F. Hoffmann-La Roche AG hagi UAB Sicor Biotech Eesti filiaali vastu ravimi täiendava kaitse omaniku õiguste rikkumisest hoidumiseks ja ravimite hävitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2017.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UAB Sicor Biotech Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): F. Hoffmann-La Roche AG (registrikood CHE-105.815.381, asukoht Šveits), tehingulised esindajad patendivolinikud Tõnu Nelsas ja Almar Sehver Kostja (määruskaebuse esitaja): UAB Sicor Biotech Eesti filiaal (registrikood 11332099), tehingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Liis Könn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2017.a määrus osas, millega maakohus jättis 4764,53 eurot UAB Sicor Biotech Eesti filiaali menetluskulude rahalise suurusena kindlaks määramata ja UAB Sicor Biotech Eesti filiaali kasuks F. Hoffmann-La Roche AG-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata UAB Sicor Biotech Eesti filiaali menetluskulude rahalise suurusena täiendavalt kindlaks 4764,53 eurot ja mõista need F. Hoffmann-La Roche AG-lt täiendavalt UAB Sicor Biotech Eesti filiaali kasuks välja.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152
2.1.Jätta F. Hoffmann-La Roche AG hagi UAB Sicor Biotech Eesti filiaali vastu ravimi täiendava kaitse omaniku õiguste rikkumisest hoidumiseks või selle keelamiseks ning ravimite hävitamiseks läbi vaatamata.
2.2.Jätta hagiga seotud menetluskulud hageja F. Hoffmann-La Roche AG kanda.
2.3.Määrata kostja UAB Sicor Biotech Eesti filiaali menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 8112,03 eurot.
2.4.Mõista F. Hoffmann-La Roche AG-lt UAB Sicor Biotech Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 8112,03 eurot.
2.5.Mõista F. Hoffmann-La Roche AG-lt välja viivis menetluskuludelt (8112,03 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni UAB Sicor Biotech Eesti filiaali kasuks.
2.6.Keelduda menetlusse võtmast UAB Sicor Biotech Eesti filiaali vastuhagi F. Hoffmann-La Roche AG vastu talle kuuluva meditsiinitoote Xeloda täiendava kaitse tunnistuse nr 00001 tühistamiseks.
2.7.Jätta kostja UAB Sicor Biotech Eesti filiaali vastuhagiga seotud menetluskulud tema enda kanda.
2.8.Jätta hageja F. Hoffmann-La Roche AG menetluskulude rahaline suurus seoses vastuhagiga kindlaksmääramata.
3.Rahuldada UAB Sicor Biotech Eesti filiaali määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.08.12.2014.a esitas hageja hagi kostja vastu ravimi täiendava kaitse omaniku õiguste rikkumisest hoidumiseks või selle keelamiseks ning ravimite hävitamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse ja tagas hagi 12.12.2014.a määrusega. 26.02.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 12.12.2014.a määrus osas, millega rahuldati hagi tagamise taotlus. 21.10.2015.a peatas Riigikohus asja menetluse kuni Euroopa Kohtule esitatud küsimustes Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. 15.12.2016.a võttis hageja Harju Maakohtule esitatud hagi tagasi. 24.06.2016.a Riigikohus uuendas menetluse ja 18.01.2017.a lõpetas määruskaebemenetluse.
2.Kostja esitas 31.05.2017.a menetluskulude nimekirja ja kulude väljamõistmise taotluse. Kostja palus määrata vastavalt menetluskulude nimekirjale hageja poolt hüvitatavateks menetluskuludeks 14 213,44 eurot, sh õigusabikulu 11 696 eurot (ilma käibemaksuta), tõlkekulu 2467,44 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Kostja palus menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja mõista menetluskuludelt välja viivise.
