Määrata kindlaks ning mõista XX-lt osaühing AEROHOOLDUS kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu (s.o õigusabikulu) 1129,33 eurot.
5.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1129,33 eurot) tuleb XX-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlausaldaja) esitas 22.12.2016 avalduse osaühingu AEROHOOLDUS (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt ei täitnud võlgnik poolte vahel 28.08.2014 sõlmitud ostumüügilepingust nr 001/08-RU tulenevat kohustust tarnida demilitariseeritud lennuk L-39 hiljemalt 31.03.2015. Lepingu täitmiseks on võlausaldaja tasunud võlgnikule 460 000 eurot. Võlausaldaja taganes lepingust 28.10.2016 avaldusega ja andis võlgnikule 30-päevase tähtaja lepingu alusel saadu tagastamiseks. Ühtlasi hoiatas võlausaldaja võlgnikku, et juhul, kui võlgnik ei täida raha tagastamise kohustust, siis esitab võlausaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse. 01.12.2016 esitas võlausaldaja võlgnikule täiendava pankrotihoiatuse. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja võlausaldaja palub pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
3.09.01.2017 seisukohas võlgnik pankrotiavaldusega ei nõustunud ja palus jätta PankrS § 15 lg 3 alusel võlgnikule ajutine haldur nimetamata. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja see tuleks lahendada hagimenetluses. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.
4.Harju Maakohtu 19.01.2017 määrusega jäeti võlgnikule ajutine pankrotihaldur nimetamata, lõpetati tsiviilasja menetlus ja jäeti menetluskulud võlausaldaja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti tsiviilasi tagasi samale maakohtule ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.
6.Harju Maakohtu 25.05.2017 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
7.15.06.2017 ajutise halduri aruande kohaselt leidis haldur, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 järgi, võlgniku vara katab tema kohustused ning võlgniku majandustegevuse jätkamine on võimalik. Võlgnikul on vara kokku bilansilise väärtusega 1,5 miljoni euro ulatuses, ajutise halduri konservatiivse hinnangu kohaselt ca 760 000 euro ulatuses, võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt 477 762,01 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on õhu- ja kosmosesõidukite remont ja hooldus. Tegemist on jätkusuutliku ja kasumliku ettevõttega: 2016. aasta lõpetati 88 454,82 euro suuruse kasumiga ja omakapital oli 685 133,85 eurot ning 25.05.2017 seisuga on kasumi suurus 107 833,24 eurot ja ettevõtte omakapital on 1 006 879,19 eurot. Võlgniku varaks on: rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel 14.06.2017 seisuga 46 697,34 eurot ja võlgniku kassas 518,55 eurot; nõuded ja ettemaksed summas 539 240,25 eurot; varud summas 828 987,45 eurot, millest müügiks ostetud kaubad
824 783,59 eurot; põhivara 160 000 eurot. Laovaru hulgas on mh ES-TLU, seerianumber 433131 (Aero L-39) bilansilise väärtusega 380 000 kuni 480 000 eurot. Pankrotimenetluses kiirmüügi korral hindab ajutine haldur lennuki turuväärtuseks tuginedes lennunduses tegutseva asjatundja hinnangule ca 200 000 eurot. Haldur möönis, et võlgnikul puuduvad täna piisavad rahalised vahendid ja muu käibevara, mille arvelt oleks võimalik võlgnikul kohustus võlausaldaja ees täita. Samuti puudub võlgnikul piisav rahavoog, et jooksvate kohustuste täitmise kõrval oleks võimalik võlausaldaja nõue täies ulatuses täita. Samas on võlgnikul piisavalt vara, s.o varudena kajastatud lennukid, mida on võlgnikul võimalik realiseerida ja mille müügist saadud raha arvel on võlgnikul võimalik oma kohustus võlausaldaja ees täita.
