Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-130667
Tsiviilasi
Osaühing Telegate hagi XXXXi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 7649,27 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Telegate (registrikood 10677146, Telliskivi 57D, Tallinn 10412); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Katri Tomson, advokaat Simo Soolo (Advokaadibüroo TRINITI OÜ, City Plaza, Tartu mnt 2, Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: XXXX (isikukood XXXX, XXXX, telefon XXXX, XXXX, e-post: XXXX). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja OÜ Telegate loobumine põhinõudest summas 5077,01 eurot ja lõpetada antud nõude osas menetlus tsiviilasjas nr 2-16-130667.
2.Seoses põhinõudest osalise loobumisega tagastada hagejale enamtasutud riigilõivuna 12,50 (kaksteist eurot ja 50 senti) eurot ja kanda tagastatav riigilõiv hageja Telegate OÜ kontole AS-s Swedbank nr XXXX. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 29.12.2016 riigilõivu 192 eurot, hagiavalduse esitamisel 07.04.2017 tasus hageja 283 eurot ja 18.04.2017 tasus hageja 25 eurot.
4.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja OÜ Telegate (registrikood 10677146) kasuks välja 7338,78 (seitse tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa eurot ja 78 senti) eurot, millest põhinõue on 3870,62 eurot, intress on 2529,38 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivis on 938,78 eurot.
5.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja OÜ Telegate (registrikood 10677146) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 30.12.2016 põhinõudelt 3870,62 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja XXXXi kanda.
2.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja OÜ Telegate (registrikood 10677146) kasuks menetluskuludena välja 1 415,72 (üks tuhat nelisada viisteist eurot ja 72 senti) eurot, millest 475 eurot on tasutud riigilõiv ning 940,72 eurot hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt XXXXilt (isikukood XXXX) hageja OÜ Telegate (registrikood 10677146) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1 415,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Kohustada kostjat XXXXit kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole XXXX AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2009 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 140 000 krooni ehk 8 947,63 eurot. Hageja kandis laenusumma 31.08.2009 kostja pangakontole. Laenulepingu kohaselt oli kokku lepitud laenuintress 8% aastas ja kostja kohustus saadud laenu koos intressiga hagejale tagastama hiljemalt 30.12.2013.
2.Kostja on laenusumma tagasi maksnud osaliselt. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja jätnud tagastamata laenu põhiosana 3 870,62 eurot ja intressina 3 395,75 eurot. Pooled leppisid laenulepingus kokku laenusumma ja intressi tagastamise korral viivises, milleks on 0,01% tagastamata summalt päevas. Samas märkis hageja, et ta ei esita hagiavalduses viivisenõuet.
3.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 396 lõikele 1, § 397 lõikele 1. Kostja on hagiavalduse esitamise ajaks jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa 3 870,62 eurot intressi 3 395,75 eurot.
4.Hagiavalduse täienduses 18.04.2017 leidis hageja, et kostja on jätnud talle tasumata hoopis kogu laenu põhiosa summas 8947,63 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja ei esitanud kostja vastu viivise- ega intressinõuet.
5.30.05.2017 seisukohtades viitas hageja, et kostja on laenu saamise omaks võtnud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et laenu on tagastatud kostja ja XXXXi vahel 13.06.2013 tehtud tehinguga. Hageja viitas, et tema ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkti 8.4. kohaselt pidid laenulepingu muudatused jõustuma pärast nende alla kirjutamist mõlema poole poolt. Kirjaliku
vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
6.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid muutnud kokkulepet laenusumma tagastamise viisi ehk täitmise asendamise osas. Kokkulepet ei ole kostja esitanud. Hageja ei ole kostja ja XXXXi vahel 13.06.2013 sõlmitud tehingu pooleks. Nimetatud tehingu asjaolud on käesolevas vaidluses asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kui kostjal on nõudeid viidatud tehingust tulenevalt, saab ta neid esitada tehingu poole ehk XXXXi vastu.
7.Hageja märkis, et on esitanud ainult laenupõhiosa nõude, mitte intressi ega viivise nõuet. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited intressiarve puudumise ja intressiarvestuse ebaselguse pinnalt.