3.Harju Maakohus tegi 04.09.2017.a määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ning hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Kohus määras menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 3347,50 eurot. Kohus mõistis menetluskulude tasumata osalt välja ka viivise. Määruse kohaselt nõustus kohus hageja vastuväidetega kostja menetluskulude kohta (v.a tunnitasumäär). Tõlkekulude spetsifikatsiooni punktides 3, 4, 6, 8, 9 kajastatud menetlusdokumentide tõlkimine eesti keelest inglise keelde ei olnud kohtu hinnangul vajalik
2(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 ega põhjendatud kulu, sest toimingute tegemise ajal vastavalt 31.12.2014.a, 20.01.2015.a, 23.01.2015.a, 20.03.2015.a, 11.06.2015.a, olid kostja esindajaks eesti keelt valdavad vandeadvokaadid, kelle esindusõigusest teatati kohtule 16.12.2014.a. Kohus leidis, et menetlusdokumentide tõlkimine eesti keelest inglise keelde ei olnud vajalik, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Juhul, kui kostja vajas dokumentide tõlkimist eesti keelest inglise keelde kellegi teise jaoks, ei ole tegemist kuluga, mille vastaspool peaks hüvitama. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu arvates ei olnud kostja kumbagi nimetatud asjaolu väitnud ega põhjendanud. Asja keerukust hinnates ei olnud kohtu arvates põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine arvestades, et mõlemad esindajad on vandeadvokaadid, mis ei andnud alust nende pädevust hinnata erinevaks. Kohus hindas tunnitasumääraks kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärade 120 eurot ja 140 eurot keskmise ehk 130 eurot (120 + 140 : 2). Kohus leidis, et menetluse mahtu ja käiku arvestades oli kliendiga suhtlemise mõistlik ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul asja menetlus ei eeldanud, et kostjal oli põhjendatud vajadus suhelda kolmandate isikutega ja et hagejalt oli põhjendatud sellisest suhtlemisest tekkinud kulud välja mõista. Kohus nõustus, et hageja ei pea hüvitama kostjale menetluskulusid, mis tulenevad kostja 15.01.2015.a seisukoha esitamisest hageja vastuse kohta määruskaebusele. Kostja esitas määruskaebuse ja kõik asjakohased seisukohad ja põhjendused peaks olema esitatud seal. Kohus leidis, et menetluskulude osa seoses kostja menetluskulude nimekirja koostamisega ei kuulu hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, seetõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-77-14, p 12). Maakohtu hinnangul ajakulu, mis oli seotud menetluse staatuse kontrollimisega ei olnud vajalik ega põhjendatud kulu, mis kuuluks hagejalt väljamõistmisele. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 25,75 tundi. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3347,50 eurot (130 eurot × 25,75).
4.19.09.2017.a esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse menetluskulude rahalise suuruse ja väljamõistetavate menetluskulude summa osas ning teha uue määruse, millega määrata menetluskulude summa 14 123,44 eurot ja mõista see hagejalt koos viivisega välja. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus peaks leidma, et ei saa ise asjas uut määrust teha, palus kostja saata asi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise küsimuses tagasi maakohtusse. Kostja hinnangul vähendas maakohus menetluskulusid ulatuses, milles poolte vahel vaidlust ei olnud. 07.06.2017.a menetlusdokumendi p-s 1.11 nõustus hageja, et 4558,66 euro ulatuses (1247,43 eurot tõlkekulud; 3261,23 õigusabi; 50 eurot riigilõiv) olid kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning hageja ei vaielnud vastu, et selles summas tuleks temalt menetluskulud välja mõista. Tõlkekulud, sh võõrkeelsete tõendite tõlkimise kulud 1247,43 eurot ja eestikeelsete dokumentide tõlkimise kulud summas 1220,07 eurot, olid vajalikud ja põhjendatud. Tõendite eesti keelde tõlkimise kulu on kohtukulu, kuna TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub menetlus eesti keeles, eestikeelsete dokumentide tõlkimise kulud on põhjendatud kuna kohtupraktikas on leitud, et menetlusdokumentide tõlkimine menetlusosalisele arusaadavasse keelde on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kahe lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud, kuna tegemist oli esimese omataolise vaidlusega Eestis, menetlus toimus kolmes kohtuastmes ca 2 aasta jooksul ja Riigikohus pöördus eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole. Asja keerukust kinnitab kostja hinnangul
3(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 see, et vastaspoolel oli neli lepingulist esindajat. Kostja lepinguliste esindajate töö ei olnud dubleeritud ja kahe esindaja olemasolu ei mõjutanud menetluskulude kogusummat. Menetlustoimingute tegemisele kulunud aeg (91,60 tundi) ei ole ülepaisutatud ning kohus ei ole põhjendanud, miks või millised toimingud olid kohtu arvates ebavajalikud. Maakohus jättis hagejalt välja mõistmata kostja 19.12.2014.a määruskaebuselt tasutud riigilõivu (50 eurot).
