TCM Estonia OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus VG vastu 4144,75 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.08.2017 maksekäsu määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VG määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Võlgnik: VG (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 16.08.2017 maksekäsu määrus ja anda TCM Estonia OÜ nõue VG vastu üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 4891 lg 5). Asjaolud ja menetluse käik
1.TCM Estonia OÜ (avaldaja) esitas 14.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VG (võlgnik) vastu, milles palus võlgnikult välja mõista põhinõude summas 3082,80 eurot ja kõrvalnõuded summas 1061,95 eurot (sh intress 498,14 eurot, leppetrahv 300 eurot ja viivis perioodi 15.02.2017-14.06.2017 eest summas 263,81 eurot) ja jooksva viivise 0,06849% päevas alates 14.06.2017. 27.06.2017 koostas kohus makseettepaneku.
2.16.08.2017 tegi Pärnu Maakohus maksekäsu määruse, millega kohustas võlgniku tasuma avaldajale põhinõuded summas 3082,80 eurot ja kõrvalnõuded summas 1197,08 eurot (sh intress 498,14 eurot, leppetrahv 300 eurot, viivis perioodi 15.02.2017-14.06.2017 eest 263,81 eurot ja viivis perioodi 14.06.2017-16.08.2017 eest 135,13 eurot) ning hüvitama riigilõivu 147,46 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maakohus kohustas võlgniku tasuma avaldajale viivist 0,068490% päevas summalt 3082,80 eurot alates 17.08.2017. Kohus märkis, et võlgnik on kohustatud tasuma avaldajale viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot. Määruskaebus
3.06.11.2017 esitas võlgnik Pärnu Maakohtu 16.08.2017 maksekäsu määruse peale määruskaebuse, millega palub maksekäsu tühistada. Määruskaebuse kohaselt sai võlgnik maksekäsust teada 24.10.2017, mil talle toimetati kätte Narva kohtutäitur Andrei Kreki täitmisteade täiteasjas nr 066/217/1725. 16.08.2017 tehtud makseettepanekut ei ole võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Võlgnik ei ela maksekäsul märgitud aadressil, vaid XXX, Kiviõli linnas. Kuna võlgnikule ei ole maksekäsku isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, ei saanud võlgnik makseettepanekule mõjuval põhjusel vastata. Vastus määruskaebusele
4.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus on esitatud hilinemisega ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda või jätta see rahuldamata. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 22.08.2017. Määruskaebus on esitatud 07.11.2017, s.o 3 kuud ettenähtud tähtajast hiljem. Määruskaebuse esitamiseks puuduvad TsMS § 4891 lg-s 2 sätestatud alused. Kohus on makseettepaneku võlgnikule kätte toimetanud viimase poolt menetluses kinnitatud aadressil XXX. Edasine menetluse käik
5.17.11.2017 andis kohtunikuabi TsMS § 663 lg 6 alusel määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis 22.11.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus asus seisukohale, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Määruskaebus on esitatud kohtule 06.11.2017. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on maksekäsk toimetatud kätte e-posti teel 22.08.2017, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks kinnitanud maksekäsu kättesaamist, või et võlgniku oleks hoiatatud TsMS § 3141 sätestatud tagajärgedest. Seega puuduvad asja materjalides andmed maksekäsu kättetoimetamise kohta võlgnikule vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 16.08.2017 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ning avaldaja nõue saata TsMS § 4891 lg 4 alusel hagimenetluse alustamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Avaldaja on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohus on 22.11.2017 määruses õigesti leidnud, et maksekäsu määrust ei saa lugeda võlgnikule elektrooniliselt kätte toimetatuks 22.08.2017, sest toimikus puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks e-kirja kättesaamist kinnitanud või et maksekäsk oleks loetud võlgnikule kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel. Võlgnik on määruskaebuses põhjendanud, et sai maksekäsu määrusest teada 24.10.2017. Määruskaebus on esitatud 06.11.2017, s.o TsMS § 4891 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on määruskaebus tähtaegne ning ei ole alust jätta määruskaebust läbi vaatamata.