8.09.10.2017 seisukohtades esitas hageja intressiarvestuse ja –summa, mille ta on õigustatud kostjalt välja nõudma. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et sai hagejalt laenu. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta oleks laenu tagasi maksnud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt oli hageja põhinõue kostja vastu 3 870,62 eurot ja intressinõue 2 529,38 eurot. Põhinõuet on kostja täies ulatuses tunnistanud saldoteatises. Kostja ei ole esitatud ühtegi tõendit laenusumma tagasimaksmise kohta. Samuti on kostja tunnistanud intressinõuet summas 2 182,95 eurot seisuga 31.12.2012.
9.Laenulepingu p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 8% aastas. Seega pidi kostja tasuma intressi 715,80 eurot aastas (8 947,63 x 0,08 = 715,80) ehk 1,96 eurot päevas (715,80 : 365 = 1,96). Perioodil 01.09.2009 kuni 31.08.2010 pidi kostja tasuma intressina 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2010 kuni 31.08.2011 summas 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2012 kuni 31.12.2012 ehk 122 päeva eest pidi kostja tasuma intressi 239,12 eurot. Kokku pidi kostja tasuma intressina 2 386,52 eurot. Intressi summa oli kostjale teada, sest ta allkirjastas saldokinnituse.
10.Perioodil 01.01.2013 – 30.12.2013 arvestab hageja intressi 3 870,62 eurolt (saldokinnituse summa). Kostja on kohustatud tasuma intressi 3870,62 x 0,08 = 309,60 eurot ehk 0,85 eurot päevas. Alates 01.01.2013 kuni 30.12.2013 pidi kostja 364 päeva eest tasuma intressi 309,40 eurot. Kokku on kostja kohustatud tasuma intressi 2 386,52 eurot + 309,40 eurot = 2 695,92 eurot. Tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses kehtivast summalisest piirangust vähendas hageja intressinõuet 2 695,92 eurolt 2 529,38 euroni. Hageja teatas, et ta ei muuda maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet ja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosana 3 870,62 eurot ja intressina 2 529,38 eurot.
11.Kostjale on olnud kogu menetluse kestel teada olnud hageja nõue. Seoses kohtumenetlusega (alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) on hageja nõude aegumine peatunud TsÜS § 160 lg 1 kohaselt summade osas, mida hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses kostjalt nõudis. Nõude aegumise peatumine lõpeb kohtulahendi jõustumisega TsÜS § 160 lg 3 kohaselt. Seetõttu ei saa olla hageja nõue aegunud nõude osas, mis esitati maksekäsu kiirmenetluses. Nõude aegumise peatumist ei mõjuta asjaolu, et hageja suurendab või vähendab nõuet menetluse kestel. Nõude aegumine on peatunud ka TsÜS § 167 lg 1 kohaselt, kuna pooled peavad läbirääkimisi.
12.10.11.2017 esitas hageja nõude vähendamise avalduse ja palus tagastada enamtasutud riigilõivu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 3 870,62 eurot ja intressina 2529,38 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise sisuga (29.12.2016) sissenõutavaks muutunud viivisena 938,78 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõude summalt seadusjärgses määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnenud päevast (30.12.2016) kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskulude summalt. Hageja palus tagastada talle enamtasutud riigilõivu 50 eurot hageja kontole nr XXXX AS-s Swedbank. Menetluskulude
osas palus hageja, et kostja peaks kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole XXXX AS-s SEB Pank ning märgiks maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
13.27.02.2013 kinnitas kostja saldokinnituse allkirjastamisega, et seisuga 31.12.2012 võlgneb ta hagejale kokku 6053,37 eurot, millest tagastamata laenujääk on summas 3870,62 eurot ning laenuintressid on 2182,95 eurot. Selle üle vaidlust ei ole.
14.29.12.2016 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, milles nõudis kostjalt 6400 euro tasumist, millest tagastamata laen oli 3870,62 eurot ja intress 2529,38 eurot. 07.04.2017 esitas hageja oma nõude Harju Maakohtule hagiavaldusena, suurendades ühtlasi nõuet tasumata intresside arvelt 866,37 euro võrra, kokku 7266,37 euroni (3870,62 eurot tagastamata laen + tasumata intressid summas 3395,75 eurot). 18.04.2017 suurendas hageja nõuet täiendavalt 8947,63 euroni ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub võlgnevuse põhiosa ja hageja loobub intressidest ja viivistest. Kostja laenu ei tagastanud.