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata v.a 50 euro ulatuses. Hageja nõustus, et kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide eesti keelde tõlkimise kulud 1247,43 eurot on vajalikud ja mõistlikud. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 04.09.2017.a määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue lahendi. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada.
8.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3-5). Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. Maakohus mõistis menetluskulud välja hagejalt summas 3347,50 eurot. Nimetatud osas ei ole määrust samuti vaidlustatud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus jättis ebaõigesti menetluskulude rahalise suuruse mingi summa osas kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.
9.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kohtukuludega (riigilõiv ja tõlkekulud) seonduvat. Maakohus on põhjendamatult jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata riigilõivu 50 eurot, mille kostja tasus määruskaebuse esitamise eest, arvestades et hageja on selle kuluga ka nõustunud. Ei ole vaidlust, et nimetatud kulu on kantud ning see oli põhjendatud ja vajalik. Seoses tõlkekuludega märgib ringkonnakohus järgmist. Tõendite tõlkimine võõrkeelest eesti keelde on vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 143 p 1 mõttes. Sellega on nõustunud ka hageja nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebemenetluses (II kd, tl 141). Maakohus ei ole eelnimetatud riigilõivu ja tõlkekulude väljamõistmata jätmist ka põhjendanud ning seega ei saa ringkonnakohus ka maakohtu kaalutlustega arvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja täiendavalt 50 eurot riigilõivu ja 1247,43 eurot tõlkekulude eest (kokku 1297,43 eurot). Ringkonnakohus aga ei nõustu kostjaga, et eestikeelsete menetlusdokumentide tõlkimine inglise keelde on vajalik ja põhjendatud. TsMS ei näe ette kulutuste hüvitamist, mida menetlusosaline kandis menetlusdokumendi tõlkimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostjat esindasid lepingulised esindajad, kes oskavad eesti keelt. Kostja on väitnud, et kostja töötajad ega seaduslikud esindajad ei valda eesti keelt. Äriregistrist ja Rahvastikuregistri andmebaasidest aga nähtub, et kostja juhataja positsioonil on vähemalt alates 11.11.2014.a olnud Eesti rahvusest isik (alates 11.11.2014.a EL ja alates 22.01.2015.a AE). Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et Eesti rahvusest isikud ei valda eesti keelt. Olenemata eeltoodust ning kas kostja juhatuses on isik, kes valdab eesti keelt, ei määrata TsMS-i kohaselt menetlusosalisele tõlki, kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja (TsMS § 34 lg 1). Seega menetlusosalise isikust tulenevatel põhjustel ei hüvitata TsMS-i
4(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 kohaselt kohtuväliseid tõlkekulusid. Iga menetluse puhul on oluline, et menetlusosaline saaks menetluse sisust aru ning oleks võimeline võtma vastu menetluses olulisi otsuseid, kuid selleks ei ole vajalik menetlusdokumentide tõlkimine, vaid selleks piisab reeglina sellest, et esindaja refereerib menetlusosalisele menetluse käiku ning selgitab, mis menetluses toimus ja millised valikud menetluses eksisteerivad. Seega on menetlusdokumentide võõrkeelde tõlkimise kulud kulud, mida menetlusosaline võib vabatahtlikult seoses menetlusega kanda, kuid see ei ole vajalik ega põhjendatud kulu, mida teiselt poolelt välja mõista. Seega ei arvesta kohus põhjendatud ja vajaliku tõlkekuluna 1220,01 eurot.
