17. november 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-13
Tsiviilasi
Xxxx(Xxxx) hagi AS-i Xxxx vastu täiteasjades nr 048/2013/1112 ja 048/2013/1113 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Marko Woronowicz (elektronpost [email protected])
Kostja
AS Xxxx(registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Marko Paabumets [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
(elektronpost
Kohtuistung 10.10.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) hagiavaldus AS-i Xxxx(registrikood xxxx) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1113 lubamatuks tunnistamise nõudes.
2.Jätta rahuldamata Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) hagiavaldus AS-i Xxxx(registrikood xxxx) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1112 lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Rahuldada osaliselt AS-i Xxxx(registrikood xxxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) AS-i Xxxx(registrikood xxxx) kasuks 660 (kuussada kuuskümmend) eurot.
6.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) AS-i Xxxx(registrikood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 660 (kuussada kuuskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
1 (5)
7.Jätta rahuldamata AS-i Xxxx(registrikood xxxx) avaldus menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) 540 (viissada nelikümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 03.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Xxxx(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (tl-d 1-8). Kohus jättis hagi 04.01.2016 käiguta (tl 35). Hageja esitas 15.01.2016 hagi puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (tl-d 40-44). Kohus jättis 19.01.2016 rahuldamata hagi tagamise avalduse (tl 45). Kohus võttis hagi 26.01.2016 menetlusse (tl 53). Kostja vastas hagile 23.02.2016 (tl-d 65-69). Kohtuistung toimus 10.10.2017 (tld 132-134).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 02.10.2001 töölepingu. Pooled sõlmisid töölepingu juurde 31.07.2006 varalise vastutuse kokkuleppe. Hagejalt varastati tööülesannete täitmise käigus autost 40 000 eurot. Hageja soovis enda hooletusest tingitud viga parandada. Hageja sõlmis 09.05.2012 notariaalse lepingu kostja kasuks summas 40 000 eurot. Notariaalne leping sõlmiti hageja, hageja abikaasa Xxxx ja kostja vahel. Hageja sai 19.06.2013 kätte täitmisteate, mille kohaselt pööratakse sissenõue hageja ja hageja abikaasa Xxxx laenuvõla 38 635,03 eurot kustutamiseks hageja ja hageja abikaasa ühisomandis olevale 1⁄2 suurusele kaasomandile kinnisasjas asukohaga Saue vald, Rebase tee 10. Varalise vastutuse kokkuleppes ei ole hageja ja kostja kokku leppinud varalise vastutuse rahalises ülempiiris. Kostja ei ole hagejale maksnud vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Varalise vastutuse kokkulepe ei ole ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Töölepingust ei tulene, et hageja tegeleb suurte summade kogumisega. Materiaalse vastutuse kokkulepe on tühine. Hageja sõlmis kostjaga notariaalse laenulepingu, sest ta arvas, et tal on varalise vastutuse kokkuleppest tulenevalt lepingu sõlmimise kohustus ja kohustus teha kõik võimalik, et tema hooletusest tingitud raha varastamine saaks kostja ees heastatud. Seetõttu on leping sõlmitud eksimuse tõttu. Hageja on lepingu sõlmimisega tekitanud endale olulist kahju (tl-d 3-5). Hageja parandas faktiväidet, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud notariaalne laenuleping. Tegelikult sõlmisid pooled 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt seadsid hageja ja tema abikaasa Xxxx kostja kasuks hüpoteegi summas 40 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kostja oleks pidanud teadma tehingu tühistamise alusest. Varalise vastutuse kokkulepe on kehtetu ja seetõttu on kehtetu ka hüpoteegi seadmise leping. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 048/2013/1112 ja 048/2013/1113 (tl-d 42-44). 2 (5)
Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja sõlmis hüpoteegi seadmise lepingu eksimuse tõttu. Hageja ei ole teinud tahteavaldust tehingu tühistamiseks. Täiteasi nr 048/2013/1112 on alustatud hageja suhtes. Täiteasi nr 048/2013/1113 on alustatud hageja abikaasa Xxxx suhtes. Lisaks hüpoteegi seadmise lepingu kehtivuse hindamisele puuduvad muud asjaolud, millele kohus peaks hinnangu andma (tl-d 132, 132 pöördel).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei nõustu hagiga. Hageja on vaidlustanud 09.05.2013 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Hageja ei ole vaidlustanud poolte vahel 09.05.2012 sõlmitud laenulepingut. Hageja omastas kostja poolt hageja valdusse tööülesannete täitmiseks usaldatud sularaha 29 566,97 eurot. Kostja, hageja ja hageja abikaasa Xxxx sõlmisid selle hüvitamiseks 09.05.2012 laenulepingu summas 29 566,97 eurot ning kohustusid sama lepinguga seadma hageja kasuks hüpoteegi summas 40 000 eurot. Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 09.05.2012. Laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping ei ole seotud poolte vahelise töölepingu ja selle lisaks oleva täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga. Hüpoteegi seadmise lepingu punkt 2.2 viitab laenulepingust tulenevatele nõuetele (tl-d 66-67). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 1 mõistes saab sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üksnes selline võlgnik, kelle suhtes on alustatud täitemenetlus. TMS § 221 lg 1 ei anna võlgnikule õigust taotleda sellise sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, milles tema ei ole võlgnikuks. Hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 048/2013/1113, milles võlgnikuks on hageja abikaasa Xxxx. Seega on hageja esitanud nõude, mille esitamiseks tal seaduse järgi õigust ei ole. Kohus ei saa hagis märgitud ja hageja menetluse kestel avaldatud asjaolude õigsust eeldades hagiavaldust sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1113 lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldada. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1113 lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja, hageja ja hageja abikaasa Xxxx sõlmisid 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Sellise lepingu sõlmimine on tõendatud ka lepingudokumendi koopiaga (tl-d 20-25). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt sõlmis ta lepingu eksimuse tõttu. Samuti on hageja avaldanud, et tahteavaldust lepingu tühistamiseks ei ole ta teinud (tl-d 132, 132 pöördel).