15.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga (29.12.2016) oli kostja laenu põhiosa 3870,62 euro tagastamisega viivituses 1095 päeva, viivis kokku 938,78 eurot. Kostja väitis, et sama nõude esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses ka 29.12.2010, kuid väide jäi tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit laenu tasumise kohta.
16.08.10.2017 esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet uuesti summani 6400 eurot, millest tagastamata laen moodustab 3870,62 eurot ja intress 2529,38 eurot ehk nõue oli sama, mida hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluse avalduses.
17.Hageja viitas VÕS § 396 lõikele 1 ja § 108 lõikele 1. Kostja on jätnud laenu tagastamata ja hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist ning intressi maksmist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2016 ei olnud hageja nõue aegunud. Hageja viitas TsÜS § 146 lõikele 1 ja § 147 lõikele 1. Kostja kohustus laenu tagastama 30.12.2013. Laen muutus sissenõutavaks alates 31.12.2013 ning hageja nõue oleks aegunud 31.12.2106. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2016 ehk kaks päeva enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatus aegumine 6400 euro ulatuses, millest 3870,62 eurot on tagastamata laen ja 2519,38 eurot on intressid. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni.
18.Viidetega 29.12.2010 maksekäsu kiirmenetlusele on kostja kohut eksitanud. Ilmselt pidas kostja silmas 29.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Seisuga 29.12.2010 ei ole lepingust tulenev nõue olnud veel sissenõutav.
19.Seoses nõude vähendamisega palus hageja tagastada talle enamtasutud riigilõivu summas 50 eurot TsMS § 150 lg 1 alusel. Hageja tasus kokku riigilõivu 500 eurot. Kuna nõue vähenes summani 6400 eurot, tuli riigilõivu tasuda summas 450 eurot.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2 425 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 1 950 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja selgitas, et ta tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot, hagiavalduse esitamisel 283 eurot ja täiendavalt 25 eurot. Kokkuleppel advokaadibürooga tasus hageja esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses ehk sõltumata tegelikust ajakulust. Tegemist on koondtasuga. Arvestades menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 117,59 eurot ilma käibemaksuta.
21.25.10.2017 kuni 31.10. 2017 kulus kliendiga nõupidamiseks hagi aluseks olevate asjaolude suhtes, kliendi saadetud materjalidega tutvumiseks, büroo siseseks aruteluks, esmase hinnangu andmiseks aegumise osas kokku 2 tundi. 03.11.2017 kulus kliendi saadetud materjalidega esmaseks tutvumiseks, kliendi esindamiseks pakkumise koostamiseks, kliendi positsiooni kooskõlastamiseks ja hageja seisukohtade viimistlemiseks 2 tundi. 09.11.2017 kulus materjalide, aegumise küsimuse ja perspektiivi hindamiseks ja positsiooni kujundamiseks 2 h 10 minutit ning nõude vähendamise avalduse, hagi täpsustuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks 3 h 30 min.
22.10.11.2017 kulus nõude vähendamise avalduse, hagi täpsustuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks ja täiendamiseks 1 h 15 min. 17.11.2017 kulus e-toimikule ligipääsuga seotud toiminguteks ja kliendi istungil esindamiseks pakkumise kooskõlastamiseks 0 h 15 min. 24.11.2017 kulus kohtuistungiks ettevalmistumisega seonduva kooskõlastamiseks büroo siseselt ja kliendiga 0 h 10 min. 05.12.2017 kulus kostja 27.11.2017 vastuse hindamiseks, positsiooni kujundamiseks, suhtlemiseks kliendiga ja istungiks ettevalmistamiseks 3 h. 06.12.2017 kulus büroo sisesteks telefoni aruteludeks ja nõupidamisteks kliendisuhtluse jm osas, kirjavahetusega tutvumiseks; menetluse seisu ja edasistest menetlustähtaegadest ülevaate saamiseks 0 h 45 ning. Samuti kulus 06.12.2017 kliendi esindamiseks istungil 1 h. 07.12.2107 kulus kompromissläbirääkimisteks kliendiga, vastaspoolega suhtlemiseks, protokolliga tutvumiseks ja selle parandamise vajaduste hindamiseks 0 h 30 min. Kokku osutati õigusabi 16 h ja 35 min.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kes esitas põhjendamatu hagi. Kostja võttis omaks, et hageja andis talle 31.08.2009 laenuks 140 000 krooni, mille tagasimaksmise tähtaeg oli 30.12.2013. Kostja ja hageja juhatuse liige ning omanik XXXX olid seotud ühise äritegevusega. Neid sidus äriühing XXXX, kus mõlemad olid osanikud. Tegemist oli autoremondi alal normaalselt tegutseva äriühinguga, mis omas XXXX kinnistut ja töökodasid kinnistul. Äriühingu lepingulised tellijad olid muuhulgas liikluskindlustuse ettevõtted, kellele äriühing tegi autode remontimise tellimustöid.