8.19.06.2017 seisukohas leidis võlausaldaja, et ajutine haldur on lähtunud aruande koostamisel võlgniku paljasõnalistest selgitustest ega ole talle esitatud andmeid piisavalt kontrollinud. Võlgnik on kuntslikult suurendanud bilansi mahtu. Nii nähtub võlgniku bilansist seisuga 25.05.2017, et võrreldes 31.12.2016 on hüppeliselt kasvanud nõuded ostjate vastu ja müügiks ostetud kaupade maht. Lennuki 433131 ES-TLU müügileping on koostatud vahetult pärast Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017 määrust, millega kohus tunnustas võlausaldaja 460 000 euro suurust nõuet. RP-l puudub volitus võlgniku esindamiseks. Võlgniku poolt käibevarana kajastatud viie lennuki väärtuseks on 0 eurot, kuna vara ei kuulu registri kohaselt võlgnikule. Võlgniku arvelduskontode jääk on 26 362,27 eurot, mitte 46 697,34 eurot. Võlgniku varade väärtuseks on maksimaalselt 285 515,41 eurot. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu.
9.30.06.2017 seisukohas tõi võlgnik välja, et kõik võlgniku bilansis kajastatud lennukid kuuluvad võlgnikule. Tulenevalt lennundusseaduse (LennS) § 17 lg-st 1 ei ole võlgnik kohustatud registrisse kandma lennukeid, mida ta ei käita ning lisaks ei saa tulenevalt LennS § 18 lg 1 p-st 2 registrisse kanda mittetäielikus komplektsuses olevat lennukit. Ebaõiged on väited, et võlgnik on bilansi mahtu kunstlikult kasvatanud. Võlgnik on samaaegselt lennuki 433131 ES-TLU bilansis varana kajastamisega võtnud bilansis kohustusena arvele ka võlausaldaja nõude summas 460 000 eurot. Asjaolu, et võlgniku nõuded on 25.05.2017 seisuga suuremad kui 31.12.2016 seisuga, on igati loogiline, kuna vähenenud on ka võlgniku rahalised vahendid. Rahalisi vahendeid on võlgnik kasutanud varude soetamiseks ja klientidele teenuse osutamiseks.
10.07.08.2017 täiendavas seisukohas märkis ajutine haldur, et võlgnik on täna ajutiselt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puuduvad täna piisavad rahalised vahendid ja muu likviidne käibevara, mille arvelt oleks võimalik võlgnikul kohustus koheselt võlausaldaja ees täita. Samas ületab võlgniku varade turuväärtus kohustuste summat ning võlgnik on täna tegutsev ja kasumit teeniv ettevõte. Riigikohus on lahendis nr 3-21-120-02 p-s 7 selgitanud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel tema püsivat maksejõuetust, kui nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara, siis ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks. Alus pankroti väljakuulutamiseks on siis, kui võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine, vaid iseloomulik tema majanduslikule olukorrale tervikuna. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-163-16 p-s 15 märkinud, et võlgniku vara suurenemine lähitulevikus võib anda aluse järeldada, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võttes aluseks viimase 1,5 aasta majandustulemused, oleks võlgnik võimeline jooksvate rahavoogude arvelt tasuma võlausaldaja ülejäänud nõude (ca 100 000 - 140 000 eurot) 12-18 kuu jooksul. Võlgnik on võimeline jooksvate rahavoogude ning vara müügi arvelt võlausaldaja nõude lähitulevikus rahuldama, mistõttu puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.
11.14.08.2017 ja 21.08.2017 seisukohtades leidis võlausaldaja, et RP-l ja NS-l puudub võlgniku suhtes esindusõigus. Sisuliselt on NS-le antud üldvolituse näol tegemist
prokuuraga, mille andmine on vastuolus võlgniku põhikirja ja äriseadustiku nõuetega. Võlgniku poolt ajutisele haldurile antud selgitused on vastuolus majandusaasta aruande ja Maksu- ja Tolliametis deklareeritud andmetega. Ajutise halduri hinnang võlgniku vara väärtusele tugineb sellise isiku arvamusele (TL), kes ei ole varaga vahetult tutvunud ja kes kinnitab, et tal puudub seda tüüpi vara võõrandamistehingute kogemus. Vastuoluline on halduri väide, et pärast olemasoleva vara võõrandamist ja selle arvelt võlausaldaja nõude osalist rahuldamist suudab võlgnik ülejäänud võla tasuda 12-18 kuu jooksul. Võlgniku vara võõrandamine tähendaks tema majandustegevuse lõppu. Maksejõuetus ei saa olla ajutine, kui võlgnik ei suuda ühe majandusaasta jooksul täita võlausaldaja sissenõutavaks muutnud nõuet. Võlausaldaja arvestuste kohaselt kulub võlgnikul nõude tasumiseks 57,5 kuud, seega võib väita, et äriühing on maksejõuetu.
