava detailsusega kirjeldada. Vaatamata kohtu eeltoodud selgitustele ja asjaolule, et hageja kohtu osundatud puuduseid ei kõrvaldanud, on kohus otsuses vastuolus varasemalt menetluses selgitatuga pidanud võimalikuks kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamise teel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuleb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Tulenevalt asjaolust, et hageja taotles apellatsioonkaebuses menetluskulude jätmist kostjate kanda, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebust selles osas rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.