24.Laenu tagasimaksmine pidi toimuma ühe maksega 31.12.2013. Kostja ei ole laenu tagastanud kokkuleppel XXXXiga. Kahe isiku vahelise kokkuleppe alusel andis kostja 13.06.2013 laenu kustutamiseks enda 626 euro suuruse nominaalväärtusega OÜ XXXX osa hageja omanikule ja seaduslikule esindajale XXXXile. Tehinguga lugesid pooled 31.08.2009 laenu tagastatuks ja kustutatuks.
25.Kostja leidis, et hageja ei nõua temalt mitte üle kantud laenu summat 140 000 krooni ehk 8947,67 eurot, vaid muid summasid koos intressiga. Intressi arvutus ja hageja laenu jäägi nõuded on arusaamatud. Kuna pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3. kokku, et intressi kohta esitab hageja laenu tagastamise päeval 30.12.2013 arve, milles on intressi suurus välja toodud ning hageja ei ole arvet esitanud, ei ole hagejal intressi nõuet. Kõik nõuded loeti lõppenuks OÜ XXXX osa üleandmisega XXXXile tehingu hinnaga 1 euro.
26.Laenu jäägi väidetav suurus ei vasta tõele, sest laenu jääki ei ole olemas. Hagi ei kuulu intressi osas rahuldamisele, sest hageja ei ole esitanud intressi arvet. Kui hageja ei tunnista enam tehingut OÜ XXXX osa omandi üleandmise kohta, taganeb kostja oma tehingust. Taganemise tõttu tuleb osa omand tagasi anda kostjale.
27.06.06.2017 seisukohtades leidis kostja, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest nõue on aegunud. Hagi on esitatud hiljem kui 3 aastat laenu tagastamise tähtajast arvestatult. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt oli kostja kohustatud laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 30.12.2013.
Laenulepingu rikkumine võlgniku poolt algas järgmisest päevast, millest algas ka kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg. Aegumine algas 31.12.2013 ja lõppes 31.12.2016. Hagi on aegunud, sest hageja esitas hagiavalduse kohtule alles aprillis 2017 ja kohus võttis hagi menetlusse 20.04.2017.
28.Hagi aluseks on asjaolu, et kostja sai hagejalt laenu 140 000 krooni ehk 8947,63 eurot ja kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.12.2013, kuid jättis selle tagastamata. Hageja esitas 29.12.2010 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudega, et kostja on saanud hagejalt laenu summas 140 000 krooni ehk 8947,63 eurot. Kostja on tasunud osaliselt laenu põhisumma ning on võlgu laenu põhiosas 3870,62 eurot ja intressina 2529,38 eurot.
29.Kuigi alguses nõudis hageja maksekäsu kiirmenetluses ka intressi, on ta intressi nõudest hagiavalduses loobunud. Kostja on sellest nõudest loobumisega nõus. Pärast kostja vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses on hageja muutnud hagi asjaolusid. Hageja väidab, et kostja ei ole võlgnevusest midagi tasunud. Kostja leidis, et kuna hageja nõudis kostjalt põhinõudena 8946,63 eurot, on hageja esitanud uue hagi, milline ei ole enam hagi aegumist peatanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse esitatud algne nõue.
30.Kostja leidis, et ta on tasunud hagejale uue kokkuleppe alusel hageja omaniku ning juhatuse liikmega ega võlgne enam midagi hagejale. Hageja juhatuse liige on kostjalt saanud kinkena äriühingu aktsiad. Kostja on hagejale andnud ka sularahana erinevaid summasid, mille kohta ta ei ole vastu saanud raha sissetuleku ordereid ega kviitungeid. Omavahel on tehtud muid majandustehinguid muude varadega laenu kustutamiseks.