12.16.08.2017 seisukohas märkis võlgnik, et võlgnik on esitanud volikirja, mille kohaselt on NS-l õigus võlgnikku esindada, tegemist ei ole prokuuraga. Ajutise halduriga on lisaks suhelnud võlgniku tegevjuht RP. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile valeandmeid. Võlgniku vara võõrandamine ei mõjuta võlgniku majandustegevuse jätkamist. Võlgniku põhitegevusala on lennundustehnika remont ja hooldus ning jätkuva lennukõlbulikkuse korraldamine. Seega ei vaja võlgnik oma põhitegevusalal jätkamiseks õhusõidukite olemasolu. Asjaolu, et võlgniku arveldusarvel ei ole käesoleval hetkel vabu vahendeid summas 460 000 eurot, ei tähenda, et äriühing oleks maksejõuetu. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega jäeti avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning võlgniku pankrot välja kuulutamata. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 25.05.2017 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Maakohus vabastas pankrotihaldur Indrek Lepsoo tema ülesannetest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 3). Maakohus määras võlgniku ajutise halduri Indrek Lepsoo töötasuks 2232 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 41 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 2273 eurot (sh käibemaks). Maakohus mõistis ajutise halduri tasu ja kulud 1500 euro (sh käibemaks) välja Harju Maakohtu 23.05.2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-19168 tasutud ettemaksu arvelt. Maakohus mõistis avaldajalt välja ajutise halduri tasu ja kulud 773 euro (sealhulgas käibemaks). Maakohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 7679 eurot. Maakohus määras, et välja mõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
14.Pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata, sest võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu (PankrS § 27 lg 5, § 31 lg 1, § 1 lg 2). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara kokku bilansilise väärtusega ca 1,5 miljoni euro ulatuses, ajutise halduri konservatiivse hinnangu kohaselt ca 760 000 euro ulatuses. Võlgniku kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 513 312,35 eurot (31.07.2017 seisuga). Seega katab võlgniku olemasoleva vara väärtus tema kohustused (PankrS § 1 lg 3).
15.Võlausaldaja vastuväited ei sea kahtluse alla ajutise halduri poolt tuvastatut. Kohus on tuvastanud, et võlgniku seaduslik esindaja viibib hetkel Vene Föderatsiooni kinnipidamisasutuses ning volituse asjade ajamiseks on saanud seetõttu NS (II kd, tlk 79-85). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis keelaks volitada juhatuse liikmel NS toiminguid tegema võlgniku esindajana. Tegevjuht RP on ajutisele haldurile andnud teavet võlgniku majandusliku seisu tuvastamisel. Sealjuures on ajutine haldur andmeid kogunud oluliselt laiapõhjalisemalt kui üksnes RP-lt saadud andmed.
16.Võlgnik selgitas 30.06.2017 menetlusdokumendis seoses lennukite omandiõigusega, et võlgniku bilansis on hetkel 8 lennukit, millest 3 on lennukõlbulikud ja 5 mittetäielikus komplektsuses. Võlgnik on esitanud kohtule omandiõiguse kinnitamiseks ka asjakohased tõendid (II kd, tlk 60 pöördel, 91-93). Võlgnik täpsustas, et õhusõiduk kantakse registrisse üksnes selle käitamiseks ning seega lennukeid, mida ei käitata, ei pea kandma registrisse kooskõlas LennS § 17 lg ja § 18 lg 1 p 2. Seega on võlgniku omandiõigus lennukitele tõendatud.
