XX hagi AS-i Maag Grupp vastu täiteasjades nr 048/2013/1112 ja 048/2013/1113 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz Kostja (vastustaja): AS Maag Grupp (registrikood 10209474, aadress Ringtee 12, 51013 Tartu), lepinguline esindaja Marko Paabumets Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 17.11.2017 otsuse peale.
2.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas 03.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse (mida täpsustas 15.01.2016) AS-i Maag Grupp (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.10.2001 töölepingu ja 31.07.2006 varalise vastutuse kokkuleppe. Hagejalt varastati tööülesannete täitmise käigus autost 40 000 eurot. Hageja soovis enda hooletusest tingitud viga parandada ja sõlmis 09.05.2012 notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu kostja kasuks summas 40 000 eurot, millega seadsid hageja ja tema abikaasa YY kostja kasuks hüpoteegi summas 40 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hagejale selgus hiljem, et varalise vastutuse kokkulepe on kehtetu. Hageja sõlmis kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu, sest ta ei teadnud varalise vastutuse kokkuleppe kehtetusest. Varalise vastutuse kokkulepe on kehtetu ja seetõttu on kehtetu ka hüpoteegi seadmise leping. Hageja sai 19.06.2013 kätte täitmisteate, mille kohaselt pööratakse sissenõue hageja ja hageja abikaasa YY laenuvõla 38 635,03 eurot kustutamiseks hageja ja hageja abikaasa ühisomandis olevale 1⁄2 suurusele kaasomandile kinnisasjas asukohaga XXX. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 048/2013/1112 ja 048/2013/1113 (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1). Sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole tekkinud, kuna hageja tugineb tehingu tühistamisele, kuivõrd poolte vahel sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise leping sõlmiti olulise eksimuse tõttu.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on vaidlustanud 09.05.2013 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Hageja ei ole vaidlustanud poolte vahel 09.05.2012 sõlmitud laenulepingut. Hageja omastas kostja poolt hageja valdusse tööülesannete täitmiseks usaldatud sularaha 29 566,97 eurot. Kostja, hageja ja hageja abikaasa YY sõlmisid selle hüvitamiseks 09.05.2012 laenulepingu summas 29 566,97 eurot ning kohustusid sama lepinguga seadma hageja kasuks hüpoteegi summas 40 000 eurot. Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 09.05.2012. Laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping ei ole seotud pooltevahelise töölepingu ja selle lisaks oleva täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga. Hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 viitab laenulepingust tulenevatele nõuetele.
3.Harju Maakohtu 17.11.2017 otsusega jäeti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata täiteasjas nr 048/2013/1113 ning rahuldamata täiteasjas nr 048/2013/1112. Hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 048/2013/1113, milles võlgnikuks on hageja abikaasa YY. TMS § 221 lg 1 ei anna võlgnikule õigust taotleda sellise sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, milles tema ei ole võlgnikuks. Seega on hageja esitanud nõude, mille esitamiseks tal seaduse järgi õigust ei ole ning kohus jätab seetõttu hagiavalduse selles osas läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka täiteasjas nr 048/2013/1112. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt sõlmis ta 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu eksimuse tõttu. Samuti on
hageja avaldanud, et tahteavaldust lepingu tühistamiseks ei ole ta teinud (tl-d 132, 132 pöördel). TsÜS § 90 lg 1 järgi on eksimus tehingu tühistamise alus. Kuni tehingu tühistamiseni on leping kehtiv ja lepingupool ei saa tugineda tehingu kehtetusele. TsÜS § 98 lg 1 järgi on tehingu tühistamiseks vajalik tehingupoole tahteavaldus. Hageja sellist tahteavaldust teinud ei ole. Seetõttu on kostja, hageja ja hageja abikaasa YY vahel 09.05.2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping jätkuvalt kehtiv ja hageja väidetav eksimus ei anna hagejale seetõttu õigust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta põhjendab hagi üksnes eksimusega hüpoteegilepingu sõlmimisel (tl 132 pöördel). Maakohus analüüsis ka hageja poolt 03.01.2016 hagis ja 15.01.2016 menetlusdokumendis esitatud väidet varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse kohta ning leidis, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei saa kohtu tuvastatud asjaoludel kaasa tuua sundtäitmise lubamatust. Sundtäitmisele on esitatud kostja nõuded hageja ja hageja abikaasa YY vastu, mis tulenevad 09.05.2012 laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud laenulepingust tulenevad nõuded, mitte varalise vastutuse kokkuleppest tulenevad nõuded. Seega ei mõjuta varalise vastutuse kokkuleppe kehtivus kostja raha tasumise nõude sundtäitmist. Hageja seisukoht, et varalise vastutuse kokkuleppe kehtetus toob kaasa hüpoteegilepingu kehtetuse, ei põhine seadusel. Hageja ei ole põhjendanud hagi laenulepingust tulenevate nõuete puudumisega. Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest võiks nähtuda laenulepingust tuleneva nõude puudumine. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist.