8.TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kohtute infosüsteemist nähtub, et makseettepanek on saadetud 27.06.2017 tähitud kirjaga postiaadressile XXX, Kiviõli. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik 20.07.2017 edastanud e-posti aadressilt XXX Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale e-kirja, milles on palunud saata endale kirja e-posti teel. Maakohus on 21.07.2017 saatnud võlgnikule makseettepaneku koos vastuväite blanketiga e-posti aadressile XXX (t lk 10-11). 25.07.2017 on võlgnik sellelt samalt e-posti aadressilt kinnitanud dokumendi kättesaamist (t lk 12). TsMS § 3111 lõige 5 näeb ette, et menetlusdokumendi saab lugeda mh elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Sealjuures võib kohtule elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Kuna käesoleval juhul on võlgnik kinnitanud makseettepaneku kättesaamist e-posti aadressilt, mille ta on ise kohtule avaldanud, on makseettepanek TsMS § 3111 lg 5 alusel toimetatud võlgnikule kätte 25.07.2017. Võlgnik ei ole väitnud, et kellelgi teisel on sellele e-posti aadressile ligipääs. Kuna makseettepanek on käesoleval juhul toimetatud võlgnikule kätte elektrooniliselt, ei ole ringkonnakohtu arvates alust TsMS § 4891 lg 2 p 1 alusel määruskaebust rahuldada.
9.Ringkonnakohus leiab, et maksekäsku ei ole alust tühistada ka TsMS § 4891 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib tugineda määruskaebuses asjaolule, et võlgnik ei saanud makseettepanekule esitada vastuväidet temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Võlgnik ei ole määruskaebuses selliseid mõjuvaid asjaolusid esile toonud. Asjaolu, et võlgnikule toimetati makseettepanek kätte elektrooniliselt, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust maksekäsku tühistada.
10.TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt (vt RKTKm 3-2-1-165-16, p-d 14.3-14.4). TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 482 lg 1 p 4 kohaselt
peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust.
11.Avaldaja nõuab võlgnikult põhinõude, intressi, leppetrahvi, viivise perioodi 15.02.201714.06.2017 eest ja viivise alates 14.06.2017 määraga 0,06849% päevas väljamõistmist. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõude aluseks olevate asjaoludena kirjeldanud, et vastavalt Omaraha OÜ ja võlgniku vahelisele laenulepingule võimaldas Omaraha OÜ võlgnikule laenu. Omaraha OÜ loovutas nõude võlgniku vastu avaldajale. Avaldaja volitas ennast võla sissenõudmisel esindama Incure OÜ, kes on enda poolt nõude esitanud, kuid võlgnik ei ole käesolevaks hetkeks nõuet tasunud. Kõrvalnõue tuleneb lepingust. Võimalike tõenditena on hageja viidanud laenu- või krediidilepingule (S 16808408, S15707663, S15776968 15.02.2017). Avaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav. Kirjeldatud asjaoludest võib järeldada, et võlgniku ja Omaraha OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
12.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb välja tuua asjaolud, mis on nõude rahuldamise aluseks. Kolleegiumi arvates ei selgu käesoleval juhul maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nõude esitamiseks kõiki vajalikke asjaolusid. Ainuüksi laenu andmisele ja nõude loovutamisele viitamine ei ole asjaolude kirjeldusena piisav. TsMS § 482 lg 1 p 4 sätestatud asjaolude lühikirjelduse nõue ei tähenda seda, et asjaolusid võib esitada puudulikult ja osaliselt. Avalduses on jäetud kirjeldamata, kas poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud ning mis asjaoludel ja millal on muutunud avaldaja nõuded sissenõutavaks. Samuti ei ole avalduses kirjeldatud, millistel asjaoludel on avaldajal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse nr 3-2-1-120-08 p-s 15 leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Lisaks on maksekäsu kiirmenetluse avalduses perioodi 15.02.2017-14.06.2017 eest nõutava viivise arvestus ebaõige ((summalt 3082,80 eurot on viivis (määraga 0,06849 % päevas) perioodi 15.02.2017-14.06.2017 eest 253,37 eurot)) ning kuupäeva 14.06.2017 eest on nõutud võlgnikult viivist kahekordselt.
13.Kuna käesoleval juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses kirjeldatud kõiki asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et esitatud nõuded on kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb TsMS § 4891 lg 2 p 3 alusel rahuldada. TsMS § 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Viru Maakohtu. Võlgnik on avaldanud, et ta elab Kiviõli linnas. Sellest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kuivõrd antud juhul jätkub menetlus hagimenetluses, ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.