17.Seoses võlausaldaja väitega võlgniku arvelduskonto jäägi erinevuste kohta on ajutine haldur selgitanud, et 46 697 eurot oli seisuga 14.06.2017 ning võlgniku majandustegevus toimub pidevalt, millega on põhjendatud ka jäägi summa muutumine (II kd, tlk 79 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda ajutise halduri selgituse usutavuses, sest vaidlus puudub selles, et võlgniku majandustegevus toimub ka käesoleval ajal. Samuti ei ole tõendatud võlausaldaja väide bilansi kunstlikust suurendamisest, sest kogu käesoleva menetluse kestel on toimunud võlgniku majandustegevus, mis on loogiliselt toonud kaasa ka muudatusi bilansis. Eluliselt usutav on antud vastuväidet puudutav võlgniku selgitus (II kd, tlk 88).
18.Võlausaldaja on mh asunud seisukohale, et kui võõrandada kohustuste katteks võlgniku vara, siis saadav raha ei kataks kohustusi ning sealjuures muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkumine. Antud juhul on ajutise halduri poolt tuvastatud, et võlgniku majandustegevus ei seisne mitte õhusõidukite omamises, vaid peamiselt õhusõidukite hoolduse ja remondiga seotud tegevuses. Seega ei tooks vara (eelkõige õhusõidukite) võõrandamine automaatselt kaasa võlgniku majandustegevuse vältimatut lõppemist. Tegevuse jätkusuutlikkust on veenvalt selgitanud ka võlgnik ise (II kd tlk 133 pöördel).
19.Kohus ei nõustunud võlausaldaja väitega, et ajutine haldur on võlgniku vara väärtuse hindamisel lähtunud üksnes raamatupidamislikust väärtusest. Ajutine haldur on aruandes ja selle täienduses põhjalikult selgitanud oma seisukohti vara väärtuse leidmisel ning sealjuures tõdenud, et teatud vara puhul ei ole alust eeldada bilansis märgitu vastavust tegelikult saadavale rahale, kui müük peaks toimuma kiirmüügina. Ajutine haldur on hinnanud vara väärtust mitmel juhul väiksemaks võrreldes bilansis märgituga. Sealjuures on ajutine haldur sisustanud oma järeldused eluliselt usutavate põhjendustega ning tulenevalt võlausaldaja vastuväidetest täpsustanud mõningaid asjaolusid veel 07.08.2017 aruande täienduses.
20.Ajutine haldur märgib 07.08.2017 aruande täienduses selgitavalt, et võlausaldaja on 19.06.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis leidnud (konservatiivne hindamismeetod arvestades vara, mille olemasolu kinnitavad võlgniku poolt esitatud dokumentaalsed tõendid), et võlgnikul on vara 285 515,41 euro väärtuses. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse hindamisel võtnud arvesse arvelduskontol olnud vahendid summas 26 880,82 eurot, nõuded ostjate vastu summas 125 434,59 eurot, varuosad summas 50 000 eurot ja põhivarana kajastatud lennuki summas 83 200 eurot. Võlausaldaja on hinnanud varudes kajastatud lennuki (433131 ES-TLU, mille ostuhinna tagasinõudmise nõudel võlausaldaja pankrotiavaldus rajaneb) väärtuseks 0 eurot. Samas on ajutisele haldurile esitatud võlgniku poolt 07.08.2017 ostupakkumus lennuki ostmiseks, mille kohaselt on võlgnik leidnud lennukile ostja hinnaga 300 000 eurot. Ajutine haldur leidis, et seega ei saa võlgniku varade väärtuse leidmisel jätta täielikult arvestamata lennuki turuväärtusega, mille osas on ostupakkumus tehtud ning pakkumise tegijal on olemas ka vastavas ulatuses rahalised vahendid. Haldur möönis, et tegemist on võlgniku lähikondse poolt tehtud ostupakkumisega, üksnes millele tuginedes ei saa võlgniku maksejõulisust hinnata. Samas ei nõustunud ajutine haldur ka võlausaldaja seisukohaga, et vara väärtus on 0 eurot. Võlausaldaja ise on tasunud nimetatud lennuki eest võlgnikule 480 000 eurot. Ajutine haldur jääb oma esialgse hinnangu juurde, et
vastava vara väärtus on vähemalt 200 000 eurot. Samuti ei ole võimalik jätta arvestamata teise lennuki (L-39C, 432845) müügilepingust tuleneva summaga 138 000 eurot (võlausaldaja on hinnanud vara väärtuseks 0 eurot). Eeltoodut arvesse võttes peaks ajutise halduri hinnangul ka võlausaldaja hindamismeetodi kohaselt võlgniku varade väärtus moodustama seega 623 515,41 eurot (285 515,41 + 200 000 +138 000), mis ületab võlgniku olemasolevate kohustuste summa. Kohtule on 18.08.2017 esitatud tõend selle kohta (II kd, tlk 158-159), et eelmainitud müügilepingust tulenev summa 138 911 on võlgnikule tasutud.