10.Seoses lepingulise esindaja kuludega, leiab ringkonnakohus, et maakohus on osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
11.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, leides et kahe lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks leida, et advokaatide pädevus on erinev. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus, sedastades, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (RKTKm 3-2-1-112-09, p 17). Käesoleval juhul ei ole kostja seda määruskaebuses ümber lükanud, vaid on üksnes sedastanud, et dubleerivaid kulusid nõutud ei ole. Ringkonnakohus saab seda määruskaebuse lahendamisel kontrollida.
12.Maakohus ei ole suures osas põhjendanud, miks ta leidis, et menetluskulude nimekirjas olevad kulud on põhjendamatud või ebavajalikud. Maakohus tõi eraldi üldsõnaliselt välja üksnes kliendiga suhtlemise põhjendamatuse ning 15.01.2015.a seisukoha põhjendamatuse, kuid on ülejäänud kulude osas nõustunud hageja vastuväidetega, milles on samuti toodud põhjendusi üksnes mõne menetlustoimingu osas. Maakohus on viidanud põhjendatud ajakulu osas hageja vastuväidetele, kuid hageja vastuväidetes on toodud välja üksnes hageja hinnangul põhjendatud tundide arv üldistele menetlustoimingutele. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus maakohtu põhjenduste puudumise tõttu arvestada maakohtu kaalutlustega ega kontrollida diskretsiooni teostamist. Ringkonnakohus saab maakohtupoolse põhjendamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldada, hinnates iga toimingu vajalikkust ja põhjendatust. Selguse huvides lähtub ringkonnakohus hindamisel kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingutest.
13.16.12.2014.a esindusõiguse teate saatmiseks ja dokumentide vastuvõtmiseks kulunud 12 min on põhjendatud ja vajalik. Toimikust nähtub eelnimetatud teade (I kd, tl 107) ja e-toimikus dokumentide vastuvõtmine on samuti eelduslik ja tavapärane ajakulu, mis kaasneb esindusega kohtus. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal 16.12.2014.a – 19.12.2014.a määruskaebuse esitamiseks hagi tagamise määruse peale kokku 19 t ja 51 min (5 t + 21 min + 12 t + 2 t ja 30 min) ehk u 2,5 tööpäeva. Määruskaebusega samaaegselt on esitatud ka vastus hagiavaldusele, millele on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 14 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et määruskaebusega tegeles üks esindaja ja hagiavaldusega teine esindaja. Kokku kulus nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks kokku natuke üle 4 tööpäeva. Eelduslikult oleks üks esindaja koostanud nimetatud dokumendid väiksema ajaga, arvestades et praegusel juhul pidid mõlemad esindajad töötama läbi hagiavalduse ja tegema selgeks endale vaidluse asjaolud. Iseenesest ei ole välistatud, et
5(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 erinevad esindajad koostavad erinevaid dokumente ning sellisel juhul ei ole tegemist dubleeriva tööga, kuid ettevalmistus menetlusdokumentide koostamiseks on siiski kattuv. Seega hindab ringkonnakohus, mis toimingud olid põhjendatud ja vajalikud, kui menetluses oleks olnud üks esindaja. Hagiga tutvumiseks, hagi tagamise ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, asjaolude esialgseks analüüsiks ja kirjavahetuseks kliendiga on põhjendatud ajakulu 5 tundi, arvestades hagi ja sellele lisatud tõendite mahtu, sh kulus eelduslikult määrustega tutvumiseks ja kirjavahetuseks kliendiga maksimaalselt 1 tund. Hagi tagamise ja hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks võis esindajal kuluda kokku 30 min, arvestades et tegemist ei olnud suuremahuliste määrustega ning menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist trafaretse määrusega. Täiendav 30 min võis kuluda