Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
18.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13
Tsiviilasi
XX hagi AS-i Maag Grupp vastu täiteasjades nr 048/2013/1112 ja 048/2013/1113 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz Kostja (vastustaja): AS Maag Grupp (registrikood 10209474, aadress Ringtee 12, 51013 Tartu), lepinguline esindaja Marko Paabumets Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
hageja avaldanud, et tahteavaldust lepingu tühistamiseks ei ole ta teinud (tl-d 132, 132 pöördel). TsÜS § 90 lg 1 järgi on eksimus tehingu tühistamise alus. Kuni tehingu tühistamiseni on leping kehtiv ja lepingupool ei saa tugineda tehingu kehtetusele. TsÜS § 98 lg 1 järgi on tehingu tühistamiseks vajalik tehingupoole tahteavaldus. Hageja sellist tahteavaldust teinud ei ole. Seetõttu on kostja, hageja ja hageja abikaasa YY vahel 09.05.2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping jätkuvalt kehtiv ja hageja väidetav eksimus ei anna hagejale seetõttu õigust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta põhjendab hagi üksnes eksimusega hüpoteegilepingu sõlmimisel (tl 132 pöördel). Maakohus analüüsis ka hageja poolt 03.01.2016 hagis ja 15.01.2016 menetlusdokumendis esitatud väidet varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse kohta ning leidis, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei saa kohtu tuvastatud asjaoludel kaasa tuua sundtäitmise lubamatust. Sundtäitmisele on esitatud kostja nõuded hageja ja hageja abikaasa YY vastu, mis tulenevad 09.05.2012 laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud laenulepingust tulenevad nõuded, mitte varalise vastutuse kokkuleppest tulenevad nõuded. Seega ei mõjuta varalise vastutuse kokkuleppe kehtivus kostja raha tasumise nõude sundtäitmist. Hageja seisukoht, et varalise vastutuse kokkuleppe kehtetus toob kaasa hüpoteegilepingu kehtetuse, ei põhine seadusel. Hageja ei ole põhjendanud hagi laenulepingust tulenevate nõuete puudumisega. Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest võiks nähtuda laenulepingust tuleneva nõude puudumine. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist.
laenulepingust tulenev nõue on tagatud hüpoteegiga, siis on täitemenetluse algatamise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja suhtes algatatud sundtäitmine on lubatav. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud hageja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas apellandi väidetele ning koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Lisaks on apellandile tagatud kaebeõigus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.