21.Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on tegutsev ettevõte. Alates 2017. aasta algusest on võlgnik teeninud kasumit ca 60 000 eurot, so keskmiselt 8500 eurot kuus. 2016. aasta jooksul teenis võlgnik kasumit ca 88 000 eurot, s.o keskmiselt 7300 eurot kuus. Võttes aluseks viimase 1,5 aasta majandustulemused, s.o kasum keskmiselt ca 8000 eurot kuus, oleks võlgnik võimeline jooksvate rahavoogude arvelt tasuma võlausaldaja ülejäänud nõude (ca 100 000 - 140 000 eurot) seega 12-18 kuu jooksul. Ajutine haldur on arvesse võtnud võlgniku viimase aasta majandustulemusi ning senised tulemused annavad aluse arvata, et võlgnik on võimeline tasuma võlausaldaja ülejäänud kohustuse vähemalt 18 kuu jooksul. Võlgniku tänase igakuise peamise sissetuleku moodustab Eesti Kaitseväega sõlmitud lepingu teenindamine ning nimetatud leping kehtib kuni 2019. aasta juunikuuni. Võlgnik on suutnud seni oma igakuiste laekumiste arvelt jooksvaid kohustusi tasuda ja kasumit teenida, seega puudub alus arvata, et edaspidi see nii ei ole. Eelnevast järeldab ajutine haldur, et võlgnik oleks võimeline oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuma võlausaldaja ülejäänud nõude ca 1 - 1,5 aasta jooksul. Samas kuulub võlgnikule veel täiendavat vara, sh rendile antud lennuk ja 5 mittetäielikus komplektsuses olevat lennukit, mida võlgnikul on võimalik müügiks lõpuni ehitada. Võlgnikule kuuluva vara puhul on tegemist väga spetsiifilise varaga ning varale ostjate leidmine võib võtta aega. Samas on ajutine haldur siiski seisukohal, et võlgnik on võimeline 12 kuu jooksul varale ostjaid leidma, lennukid lõpuni ehitama ning võlausaldaja nõude rahuldamiseks vajadusel ka muud vara müüma. Ajutine haldur on kokkuvõttes seega seisukohal, et võlgnik on võimeline jooksvate rahavoogude ning vara müügi arvelt võlausaldaja nõude lähitulevikus rahuldama.