31.Hageja väited, et tema raamatupidamises puudusid alguses andmed laenu täieliku tagastamata jätmise kohta on püüd muuta aegunud nõuet sissenõutavaks. Hageja on kinnitanud laenu osalist kustutamist kostjale aastalõppudel saadetud saldokinnitustega. Hageja raamatupidamises ei saa olla andmeid laenu täieliku tagastamata jätmise kohta ja samas osalise tasumise kohta vastavalt hageja enda koostatud saldokinnitustele.
32.27.11.2017 seisukohtades leidis kostja, et kohus ei saa menetleda hageja viimati esitatud nõuet, sest hageja ei ole tasunud kohaselt riigilõivu. Kohus võttis 20.04.2017 menetlusse hagi, mille hageja esitas 18.04.2017. Hageja enne seda esitatud nõuded ja põhjendused ei oma tähtsust. Hagis esitas hageja väite, et kostja on jätnud tasumata kogu laenu põhiosa. Hageja ei esitanud intressi ja viivise nõuet.
33.Kuna hageja esitas põhinõudes hagi 18.04.2017, algas hagi aegumine 31.12.2013. Laenulepingust tulenevad kohustused aegusid kolme aasta jooksul ehk 31.12.2016. Hagi, mille kohus menetlusse võttis, oli aegunud selle esitamise ajaks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks ei olnud aegunud põhinõude see osa, mis oli avalduses märgitud ehk 3870,62 eurot.
34.Hageja muutis uuesti oma nõuet 10.11.2017 ja väitis, et kostja on võlgu laenu põhiosa summas 3870,62 eurot, intressi 2529,38 eurot ja viivise 938,78 eurot, mis oli arvutatud mitte hagi esitamise aja seisuga, vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja seisuga. Hageja ei saa menetlusse võetud hagi asjaolusid muuta, kostja ei anna selleks nõusolekut. 10.11.2017 esitatud intressi ja viivise nõuded on aegunud, sest need aegusid 31.12.2016.
35.Kostja on tasunud hagejale laenu kokkuleppel hageja juhatuse liikmega. Hageja juhatuse liige on saanud kostjalt XXXX osa. Kostja on hagejale andnud ka sularahana erinevaid summasid ja on tehtud muid tehinguid. Selliste tehingutega on kokkuleppel hagejaga laenukohustus täidetud, sest hageja omanik ja juhataja on selliselt avaldanud ning teinud ettepaneku täita laenulepingulised kohustused osa üleandmisega temale. Kostja andis XXXX osa 13.06.2013 XXXXile üle tehingu summaga 0 eurot. Tegemist on autoremondi teenuseid osutava
äriühinguga, mille 626 euro suurune osa oli tehingu tegemise ajal turuväärtuses kümnetes kordades suurem nominaalväärtusest.
36.Osa endale jätmisega ja oma juhtimise all oleva äriühingu poolt hagi esitamisega käitub hageja hea usu põhimõtte vastaselt. Hagi rahuldamise korral on XXXX saanud alusetult kostjale kuulunud äriühingu osa omanikuks. Kirjeldatud tehinguga on kostja laenulepingulised kohustused täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
38.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2009 laenulepingu; 2) laenulepingu alusel andis hageja kostjale 31.08.2009 üle 140 000 krooni ehk 8947,63 eurot; 3) laenulepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale intressi 8% aastas; 4) kostja pidi saadud laenu koos intressiga hagejale tagastama 30.12.2013; 5) kostja ei tagastanud hagejale kogu laenusummat koos intressiga 30.12.2013.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viimase nõutud summas laenu põhiosa võlgnevuse, intressi ning viivise. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja laenulepingust tulenev kohustus on lõppenud ning kas hageja nõue on aegunud.
40.Käesoleva menetluse jooksul on hageja oma nõuet muutnud. 18.04.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 8947,63 eurot. Intressi- ja viivisevõlgnevuse nõuet hageja ei esitanud. Kohus võttis hageja esitatud nõude menetlusse.
