Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohtu menetluses on kinnistuomaniku Ü. L. hagi naaberkinnistu omanike S. H. ja A. H. vastu kostjate kohustamiseks lõpetada hageja omandiõiguse rikkumine ning likvideerida kostjate kinnistul asuvad, hageja kinnistuga piirnval alal kasvavad 7 puud.

Tsiviilasi nr 2-17-16634 28.11.2017 kirjalikus vastuses kostjad tunnistasid nende vastu esitatud nõuet, kuid leidsid, et hagi on esitatud ennatlikult ja on põhjendamatu. Kostjad on seisukohal, et hageja omandiõiguse rikkumist ei toimu, kuna enne hagi esitamist on puude juured kõrvaldatud hageja poolt vundamendi rajamise käigus ning üle piiri ulatunud oksad kostjate poolt. Kostjad siiski möönsid puudest tulenevat potentsiaalset ohtu hageja kinnistule rajatavale hoonele ning nõustusid puud 2017.a jooksul maha võtma. 14.12.2017 kostjad teatasid kohtule, et seisuga 09.12.2017 on hagi nõue täidetud 7 piirilähedase puu kõrvaldamisega. 05.01.2018 hageja esitas lepingulise esindaja kaudu kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostjad on nõude pärast hagi esitamist täitnud. Samuti hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub menetluskulud jätta kostjate kanda ja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude katteks 2007 eurot – 360 eurot riigilõiv, 267 eurot eksperthinnangute tasu ja 1380 eurot advokaadiabi. Kostjad nõustusid hageja hagist loobumisega, kuid vaidlevad vastu menetluskulude kostjate kanda jätmise taotlusele ja hageja menetluskulude suurusele. Kostjad märgivad, et on hagi kohe õigeks võtnud ega ole oma käitumisega andnud alust hagi esitamiseks, mistõttu kulud tuleb vastavalt TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja enda kanda. Põhjendatud ei ole käibemaksu lisamine riigilõivule, põhjendamatud on hageja enda tarbeks enne hagi esitamist tellitud eksperthinnangute kulu, advokaadikulu on ülemäärane. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktile 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine ei riku menetlusosaliste seadusega kaitstud õigusi ega huve ega avalikku huvi ning tuleb rahuldada. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja pärast hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on selles asjas loobunud hagist seetõttu, et pärast hagiavalduse esitamist on kostjad nõude rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud kostjate kanda, v.a pool riigilõivust, mille tagastamist on hagejal hagist loobumise korral õigus taotleda ja mis jääb seetõttu hageja kanda. Kostjad leiavad, et TsMS § 168 lg 6 alusel tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostjad on hagi kohe õigeks võtnud ning nad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus kostjate sellise seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest järelduvalt on kostjate kinnistul asuvate puude üle piiri hageja kinnistule ulatuvad oksad ja juured olnud poolte vahel aastaid vaidlusküsimuseks. Hageja on enne kohtule hagiavalduse esitamist saatnud kostjatele 11.07.2017 pöördumise, milles taotles vaidlusaluste puude kõrvaldamist ja teatas, et ootab selles osas kostjate seisukohta 10 päeva jooksul. Kostjad 20.07.2017 vastuses teatasid hagejale selgesõnaliselt, et hageja pakkumine võtta maha kostjate kinnistul asuvad puud ei ole kostjatele vastuvõetav. Hageja on kostjate vastuväidetele vastanud 06.08.2017 ja teatanud kavatsusest võtta oma kinnisvara kaitseks ette kõik vajaliku. Eeltoodust tulenevalt on kostjad oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, hagi esitamist ei saa lugeda ennatlikuks ega põhjendamatuks. Kostjad on hageja nõude rahuldanud pärast hagist teadasaamist. Seega tuleb kulud jätta kostjate kanda. Kostjad ei ole esile toonud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks alust 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-17-16634 andvaid asjaolusid, millest nähtuks, et kostjatelt hageja kasuks kulude väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TSMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks muu hulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 l p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus osaliselt nõustub kostjate vastuväidetega hageja menetluskulude suurusele riigilõivule lisatud käibemaksu ja esindajakulude suuruse osas. Menetluskulude summa 2007 eurot, mille hüvitamist hageja taotleb, sisaldab käibemaksu, sh ka riigilõivu summa on näidatud koos käibemaksuga, kuigi riigilõivule käibemaksu ei lisandu. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas andnud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu hagejale ei hüvitata menetluskuludelt arvestatud käibemaksu. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks ning riigilõiv 300 eurot on vaieldamatult hageja vajalik kulu. Kostjate poolt hüvitatava riigilõivu suuruseks arvestab kohus 150 eurot, kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus hagist loobumise korral taotleda poole riigilõivu tagastamist, seega ei ole alust nõuda selles osas riigilõivu hüvitamist kostjatelt. Nõustuda ei saa kostjate seisukohaga, et hageja menetluskuluks ei saa arvestada menetluse eelselt hageja enda huvides tehtud kulusid OK Acer OÜ ja Arcus Projekt OÜ eksperthinnangute saamiseks. Nimetatud eksperthinnangud on arusaadavalt tehtud eesmärgiga välja selgitada piiril kasvavate puude ohtlikkus ja mõju hageja kinnistul asuvatele hoonetele ehk tegemist on tõenditega, millest nähtub puude mahavõtmise vajadus ja mis seega põhistavad hageja nõuet. Kohus ei arvesta hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks nõude koostamist kostjatele esitamiseks (kuivõrd hagiavalduse koostamine on eraldi välja toodud, siis eelduslikult on kohtumenetluse eelselt esitatud nõudekirjaga), mille ajakuluna on koos asja materjalidega tutvumisega näidatud 3 tundi. Samuti ei arvesta kohus esindaja ajakuluks, mille hüvitamist kostjatelt nõuda, täiendava kirja koostamisele ja kostjatele esitamisele ning hagist loobumise taotluse koostamisele kulunud 1,5 tundi. Hageja esindaja kohtueelselt kostjatele nõude koostamise ajakulu kohus ei pea kohtumenetluses hüvitatavaks kuluks, esindaja poolt väidetavalt koostatud nõudekirja ei ole hagiavaldusele lisatud. Hagist loobumise avaldus on esitatud ühes menetlusdokumendis menetluskulude nimekirjaga, mille koostamise ja esitamise kulu hüvitamist nõuda ei saa. Samuti ei ole kohtule esitatud hageja esindaja väidetavat täiendavat nõudekirja kostjatele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kuludest on mõistlikud ja põhjendatud materjalidega tutvumise, analüüsi ja hagiavalduse (sisuline osa 5,5 lk) koostamise ajakulu. Kohtu hinnangul on selleks piisav 6 tundi. Hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) on mõistlik ja kohtupraktikas tunnustatud. Kuna kohus ei määra hagejale menetluskuludelt tasutud käibemaksu hüvitamist, on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada, 600 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus märgib lahendis, et kostjatel tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist. Kohtunik Heli Käpp /Allkirjastatud digitaalselt/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.