22.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-02 p-s 7 selgitanud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel tema püsivat maksejõuetust. Kohus peab tuvastama, kas isikul on vara sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning kas võlgniku vara ületab sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Kui sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitanud isiku nõuded võlgniku vastu on oluliselt väiksemad isiku varast, ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks. Antud juhul puudub alus kahelda ajutise halduri lõppjäreldustes võlgniku varalise seisundi ja jätkusuutlikkuse kohta. Ajutine haldur on arvestanud järelduste tegemisel asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning esitanud usutavalt koos sisuliste ja jälgitavate põhjenduste ja tõenditega oma seisukohad. Võlausaldaja vastuväited ning seisukohad ei anna põhjust asuda ajutise halduri lõppjäreldusega vastupidisele seisukohale. Antud juhul ei ole tuvastatav võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes, sest võlgniku vara ületab märgatavalt tema kohustusi, seda isegi juhul, kui vara müük peaks toimuma kiirmüügina ja tegelikust oluliselt madalama hinnaga. Kohus ei nõustu väitega, et tegemist võib olla ka mittelikviidse varaga. Antud juhul on küll tegemist valdkonnaga, kus ostjate arv on väga piiratud esemete kõrge hinna ja spetsiifilisuse tõttu, kuid sellest ei ole põhjendatud järeldada esemete väärtusetust. Seda kinnitab kohtu hinnangul juba asjaolu, et võlgnik on suutnud antud valdkonnas aastaid kasumlikult majandustegevust teostada. Samuti ei oleks loogiline, et aastatepikkuse
kogemusega ettevõte ostab märkimisväärse summa eest õhusõidukeid teadmatuses nende realiseerimisvõimalikkusest. Määruskaebus
23.21.09.2017 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus pankroti väljakuulutamiseks või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.
24.Võlgnik on hetkel maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on 07.08.2017 aruandes kinnitanud, et võlgnik on hetkel maksejõuetu. Seevastu on kohus kaevatavas määruses asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes puudub. Kohtu selline järeldus on üllatav ja ebaloogiline. Jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on kohus võlgniku majandusliku olukorra osas ajutisest haldurist vastupidisele järeldusele jõudnud. Kaevatav määrus ja selles sisalduvad kohtu järeldused on üllatuslikud ja ei ole jälgitavad. Lisaks on kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus on põhjendanud PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetuse puudumist (võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid) PankrS § 1 lg 3 eeldustega (võlgniku vara katab tema kohustusi). Sisuline põhjendus võlgniku maksejõulisuse kohta PankrS § 1 lg 2 tähenduses kohtumääruses puudub. Maakohus ei ole kujundanud seisukohta, kas võlgniku suutmatus kohustusi täita on püsiv või mitte. Kaebaja hinnangul ei saa tema nõude täitmist pidada lühiajaliseks kohustuseks Raamatupidamise Toimkonna juhendite muutmise lisa 2 (RTJ 2) nõuete p-de 17(a) ja 17(c) järgi, kuivõrd võlgnik ei suuda oma kohustust täita 12 kuu jooksul. Võlausaldajale võlgnetava 460 000 euro tasumiseks läheks realistliku hinnangu kohaselt aega 57,5 kuud. Tegemist ei ole ajutise suutmatusega täita enda kohustusi, vaid püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Isegi, kui võlgnik kogu oma vara võõrandab ja selle arvelt osaliselt oma nõude rahuldab, siis muutub vältimatult võimatuks võlgniku senise majandustegevuse jätkamine, millest võlgnik oma peamise sissetuleku teenib.
25.Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku varade väärtuse hindamine põhineb vastuolulistel ja puudulikel andmetel. Varade hindamine ei ole toimunud nõuetekohaselt ega põhjalikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole pidanud vajalikuks isiklikult võlgniku varade olemasolus ja seisukorras veenduda. Võlgniku vara on mittelikviidne ning vara tegelik realiseerimisväärtus on 0 eurot, kuivõrd ainuke dokument, millega võlgnik tõendab ostuhuvi vara vastu, on antud NS poolt. Võlgnik on vara likviidsuse kunstliku suurendamise eesmärgil kajastanud viite osaliselt mittetäielikus komplektsuses olevat õhusõidukit käibevarana. RTJ 2 nõuete p 16(d) kohaselt peaks viidatud viie lennuki realiseerimine seega olema võimalik 12 kuu jooksul, kuid võlgnik on selgitanud, et ta ei ole lennukite osas töid veel alustanud. Lennukite realiseerimine 12 kuu jooksul on seega äärmiselt ebatõenäoline. Võlausaldaja hinnangul on õhusõidukite realiseerimisväärtus null. Võlgnik on kunstlikult ettevõtte bilansi ja varade väärtust suurendanud ning on esitanud dokumente tehingutest, mis on näilikud. Kõikides võlgniku ettevõtte bilansilist väärtust suurendanud tehingutes on nii võlgniku kui tehingu teise poole esindajaks olnud NS. Nõustuda ei saa kohtuga, et võlgniku majandustegevuse jätkamise tõttu on teatavad muutused võlgniku varalises seisus loomulikud. Võlgniku poolt esitatud vastuolulised andmed kajastavad pankrotiavalduse menetlemisele eelnenud perioodi, seega ei saa sellised muutused olla tingitud võlgniku majandustegevuse jätkumisest tänasel päeval.
