Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-14493

Kirjeldav ja põhjendav osa

2-17-14493

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu maakohus võttis 29.09.2017.a menetlusse Condor Finants OÜ hagiavalduse K-M.N. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. K-M.N.le toimetati hagiavaldus ja 29.09.2017.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.12.2017.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid K-M.N.lt kättetoimetatuks 27.12.2017.a dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. K-M.N. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.01.2018.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 28.09.2017.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kohtu hinnangul Mogo OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,11% päevas. Hagiavalduse p. 2.4 on märgitud viiviseks ka 0,12% päevas. Kohtule esitatud laenulepingu p. 5.3 alusel kui laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Sama laenulepingu p. 5.1 kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenult intressi eritingimustes p-s 3 sätestatud määras, mida arvestatakse laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates laenu väljamaksmise päevast (kaasaarvatud) kuni laenulepingu järgse viimase tagasimakse päevani (välja arvatud). Intressi arvutamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Kohtule ei ole esitatud laenulepingu eritingimusi. Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise avalduses on märgitud viivitusintressiks 0,10% võlgnetavalt summalt päevas. Kostjale saadetud 26.02.2016.a nõudeavalduse kohaselt

2-17-14493

liisinguandjal on õigus nõuda liisinguvõtjalt arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni viivitusintressi 0,5% päevas võlgnetavalt summalt. Hageja on 19.01.2018.a vähendanud viivise nõuet ning taotleb kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja viinud nõude kooskõlasse seadusega ning lõplik viivise nõue kostja vastu ei ole ebamõistlikult kahjustav. Hageja nõue seadusjärgse viivise, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses kostjalt välja mõistmisele. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele loobunud leppetrahvi nõudest summas 500 eurot. Hageja ei nõustu kohtu viitega VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd hageja ei nõua leppetrahvi maksetega viivitamise eest, vaid sõiduki/tagatise tagastamata jätmise eest. Kui kostja oleks tagatiseks oleva vara nõuetekohaselt (s.o mitte hiljem kui 3 päeva jooksul) üle andnud, oleks esialgne võlausaldaja või siis nüüd hageja saanud selle realiseerida ning kostja nõue oleks osaliselt või ka täielikult täidetud. Hageja tugineb leppetrahvi nõude osas laenu- ja tagatisomandamise lepingu üldtingimuste punktidele 11.1. ja tagatislepingu punktile 6.5, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 50 eurot iga päeva eest, mil laenusaaja on tagatise otsese valduse üleandmisega viivituses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Kohus leiab, et VÕS § 1 lg 5, 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel on tüüptingimus leppetrahvi osas tühine ning leppetrahvi nõue rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Tulenevalt asjaolust, et Mogo OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus leppetrahvi osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude, intressi, võla sissenõudmise kulu ja seadusest tulenevalt viivise. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõue 3672 eurot, intressid 238,54 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 5 eurot, viivis perioodil 10.02.2016.a kuni 28.09.2017.a 481,47 eurot,

2-17-14493

viivis perioodil 29.09.2017.a kuni 29.01.2017.a 98,99 eurot ning viiviste seadusjärgses määras põhinõudelt 3672 euro kuni põhinõude kohase tasumiseni osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi osas summas 500 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 28.09.2017.a ja 19.01.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt K-M.N.lt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 550 eurot ja esindaja kulud summas 300 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 550 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Condor Inkasso OÜ-d ning hageja esindamise eest on hageja esindaja kulud 300 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 5,69% ulatuses ja kostja kanda 94,31% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 475 eurot ning esindaja kulu 300 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 850 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 801,64 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt

2-17-14493

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Parandatud 31. jaanuar 2018 määrusega: 31.01.2018 määruse RESOLUTSIOON

2-17-14493

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

lõikes

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.