41.10.11.2017 esitas hageja nõude vähendamise avalduse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 3 870,62 eurot ja intressina 2529,38 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga (29.12.2016) sissenõutavaks muutunud viivisena 938,78 eurot. Samuti palus hageja tagastada talle enamtasutud riigilõivuna 25 eurot. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu ja avaldas, et ta ei anna nõude muutmiseks nõusolekut.
42.Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuet muuta ilma kostja nõusolekuta. TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hagejal oli järelikult õigus menetluse kestel loobuda osaliselt põhinõudest ning esitada põhinõudele lisaks kõrvalnõudeid.
43.Samas tuleb kohtul põhinõudest osaline loobumine vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
44.Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Põhinõudest osalise loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi.
45.Kohus võttis menetlusse hagiavalduse, milles hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 8947,63 eurot. Nõudest loobumise avalduses jäi hageja põhinõude summa 3870,62 euro juurde. Seega loobus hageja põhinõudest 5077,01 euro osas. Kohus võtab vastu hageja põhinõudest loobumise summas 5077,01 eurot ja lõpetab antud osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
46.Kuigi hageja loobus osaliselt põhinõudest, esitas ta 10.11.2017 menetlusdokumendis lisaks põhinõudele kõrvalnõuded. Hageja palus kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele 3870,62 eurot intressi summas 2529,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 938,78 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast 30.12.2016. Hagi hinnaks jäi 7649,27 eurot, millele vastab riigilõiv 475 eurot.
47.Hageja palus 10.11.2017 menetlusdokumendis tagastada talle enamtasutud riigilõivuna 50 eurot. 06.12.2017 eelistungil muutis hageja oma taotlust ja palus tagastada 25 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 29.12.2016 tasus hageja riigilõivu 192 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 07.04.2017 riigilõivuna 283 eurot ja 18.04.2017 täiendavalt 25 eurot ehk kogumis tasus hageja riigilõivu summas 500 eurot.
48.Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt näeb TsMS § 150 lg 2 p 2 ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodud sättest tuleneb, et kui hageja loobub osaliselt nõudest, saab ta tagasi taotleda poole sellest riigilõivust, mis ei vasta menetlusse jäänud nõuete hagi hinnale. Hagejale tuleb tagastada 12,50 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda hageja Telegate OÜ kontole AS-s Swedbank nr XXXX.
49.Hageja palus kostjalt laenulepingu alusel välja mõista tasumata laenu põhiosana 3870,62 eurot, intressina 2529,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 938,78 eurot. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et laenu on täielikult tagastatud kostja ja XXXXi vahel 13.06.2013 sõlmitud äriühingu osasid puudutava tehinguga. Laenulepingu punkti 8.4. järgi tuli laenulepingu muudatused sõlmida kirjalikus vormis ning sellist kokkulepet ei ole laenulepingu pooled sõlminud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid ja hageja ei ole 13.06.2013 sõlmitud tehingu pooleks. Kostja on tunnistanud oma põhivõlgnevust ja intressivõlgnevust allkirjastatud saldoteatises.
50.Laenulepingu p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 8% aastas. Seega pidi kostja tasuma intressi 715,80 eurot aastas (8 947,63 x 0,08 = 715,80) ehk 1,96 eurot päevas (715,80 : 365 = 1,96). Perioodil 01.09.2009 kuni 31.08.2010 pidi kostja tasuma intressina 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2010 kuni 31.08.2011 summas 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012 715,80 eurot. Perioodil 01.09.2012 kuni 31.12.2012 ehk 122 päeva eest pidi kostja tasuma intressi 239,12 eurot. Kokku pidi kostja tasuma intressina 2 386,52 eurot. Intressi summa oli kostjale teada, sest ta allkirjastas saldokinnituse.
summa). Kostja on kohustatud tasuma intressi 3870,62 x 0,08 = 309,60 eurot ehk 0,85 eurot päevas. Alates 01.01.2013 kuni 30.12.2013 pidi kostja 364 päeva eest tasuma intressi 309,40 eurot. Kokku on kostja kohustatud tasuma intressi 2 386,52 eurot + 309,40 eurot = 2 695,92 eurot. Tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses kehtinud summalisest piirangust vähendas hageja intressinõuet 2 695,92 eurolt 2 529,38 euroni.