26.Kaebaja on põhistanud, et sisuliselt on NS-le antud üldvolituse näol tegemist prokuuraga, mille andmine on võlgniku põhikirjaga keelatud. Maakohus ei ole
kontrollinud prokuura andmise lubatavust ja selle andmise tingimusi. Tegevjuhi RP esindusõiguse tõendamiseks ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit.
27.Maakohus on jätnud võlgniku pankroti välja kuulutamata, kuivõrd võlgniku varade väärtus ületab tema kohustusi. Samas on kohus 23.05.2017 määruses möönnud, et võlgniku varast ei pruugi jätkuda isegi ajutise halduri tasu maksmiseks. Menetluse edasine käik
28.Ajutine pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
30.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja esitab määruskaebuses suures osas samu vastuväiteid, mis ta on esitanud juba maakohtus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõetu. Maakohus on seejuures tuginenud ajutise halduri seisukohale ja oma järeldusi põhjendanud. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Ajutine haldur on küll 07.08.2017 täiendavas seisukohas välja toonud, et võlgnik on täna ajutiselt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul ei ole võimalik oma kohustust koheselt võlausaldaja ees täita, kuid on seejuures põhistanud, et võlgniku püsivat maksejõuetust ei esine. Pankrotiseadus seob juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise just püsiva maksejõuetusega. Maakohus ongi arvestanud ajutise halduri seisukohaga, mille järgi püsivat maksejõuetust ei esine. Maakohtu lahendist nähtuvad seejuures ka PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 kohased põhjendused. Maakohus on PankrS § 1 lg 2 osas märkinud, et võlgniku puhul on tegemist tegutseva ettevõttega, võlgnik on suutnud seni igakuiste laekumiste arvelt jooksvaid kohustusi tasuda ja kasumit teenida ning et võlgnik oleks võimeline jooksvate rahavoogude ja vara müügi arvelt võlausaldaja nõude lähitulevikus rahuldama. Asjaolu, mitme kuu vältel võlgnik oma kohustuse võlausaldaja ees suudab täita, ei anna käesoleval juhul alust lugeda võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik on ilmselgelt tegutsev ettevõte ning on suure tõenäosusega võimeline oma majandustegevust korraldama selliselt, et tal on võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumisel võimalik võlgnevus võlausaldajale tasuda (nt võttes selleks pangast laenu). Seega ei näita ainuüksi võlgniku täitmata kohustused veel võlgniku püsivat maksejõuetust (RKo nr 3-2-1-120-02, p 7). Tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale (RKKKo nr 3-1-1-49-11, p 21). Käesoleval juhul ongi maakohus seda teinud ning leidnud põhjendatult, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
33.Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule ega ajutisele haldurile teha etteheiteid võlgniku vara hindamise osas. Lisaks ei nõustu kolleegium, et võlgnik on kunstlikult ettevõtte bilansi ja varade väärtust suurendanud ning on esitanud dokumente tehingutest, mis on näilikud. Toimiku materjalide pinnalt ei saa sellistele seisukohtadele jõuda. Kolleegium nõustub võlgniku vara likviidsuse osas maakohtu põhjendustega ning toob lisaks välja, et võlgnik on esitanud vastuses määruskaebusele tõendi selle
kohta, et potentsiaalne ostja on 07.09.2017 teinud ostupakkumise lennuki ES-TLU 433131 ostmiseks (tl 186 pöördel – 188, II kd). Eeltoodud tõend kinnitab võlgniku väiteid vara likviidsuse osas. Samuti on võlgnik vastuses määruskaebusele selgitanud, et viie mittetäielikus komplektsuses oleva õhusõiduki võlgniku raamatupidamises käibevarana kajastamine on kooskõlas RTJ 2 nõuetega ning tegemist ei ole võlgniku poolt oma likviidsuse kunstliku suurendamisega, kuivõrd RTJ 2 p 16(b) kohaselt kajastatakse käibevarana varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud) (tl 182 pöördel, II kd).