3 (5)
TsÜS § 90 lg 1 järgi on eksimus tehingu tühistamise alus. Kuni tehingu tühistamiseni on leping kehtiv ja lepingupool ei saa tugineda tehingu kehtetusele. TsÜS § 98 lg 1 järgi on tehingu tühistamiseks vajalik tehingupoole tahteavaldus. Hageja sellist tahteavaldust teinud ei ole. Seetõttu on kostja, hageja ja hageja abikaasa Xxxx vahel 09.05.2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping jätkuvalt kehtiv ja hageja väidetav eksimus ei anna hagejale seetõttu õigust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
6.Hageja avaldas kohtuistungil, et ta põhjendab hagi üksnes eksimusega hüpoteegilepingu sõlmimisel (tl 132 pöördel). Kohus peab sellele vaatamata vajalikuks analüüsida hageja poolt 03.01.2016 hagis ja 15.01.2016 menetlusdokumendis esitatud väidet varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse kohta. Kohus on seisukohal, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei saa kohtu tuvastatud asjaoludel kaasa tuua sundtäitmise lubamatust. Kostja on käesolevas asjas tõendanud, et sundtäitmisele on esitatud kostja nõuded hageja ja hageja abikaasa Xxxx vastu, mis tulenevad 09.05.2012 laenulepingust (tl-d 70, 22, p 2.2. Hüpoteegiga on tagatud laenulepingust tulenevad nõuded, mitte varalise vastutuse kokkuleppest tulenevad nõuded. Seega ei mõjuta varalise vastutuse kokkuleppe kehtivus kostja raha tasumise nõude sundtäitmist. Hageja seisukoht, et varalise vastutuse kokkuleppe kehtetus toob kaasa hüpoteegilepingu kehtetuse, ei põhine seadusel. Hageja ei ole põhjendanud hagi laenulepingust tulenevate nõuete puudumisega. Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti võlaõigusseaduse § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Kohus lahendab hagi hageja esitatud asjaolude alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest võiks nähtuda laenulepingust tuleneva nõude puudumine. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist.
7.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei saa tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes enda väidetavale eksimusele 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel. Samuti leidis kohus, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei mõjuta kostja nõude sundtäitmist. Lisaks leidis kohus, et kohtul puudub alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1112 lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse ühes nõudes läbi vaatamata ja teises nõudes rahuldamata. Seega tegi kohus otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on avaldanud menetluskulude suuruseks 1200 eurot. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust tunnitasu määraga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kostja kirjeldas ajakulu järgmiselt: Asja materjalidega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu üks tund; Õigusliku positsiooni kujundamine, ajakulu 0,5 tundi; 12.02.2016 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise määramiseks, ajakulu 3,5 tundi; Konsultatsioon kliendiga, ajakulu 0,5 tundi; 23.02.2016 hagivastuse koostamine, ajakulu 4,5 tundi. Kohtuasja materjalidega tutvumine, konsultatsioonide pidamine kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine on kohtu hinnangul osaks advokaadi poolt osutatavast professionaalsest õigusteenusest. Seetõttu on ajakulu kaks tundi selles osas vajalik ja põhjendatud. 4 (5)
Hagile vastamine on kostja kohustus ning seetõttu on kostja vastuse koostamine vajalik toiming. Kostja vastuse maht oli kolm tekstilehekülge, millest sisuline vastus paiknes ligikaudu 1,5 leheküljel (tl-d 66-68). Menetlusdokumendi mahtu ja eelnevat õigusteenust (tutvumine, konsultatsioonid, õigusliku positsiooni kujundamine) arvestades on mõistlik ajakulu sellist liiki sarnase sisuga menetlusdokumendi koostamisel 3,5 tundi. Menetluskulu seoses menetluskulude katteks tagatise määramise taotlemisega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest kohus jättis avalduse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni ulatuses. Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) 660 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja (5,5 tundi x 120 eurot = 660 eurot). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude 540 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks (1200 eurot – 660 eurot = 540 eurot). Kohus mõistab kindlaksmääratud menetluskuludelt kostja kasuks hagejalt välja viivise vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.