esindajal esialgseks kirjavahetuseks kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest eluliselt usutav, et hagiavalduse ja kohtupraktika analüüsiks, sh tõendite kogumiseks ja kostja vastuse koostamiseks võis kuluda 14 tundi. Sellest tuleb aga maha arvata teise esindaja poolt kulutatud aeg hagiavaldusega tutvumiseks ja asjaolude esialgseks analüüsiks 4 tundi, arvestades et kahe erineva esindaja poolt hagiavaldusega tutvumine ja analüüsimine ei ole põhjendatud kulu, mis tuleks teiselt poolelt välja mõista. Iseenesest on kostja esitatud vastus hagiavaldusele sisutihe ning asjakohane ning seal on väljatoodud nii siseriikliku õiguse kui ka Euroopa Liidu õiguse asjakohased normid ja kohtupraktika. Hagiavalduse vastuses on analüüsitud hagi perspektiivi detailselt ning põhjalikult ning selles on toodud mitmeid viiteid asjakohastele Euroopa Kohtu lahenditele. Seega on põhjendatud ja vajalik aeg nimetatud dokumendi koostamiseks 10 t, arvestades et ringkonnakohus pidas põhjendatuks 16.12.2014.a menetlustoimingut 5 tunni ulatuses.
14.Toimingud määruskaebuse esitamiseks, sh kirjavahetus kliendiga seoses määruskaebuse ettevalmistamisega, määruskaebuse koostamine, tõendite komplekteerimine ja arutelud kliendiga, määruskaebuse täiendamine ja kohtule esitamine ning kirjavahetus kliendiga on põhjendatud ja vajalikud. Arvestades, et määruskaebuse ja hagiavalduse argumendid kattuvad osaliselt, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik aeg määruskaebuse koostamiseks, sh kliendiga suhtlemiseks on 1,5 tööpäeva ehk 12 tundi, arvestades põhjendatud ja vajalikku ajakulu, kui määruskaebuse oleks koostanud sama isik, kes koostas ka hagiavalduse vastuse. Määruskaebus on kompaktne ning sisutihe ning selles on viidatud nii asjakohastele siseriiklikele kui ka Euroopa Liidu õiguse normidele. Ringkonnakohus ei leia, et 1,5 tööpäeva on ülemäärane, arvestades mh et tegemist oli spetsiifilise ja keerulise õigusvaidlusega, kus oli vaja tõlgendada nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu õigusakte ja kus puudus siseriiklik kohtupraktika. Suhtlemine kliendiga on olnud samuti eelnimetatud toimingute puhul põhjendatud, kuivõrd tegemist on õigusvaidlusega, kus kliendi sisend ja eriteadmised on vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega, arvestades, et see puudutab spetsiifilist tegevusvaldkonda (ravimitööstus). Määruskaebuses on hagi perspektiivitus (mis kattub hagivastuse argumentatsiooniga) üksnes üks argument ning seda on käsitletud kokkuvõtlikult ja lühidalt. Täiendavalt on määruskaebuses tuginetud sellele, et hagi tagamine ei ole proportsionaalne (kuivõrd tekitaks sama suure kahju, kui ära hoiaks ning hagi tagamine on avaliku huvi vastane) ning hagi tagati vale isiku kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015.a määrusest nähtub, et kohus on asja lahendamisel tuginenud nii Euroopa Liidu õigusaktidele kui ka kohtupraktikale, mille on kostja enda määruskaebuses ja vastuses hagile välja toonud. Kostja menetlusdokumendid ei ole küll suure mahuga, kuid on see-eest asjakohased ja sisutihedad ning läbimõeldud struktuuriga, mis aitasid eelduslikult kaasa asja kiirele ja efektiivsele lahendamisele. Kulude põhjendatus ja vajalikkus ei eelda, et esindaja peab tegema minimaalselt vajaliku, vaid põhjendatud ja vajalik on esindaja tegutsemine mahus, millega on efektiivselt tagatud esindatava huvide parim võimalik kaitse. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse ja hagivastuse koostamisega seoses hagejalt kostja kasuks
6(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 välja mõistmata hüvitise 6 t ja 51 min (6,85 t) eest. Seega on ringkonnakohtu hinnangul hüvitatav ajakulu hagivastuse ja määruskaebuse koostamiseks 27 t ja 12 min.
