Kohtutäitur Elin Vilippus avaldus võlgnik XXX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]) seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap ([email protected]) Puudutatud isikud: võlgnik XXX (end. XXX) (isikukood XXX; elukoht teadmata, e-post: XXX) Sissenõudjad: XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus.
2.Peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku XXX mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr ET980048, välja antud 31.10.2014) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse
2-17-18526 jõustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
7.Toimetada kohtumäärus XXXle avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtumääruse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 11.12.2017.a Harju Maakohtule avalduse võlgnik XXX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr 022/2015/5283 ja 022/2015/5284 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade on võlgnikule loetud kättetoimetatuks 29.10.2015 Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Võlgnik ei ole tasunud elatist kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel 2.10.2017 ja hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadanded vahendusel 25.11.2017. Elatise võlgnevus on 15.11.2017 seisuga 16287,02 eurot. Võttes aluseks sissenõudja 1.10.2017 nõusolekut taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnikult XXX juhtimisõiguse (juhiluba) peatamist. Võlgniku seisukoht
2.Võlgnikule on asja menetlusse võtmise määrus ja kohtu vastusenõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 29.12.2017.a (tl 25). Võlgnik tähtaegselt enda seisukohta kohtule ei esitanud. Sissenõudja seisukoht
3.Sissenõudja ei ole seisukohta esitanud. Sissenõudjate esindaja 24.01.2018 kinnituse kohaselt ei ole võlgnik asunud elatist tasuma. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2-17-18526
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
7.Võlgnik kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2015/5283 ja 022/2015/5284 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tl 7, täitmisavaldus). Elatise võlgnevus on 15.11.2017 seisuga 16287,02 eurot (tl 17). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 1.10.2017.a kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 13). Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest (tl 14, 17) ning võlgnikule loeti hoiatus võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadanded vahendusel 15.11.2017 (tl 17). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
8.Juhtimisõiguse peatamise eelduseks on see, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 p-des 1-3 sätestatud tingimust. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/
9.Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 16287,02 euro suuruseks (15.11.2017 seisuga) vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa hetkel tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
10.Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
11.Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
12.Seega ei ole menetluses esile toodud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
13.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma resolutsioonis toodud juhiload Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
14.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.