52.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2016 ei olnud hageja nõue aegunud. Kostja kohustus laenu tagastama 30.12.2013. Nõue muutus sissenõutavaks alates 31.12.2013 ning hageja nõue oleks aegunud 31.12.2106. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2016 ehk kaks päeva enne nõude aegumist.
53.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tema laenulepingust tulenev kohustus on täidetud. Kostjat ja hageja juhatuse liiget sidus normaalselt tegutsenud äriühing XXXX. Kostja ei tagastanud laenu kokkuleppel XXXXiga, kellele hageja andis laenu kustutamiseks tasuta üle enda 626 euro suuruse nominaalväärtusega OÜ XXXX osa. Tehinguga lugesid pooled 31.08.2009 laenu tagastatuks ja kustutatuks. Lisaks väitis kostja, et ta andis hagejale ka sularaha, mille kohta ei saanud vastu ordereid ega kviitungeid. Omavahel on tehtud muidki tehinguid. Kuna hageja juhatuse liige on osa endale jätnud, käitub ta hea usu põhimõtte vastaselt.
54.Hageja intressiarvestust pidas kostja arusaamatuks ja leidis, et kuna lepingu kohaselt pidi hageja esitama kostjale laenu tagastamise päeval arve, mis kajastab intressi suurust ning arvet ei ole esitatud, ei ole hagejal intressinõuet. Lisaks leidis kostja, et nõue on aegunud. Nõude aegumine algas 31.12.2013 ja nõue aegus 31.12.2016. Hagi esitati ja võeti menetlusse alles aprillis, mil nõue oli juba aegunud.
55.Kohus leiab, et kostja väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lõikest 1 tuleneb, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 397 lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Iseenesest on kostja nõustunud, et ta võttis endale laenulepingust tuleneva kohustuse, mille kohaselt tuli tal tagastada kokkulepitud ajaks laen ning maksta intressi.
56.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas palus hageja kostjalt viivise välja mõista seadusjärgses määras.
57.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 näeb ette, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
58.06.12.2017 eelistungil (toimiku lk 94-96) selgitas kohus kostjale, et kostja vastuväited hagile ei ole arusaadavad. Kohus selgitas, et kui kostja arvates oli tal sõlmitud kokkulepe laenu kustutamise kohta seoses äriühingu osade võõrandamisega, siis on see kostja väide tõendamata. Ainuüksi osade üleandmisest kohus sellise kokkuleppe olemasolu tõendatuks lugeda ei saa. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid hagile täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.08.2009 kandis hageja kostjale üle 140 000 krooni (toimiku lk 27). 31.08.2009 olid hageja ja kostja allkirjastanud laenulepingu (toimiku lk 28-29). Laenulepingu punkti 1.1. alusel andis hageja kostjale laenu 140 000 krooni. Kooskõlas punktiga
1.2.pidi kostja tagastama laenu summa koos intressiga hiljemalt 30.12.2013. Lepingu punkti 1.3. järgi pidi laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest intressi arvestusega 8% aastas. Intresside arvutamisel lähtuti tegelikust päevade arvust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine pidi lõppema laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. Samuti nägi antud lepingu punkt ette, et laenuandja pidi laenusaajale esitama vastava arve laenusumma tagasimaksmise päeval.
60.Lepingu punkt 8.4. nägi ette, et kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
61.Kohus nõustub hageja väidetega, et lepingust tuleneb kostja kohustus muutus sissenõutavaks alates 31.12.2013 ehk lepingus märgitud laenu tagastamise kuupäevale järgneval päeval. Toimikust nähtub, et hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2016 ning palus kostjalt välja mõista põhinõudena 3870,62 eurot ja intressi nõudena 2529,38 eurot. Seega nõustub kohus hageja väitega, et viimane pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on hagi aegumise peatumise seisukohalt võrdustatud hagi esitamisega, mistõttu ei oma hagi aegumise seisukohalt enam tähtust, et pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist esitas hageja hagiavalduse alles 07.04.2017. Hageja laenulepingust tulenev laenu põhiosa-, intressi- ja viivisenõuded ei ole kohtu hinnangul aegunud.