4.03.01.2018 apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata (resolutsiooni p 2). Maakohus on jätnud tähelepanuta asjas tähtsust omavad tõendid ning ei ole arvestanud hageja seisukohtadega. Hageja hinnangul jõudis maakohus ebaõigele järeldusele selle kohta, et hageja ei ole teinud tahteavaldust tehingu tühistamiseks, sest just nimelt oma hagiga väljendas hageja tahteavaldust tehingu tühistamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, hageja ei ole tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti VÕS § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Just sellisele faktile hageja oma hagis tugineski. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga leiab, et kaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata. Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse rikkumist ega ka menetlusnormide rikkumist. Apellatsioonkaebuses oli hagejal võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.
6.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja kaks maakohtu järeldust. Esiteks, et hageja ei ole teinud tahteavaldust tehingu tühistamiseks. Hageja väidab, et hagiga väljendas ta oma tahteavaldust tehingu tühistamiseks. Teiseks vaidlustab hageja maakohtu järelduse, et hageja ei ole tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti VÕS § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Hageja väidab, et just sellisele faktile ta oma hagis tugineski.
7.Kumbki hageja paljasõnalistest väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milliste hageja seisukohtadega ei ole kohus arvestanud ja millised hageja tõendid on kohus tähelepanuta jätnud.
8.Maakohus täpsustas eelistungil hageja nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Hageja lepinguline esindaja kinnitas kohtule, et hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hüpoteegi seadmise leping on sõlmitud eksimuse tõttu. Samuti kinnitas hageja esindaja, et hageja ei ole teinud tahteavaldust lepingu tühistamiseks. Kohus küsis hageja esindajalt, kas lisaks hüpoteegi seadmise lepingu kehtivusele on muid asjaolusid, mida kohus peaks hindama, millele hageja esindaja vastas, et muid asjaolusid ei ole.
9.Seega on hageja etteheited maakohtu otsusele alusetud.
10.Maakohus analüüsis ka hageja poolt hagis ja hagi täpsustuses esitatud väidet varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse kohta. Maakohus leidis põhjendatult, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei saa kohtu tuvastatud asjaoludel kaasa tuua sundtäitmise lubamatust, kuna sundtäitmisele on esitatud kostja nõuded hageja ja hageja abikaasa YY vastu, mis tulenevad viimaste poolt kostjaga sõlmitud laenulepingust, mitte hageja ja kostja vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppest.
11.Hageja ei ole põhjendanud hagi laenulepingust tulenevate nõuete puudumisega, vaatamata sellele, et maakohus on puuduste kõrvaldamise määruses hagejale põhjalikult selgitanud, millised asjaolud tuleb oma nõude maksmapanekuks esile tuua. Maakohus selgitas hagejale, et sundtäitmise nõude esitamisel peab hageja põhistama, et sissenõudjal ei pruugi hageja vastu nõuet olla. Maakohus tõi välja, et sellisteks asjaoludeks võivad olla laenulepingu sõlmimisega seonduvad asjaolud, laenulepingu põhitingimused, kui pooled on sõlminud VÕS § 396 lg-s 2 nimetatud laenulepingu, siis millisel muul õiguslikul alusel võlgnetava rahasumma laenuna võlgnemises kokku lepiti, nõuded, millised laenuandja on sundtäitmisele esitanud ning nõuded, millised laenusaaja enda arvates lepingust tulenevad, laenulepingust tulenevate nõuete puudumist põhistavad asjaolud, nagu laenu tagastamise kohustuse täitmine, laenu tagastamise kohustuse lõppemine muul alusel, laenu tagastamise kohustuse puudumine lepingu tühisuse või tühistamise tõttu. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagis ei ole kirjeldatud laenulepingu sõlmimise asjaolusid, laenulepingu põhitingimusi ja nõudeid, mis sundtäitmisele on esitatud. Kohus selgitas, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades, ei saa kohus lugeda põhistatuks kostja nõude puudumist hageja vastu ning hagejal on võimalik hagi puudus kõrvaldada sellega, et ta kirjeldab eelnevalt kirjeldatud asjaolusid. Maakohus selgitas hagejale ka seda, et kuna hageja on avaldanud, et ta sõlmis laenulepingu eksimuse mõjul, siis tuleb märkida, millal ta tegi tehingu tühistamise avalduse kostjale ning millal kostja selle kätte sai. Puuduste kõrvaldamiseks tehtud kirjas märgib hageja, et tugineb tehingu tühistamisele, kuivõrd poolte vahel sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise leping sõlmiti olulise eksimuse mõjul. Hageja parandas faktilise asjaolu, mille kohaselt poolt vahel oli sõlmitud notariaalne laenuleping. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmiti 09.05.2012 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Hageja märkis, et peab hagiavalduses välja toodud varalise vastutuse kokkulepet kehtetuks ning hageja hinnangul puudub hüpoteegi seadmise lepingu kehtivus seetõttu, et varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv. Seega hageja laenulepingule enam ei tugine ja laenulepingu asjaolusid esile ei too. Laenulepingus ei ole pooled tuginenud hageja ja kostja vahel sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule.
12.Eeltoodust nähtuvalt ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et laenulepingust tulenev kohustus on täitmata ning kostja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna
laenulepingust tulenev nõue on tagatud hüpoteegiga, siis on täitemenetluse algatamise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja suhtes algatatud sundtäitmine on lubatav. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud hageja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas apellandi väidetele ning koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Lisaks on apellandile tagatud kaebeõigus.
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.