15.05.01.2015.a on kostja tutvunud hageja 02.01.2015.a vastusega ja arutanud seda kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul on selleks kulunud 1,25 tundi põhjendatud ja vajalik, arvestades nimetatud vastuse mahtu (6 lk) ja sisu (vastuses on põhjalikult vastatud kõigile määruskaebuses esile toodud vastuväidetele ning viidatud nii Eesti kui ka Euroopa Kohtu praktikale). Põhjendatud on vastuväidetest ka kliendi teavitamine. Arvestades aga maakohtu kirja, millega maakohus saatis asja ringkonnakohtule, trafaretset sisu ning väikest mahtu, võis sellega tutvumisele, sellest kliendi teavitamisele ja edasise menetluse osas kokkuvõtte koostamisele kuluda maksimaalselt 10 min. Seega ei arvesta ringkonnakohus menetluskulude nimekirjas märgitud 44 minutit. Kliendiga 09.01.2015.a suhtlemine seoses hageja vastusele vastamisega on põhjendatud 9 min osas. Kuigi tavapäraselt piirdub määruskaebemenetlus määruskaebuse esitamisega ja sellele vastamisega, on põhjendatud ka määruskaebuse vastuse osas seisukoha esitamine, kui selles on esitatud uusi õiguslikke väiteid, asjaolusid või tõendeid. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud see põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Hageja tugines vastuses määruskaebusele nii uutele asjaoludele, õiguslikele väidetele kui ka kohtupraktikale, millele hagejal oli õigus esitada vastuväiteid. Nimetatut ilmestab ka see, et kostja 15.01.2015.a vastusele esitas hageja ka omapoolselt täiendava seisukoha (I kd, tl 201). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja poolt määruskaebuse vastuse osas seisukoha esitamiseks 12 t ja 51 min. Kostja esitas 15.01.2015.a enda seisukoha (I kd, tl 178 jj). Esitatud seisukohas on põhjalikult analüüsitud hageja vastuväiteid ning on täiendavalt esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid sarnaste kaasuste kohta teistes liikmesriikides. Täiendavalt on ette heidetud maakohtule ka määruskaebuse menetlemisel tehtud vigu, mida kostja ei oleks saanud määruskaebuses teha. Kliendi huvide parim esindamine eeldab sellise spetsiifilise ja valdkonnapõhise vaidluse puhul ka suuremat vajadust kliendiga nõu pidada menetlusdokumentide koostamisel, arvestades, et vaidluse all oli peale õiguslike küsimuste ka sellised teemad nagu võimalik kahju tekkimine ning sellest tulenevalt turuseis ja müügikäive. See ei tähenda, et kliendiga suhtlemine on lubatav üksnes juhatuse liikmete kaudu, vaid ka kliendi töötajate või seotud isikutega, kellega suhtlemine võib aidata kliendi õiguseid efektiivselt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks ka maakohtu viide, et kolmandate isikutega suhtlemine pole põhjendatud. Kliendiga tihedam nõupidamine ja arutamine on eelkõige põhjendatud menetluse esimeses pooles, kui toimub vajalike asjaolude ja tõendite väljaselgitamine. Euroopa Liidu õiguse kohaldamise küsimuses on põhjendatud ka teiste liikmesriikide praktika väljatoomine, mis eelduslikult on ajamahukas. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et seisukoha koostamisel on osalenud kaks esindajat. Teise esindaja osalemine menetlusdokumendi koostamisel ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, mis kuulub teiselt poolelt välja mõistmisele. Seega ei arvesta ringkonnakohus teise esindaja 13.01.2015.a ja 15.01.2015.a ajakulu 3 t ja 15 min. Ülejäänud osas on kostja esindaja töö põhjendatud ja vajalik (kokku 9 t ja 36 min), arvestades eeltoodud põhjendusi. On eluliselt usutav, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks võis kuluda umbkaudselt üks tööpäev.