62.Kostja esitas kohtule väljavõtte väärtpaberikontol toimunud tehingu kohta (toimiku lk 43), millest nähtub, et kostjale kuulunud XXXX osa väärtusega 626 eurot on võõrandatud 14.06.2013 XXXXile 0 euro eest. Kohus nõustub hageja väidetega, et tegemist ei ole hageja OÜ Telegate ja kostja vahel sõlmitud tehinguga. Kostja ei ole tõendanud vaatamata kohtu selgitustele, et osaühingu 626 euro suuruse osa võõrandamisega hageja seaduslikule esindajale loeti kustutatuks kostja laenulepingust tulenev kohustus. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid vastavasisulise pooltevahelise kokkuleppe kohta. Kostja väited ei ole eluliselt usutavad, sest üle antud osa väärtus on mitmeid kordi väiksem kostja laenulepingust tulenevast kohustusest.
63.Kostja viited hea usu põhimõtte rikkumisele on asjakohatud, sest käesolevas asjas ei ole hagejaks XXXX. Kohus nõustub hageja väidetega, et kui kostjal on enda hinnangul mõni nõue XXXXi vastu, saab ta nõude esitada just nimetatud isiku, mitte hageja vastu. Lisaks nägi poolte vahel sõlmitud leping ette, et laenulepingu muudatused tuleb sõlmida kirjalikult. Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et hageja ja kostja oleksid kirjalikult sõlminud laenulepingu kokkuleppe, millega välistati kostja kohustus laen tagastada. Kostja ei ole muus osas sisuliselt põhistanud ega välja toonud, millal ja milliseid summasid ta hagejale laenu katteks sularahas tasus või milliseid muid tehinguid pooled laenu tagastamisega seoses tegid. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
64.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja intressi arvestus on arusaamatu. Kohtule on hageja intressi arvestus arusaadav ning see on kooskõlas lepinguga. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud kohtu hinnangul ette, et intressinõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on ainuüksi
hageja poolt kostjale vastavasisulise arve esitamine. Lepingust tuleneb, et intressi arvestuse pidi tegema hageja ning see pidi olema lepinguga kooskõlas. Hageja esitas kohtule kostjale saadetud saldokinnituse (toimiku lk 63), milles kostja kinnitas 27.02.2013 antud allkirjaga, et seisuga 31.12.2012 oli tema võlgnevus hageja ees kokku 6053,57 eurot, millest 3 870,62 eurot oli laenu põhisumma ja 2 182,95 eurot intress. Seega esitas hageja kostjale intressi nõude juba varasemalt ning kostja oli intressi tasumise, samuti põhinõude tasumise kohustusega nõus.
65.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub täielikule rahuldamisele. Kostja on rikkunud laenulepingut, sest ta ei ole tagastanud hageja nõutud summas laenu põhiosa ega lepingus toodud intresse. Kostja on viivitanud lepinguliste maksete tegemisega, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks laenu põhiosana välja mõista 3870,62 eurot, intressina 2529,38 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 938,78 eurot. Alates 30.12.2016 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevale järgnenud päevast tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis laenu põhiosa summalt 3870,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni laenu põhiosa täieliku tasumiseni.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
67.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2 425 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 1 950 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kokkuleppel advokaadibürooga tasus hageja esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses ehk sõltumata tegelikust ajakulust. Tegemist on koondtasuga. Arvestades menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 117,59 eurot ilma käibemaksuta.
68.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole mõistlik ning põhjendatud, arvestades seejuures asjaolu, et hageja lepinguline esindaja ei koostanud hagiavaldust, koostas menetluses lisaks menetluskulude nimekirjale vaid ühe sisulise seisukoha 3,5 lehel ning osales ühel istungil.
69.Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud ajaks materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ning teisteks ettevalmistavateks tegevusteks kogumis 2 tundi. Hageja 10.11.2017 menetlusdokumendi koostamiseks sai mõistlikult aega kuluda 4 tundi. 06.12.2107 kohtu eelistung kestis 1 tund ning istungi ettevalmistamiseks võis esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tund. Kogumis loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 8 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 117,59 eurot, on mõistlik ja põhjendatud õigusabikulu 8 h x 117,59 euroga = 940,72 eurot.
70.Kohus leiab, et kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 415,72 eurot, millest 475 eurot on tasutud riigilõiv ning 940,72 eurot hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1 415,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjat kohustada kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole XXXX AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.