34.Kolleegium ei nõustu võlausaldaja väidetega NS-l esindusõiguse puudumise kohta. Kolleegium ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille järgi on NS-le antud üldvolituse näol sisuliselt tegemist prokuuraga. Kolleegiumi hinnangul on NS puhul tegemist võlgniku tehingulise esindajaga (TsÜS § 118 lg 1), täpsemalt on talle antud majandustegevuse üldvolitus (TsÜS § 121 lg 1, tl 84-85, II kd). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks selline volitus kehtiv. Lisaks heidab kaebaja ette, et ajutisele haldurile esitatud ülevaate võlgniku majandustegevusest (aruande lisa 6) on allkirjastatud RP poolt, kellel puudub volitus võlgniku esindamiseks (tl 74 pöördel, II kd). Võlgnik on selles osas selgitanud, et RP on andnud ajutisele haldurile ülevaate võlgniku senisest majandustegevusest põhjusel, et võlgniku tegevjuhina on temal kõige parem ülevaade võlgniku senisest majandustegevusest ja suundadest (tl 132 pöördel II kd).
35.Asjakohatu on kaebaja viide sellele, et maakohus on 23.05.2017 määruses möönnud, et võlgniku varast ei pruugi jätkuda isegi ajutise halduri tasu maksmiseks, kuid siiski on maakohus vaidlustatavas määruses leidnud, et võlgniku varade väärtus ületab tema kohustusi. 23.05.2017 määrus, millega kohustati võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot, on tehtud enne ajutise halduri määramist ning kohus ei olnud sel hetkel teadlik võlgniku varalisest seisukorrast.
36.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.26.10.2017 on võlgnik esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Võlgniku esindaja õigusabitoimingud seoses määruskaebemenetlusega on järgmised: 18.08.2017 kohtule tõendi edastamise kaaskirja koostamine – 15 min; 25.08.2017 pankrotihaldurile e-kirja koostamine seoses maksete teostamisega – 10 min; 06.09.2017 – maakohtu 06.09.2017 määrusega tutvumine, määruse koos selgitava kaaskirjaga kliendile edastamine – 35 min; 02.10.2017 – määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine määruskaebusele – 7 h ja 4 min. Kokku on osutatud õigusabi 8 h ja 4 min ning tunnihinnaga 140 eurot. Võlgnik kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Võlgniku menetluskulud on seega kokku 1129,33 eurot (8 h ja 4 min x 140 eurot/h). Võlgnik on palunud kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
40.Avaldaja palus võlgniku menetluskulude osas kohaldada uurimisprintsiipi ning lähtuda vajalikkusest ja põhjendatusest.
41.Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Arvestades
tsiviilasja mahtu, keerukust ning võlgniku vastuse sisu, leiab kolleegium, et ajakulu 8 h ja 4 min on võlgniku esindaja poolt teostatud toiminguid arvestades põhjendatud. Põhjendatud on ka toimingud, mille võlgniku esindaja teostas enne avaldaja poolt määruskaebuse esitamist, kuna käesolev tsiviilasi algatati avaldaja avalduse alusel, avaldus jäeti maakohtu määrusega rahuldamata ning ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Võlgniku vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega tuleb menetluskulu (s.o õigusabikulu) 1129,33 eurot avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Vastavalt võlgniku poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ka viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.