16.18.01.2015.a esitas hageja omakorda vastuse kostja seisukohale (I kd, tl 201), mille maht oli u 2 lk. Nimetatud vastusega on tutvunud mõlemad esindajad ja on enda ajakulu ka dubleerivalt menetluskulude nimekirjas kajastanud. Arvestades nimetatud menetlusdokumendi mahtu, on põhjendatud ja vajalik aeg sellega tutvumiseks ja kliendi informeerimiseks ühe esindaja poolt 24 min. Seega ei arvesta ringkonnakohus teise esindaja poolt kulutatud 15 minutit. Arvestades, et ringkonnakohus leidis, et tõlkimine kliendi jaoks ei ole kulu, mis kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele, ei ole põhjendatud ka sellega seonduv ajakulu tõlgete ülevaatamiseks ja edastamiseks kliendile 12 min ulatuses. Arvestades vaidlustatud määruse sisu
7(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 (ravimi müügi-, turustamise- ja reklaamikeeld) ja sellest tulenevalt määruskaebuse kiireloomulisust, on põhjendatud, et esindatav tunneb huvi määruskaebemenetluse ajakava osas ning esindaja kohtuga selles osas suhtleb 6 min ulatuses. Samuti on põhjendatud kohtu kirjaga tutvumine lahendi aja osas ning kliendi informeerimine 9 min ulatuses. Täiendava menetlusdokumendi esitamine 25.02.2015.a koos uute asjaoludega ja uue tõendiga seoses Läti kohtutes toimunud menetlusega samade poolte vahel, on samuti põhjendatud ja vajalik, arvestades, et tegemist on Euroopa Liidu õiguse kohaldamise küsimusega ning Läti vaidluse puhul oli tegemist ka samade pooltega ja asjaoludega. Nimetatud vaidluses tehti lahend teatavaks 19.02.2015.a, seega esitati see vahetult pärast lahendi tegemist. Seega on põhjendatud kulunud 51 min nii kirjavahetuseks kliendiga kui ka Läti advokaadiga ning otsuse tõlkimine ja esitamine kohtule (toimingud 24.02.2015.a – 25.02.2015.a). Samuti on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 min ringkonnakohtu määrusega (I kd, tl 212) tutvumiseks ja sellest kliendi teavitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud dubleeriva ajakulu väljamõistmine teise esindaja osas, mille jooksul on samuti tutvutud ringkonnakohtu lahendiga ja teavitatud sellest klienti. Seega ei arvesta ringkonnakohus täiendavat 30 min põhjendatud kuluna. Nimetatud toimingu tegemiseks on piisav 30 min, arvestades nii lahendi väikest mahtu ning sisu (tugineti peamiselt juba kostja poolt väljatoodud argumentidele). 27.02.2015.a tõlke ülevaatamine ja kliendile saatmine ei ole kulu, mida peaks vastaspool kandma, seega ei arvesta ringkonnakohus ajakuluga 9 min.
17.Seoses määruskaebemenetlusega Riigikohtus märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 218 lg 3 lause 1 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Advokatuuri andmebaasi kohaselt on kostja esindaja Anton Sigal vandeadvokaat ja Liisi Könn vandeadvokaadi abi. Menetlustoiminguid Riigikohtu menetluses on teinud mõlemad esindajad. Arvestades aga TsMS § 218 lg 3 lauses 1 sätestatud piirangut, ei saa ringkonnakohus hüvitist välja mõista vandeadvokaadi abi toimingute eest, kuivõrd see läheks vastuollu TsMS § 218 lg 3 lausega 1. Eelnimetatud sätte eesmärk on, et Riigikohtus tehtud menetlustoimingud oleksid tehtud kõrgeima õigusalase kvalifikatsiooniga isiku poolt, arvestades, et Riigikohtus on üldjuhul õigusalaselt keerukamad vaidlused. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus mõista välja menetluskulude eest hüvitise üksnes vandeadvokaadi osas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetlustoiminguid Riigikohtu määruskaebemenetlusega seonduvalt tehtud perioodil 17.03.2015.a – 18.01.2017.a. Nimetatud perioodil on esindajate poolt tehtud toiminguid vandeadvokaadi abi poolt 31 t ja 36 min ja vandeadvokaadi poolt 5 t ja 24 min ehk kokku 37 t. Maakohus nõustus põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas hagejaga. Hageja leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluse toimingute puhul oli kokku 9 t (II kd, tl 114), nõustudes sellega ka määruskaebuse vastuses (II kd, tl 142 - 143). Kuivõrd ringkonnakohus ei saa maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu vähendada, lähtub ringkonnakohus samuti põhjendatud ja vajalikust ajast 9 tundi. Ringkonnakohus ei saa nimetatud ajakulu tulenevalt TsMS § 218 lg 3 lausest 1 suurendada, arvestades, et menetluskulude nimekirja kohaselt tegi vandeadvokaat toiminguid väiksemas ulatuses (5 t ja 24 min ulatuses). Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ja vajaliku ajakuluna 28 tundi (37 tundi – 9 tundi).
18.Pärast määruskaebemenetlust jätkus menetlus maakohtus. Maakohus nõustus põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas hagejaga. Hageja leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu pärast Riigikohtu menetlust tehtud toimingute puhul on kokku 2,75 t (II kd, tl 114), nõustudes sellega ka määruskaebuse vastuses (II kd, tl 142 - 143). Seega lähtub sellest ka ringkonnakohus. Hageja ei arvestanud nimetatud kulude hulka 10.02.2017.a kirjavahetust kliendiga 18 min
8(9)
Tsiviilasi nr 2-14-62152 ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul oli see aga põhjendatud kulu, arvestades menetluse seisu (läbirääkimised).
19.Poolte vastuväidete puudumise tõttu jääb ringkonnakohus maakohtu poolt välja arvestatud tunnitasumäära juurde, mis on 130 eurot (käibemaksuta) ja mida toetab ka Riigikohtu praktika. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 52 t ja 25 min (52,42 tundi), mis on 39 t ja 56 min (39,93 tundi) vähem menetluskulude nimekirjas märgitust ning 26 t ja 40 min rohkem kui maakohus välja mõistis. Seega on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud õigusabikulu kokku summas 6814,60 eurot (52,42 tundi × 130 eurot). Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul nimetatud lepingulise esindaja kogukulu ebaproportsionaalselt suur. Sellele lisanduvad kostja põhjendatud tõlkekulud ja riigilõiv (vt põhjenduste p 9) kokku 1297,43 eurot. Seega leiab ringkonnakohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks mõista hüvitisena menetluskulude eest kokku 8112,03 eurot (6814,60 eurot + 1297,43 eurot) ehk maakohus on jätnud ebaõigesti välja mõistmata hagejalt kostja kasuks 4764,53 eurot (8112,03 eurot 3347,50 eurot). Nimetatud hüvitise saab ringkonnakohus täiendavalt kostja kasuks hagejalt välja mõista.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
21.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.