Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Tsiviilasi
Rataskaevu Restoran OÜ hagi Korteriühistu Rataskaevu 22 vastu 31.03.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4, 5, 6, 7, 9.2, 9.3 ja 10 ja 08.04.2016 üldkoosolekute otsuste nr 2, 3, 4, 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Rataskaevu 22 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Rataskaevu Restoran OÜ (registrikood 11450226), esindaja Mehis Adamson Kostja (apellant) Korteriühistu Rataskaevu 22 (registrikood 80226215), esindaja juhatuse liige SK
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.09.2017 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja, Korteriühistu Rataskaevu 22 kanda.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572
4.Rahuldada Rataskaevu Restoran OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks Korteriühistu Rataskaevu 22 poolt Rataskaevu Restoran OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Korteriühistult Rataskaevu 22 Rataskaevu Restoran OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) 300 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rataskaevu Restoran OÜ (hageja) esitas 08.07.2016 Harju Maakohtule Korteriühistu Rataskaevu 22 (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja liikmete 31.03.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsuste nr 4, 5, 6, 7, 9.2, 9.3 ja 10 ning kostja liikmete 08.04.2016 üldkoosoleku otsuste nr 2, 3, 4 ja 5 tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 21.03.2016 e-kirja teel kutse 31.03.2016 toimuvale kostja üldkoosolekule. Vastuseks hageja nõudele selgitada ja esitada puuduolevad dokumendid esitas kostja vastuse, kuid ei lisanud sellele kinnitamisele tulevaid majandusaasta aruannet ega heaks kiitmisele tulevaid varasemate tehingute kirjeldusi ja aruandeid. Kutse juurest puudus ka uus põhikirja redaktsioon, kodukorra uus redaktsioon, osakapitali planeeritav suurus, kogumise kord ja tõstmise põhjendus. Hageja hinnangul rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja põhikirja nõudeid.
3.Hageja taotles 31.03.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse nr 4 (2015. a majandusaasta aruande kinnitamine), otsuse nr 5 (2016-2017 majandustegevuse aastakava kinnitamine), otsuse nr 6 (osakapitali suurendamine), otsuse nr 7 (uue põhikirja vastuvõtmine), otsuse nr 9.2 (arutusel olnud lepingute sõlmimise heakskiitmine), otsuse nr 9.3 (juhatusele selgituste teatavaks tegemine) ja otsuse nr 10 (varasemate perioodide kulude kinnitamine) tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist.
4.31.03.2016 sai hageja uue kutse 08.04.2016 toimuvale kostja üldkoosolekule, kus tuli sama päevakorraga uuesti arutusele 2015. a majandusaasta aruande kinnitamine ja
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572 muud küsimused. Hageja hinnangul oli üldkoosolek otsustusvõimetu ja selle otsused nr 2, 3, 4 ja 5 kehtetud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on alusetu, põhjendamatu ja äärmiselt raskesti jälgitav ning vastuoluline.
6.Lähtudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest näitas kostja juhatus teates täiendavalt kutsel viidatud dokumentide eelnõudega tutvumise korra. Kostja juhatus pani 15.03.2016 nii 2015. a majandusaasta aruande kui ka 2016-2017. a majandustegevuse aastakava projektid kõikide trepikodade teadetetahvlile ning nendega said tutvuda kõik ühistu liikmed, sh hageja. Lisaks pandi nimetatud dokumendid kõikide liikmete, sh hageja, postkasti ning kostja koostööpartner OÜ Vanalinna Meister saatis need veel ka e-postiga. Lisaks oli hagejal võimalus dokumentidega tutvuda kostja juhatuse liikme eluruumides (Rataskaevu 22-4). Seega täitis kostja korteriühistuseaduse § 15 lg 2 nõuded.
7.08.04.2016 üldkoosolek korraldati üksnes selleks, et võimaldada hagejal veel täiendavalt kostja 2015. a majandusaasta aruande ja jooksva aasta majandustegevuse aastakava kinnitamisest osa võtta ning koosolekul nende kohta oma seisukohti esitada. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 20.09.2017 otsusega hagi osaliselt, tuvastades kostja 31.03.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 5, millega kinnitati 2015. a majandusaasta aruanne ja 2016-2017. a majandustegevuse aastakava, tühisus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et kostja juhatuse poolt 31.03.2016 üldkoosoleku kokkukutsumine on kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-ga 1 ning kostja ei ole rikkunud ka MTÜS § 20 lg-d 5 ja 6.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud 2015. a majandusaasta aruande ja 2016-2017. a majandustegevuse aastakava projektide panemist trepikodade teadetetahvlile ega liikmete postkastidesse. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja viide nimetatud dokumentidega tutvumiseks kostja juhatuse liikme eluruumides kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2. Vanalinna Meister OÜ edastas hagejale korteriühistu 2016-2017. a majanduskava seaduses sätestatud tähtaega rikkudes nädal enne koosoleku toimumist. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hageja nõue 31.03.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks on põhjendatud. Seoses otsuste tühisuse tuvastamisega kohus hageja alternatiivset nõuet nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei lahendanud. Ülejäänud 31.03.2016 üldkoosoleku otsuste osas maakohus hageja nõuet ei rahuldanud. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõuded 08.04.2016 üldkoosoleku vaidlustatud otsustesse puutuvalt. Kohtu hinnangul ei olnud koosolekul 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572 vastuvõetud otsused vastuolus seadustega, mistõttu puudus alus nende kehtetuks tunnistamiseks.
11.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määranud kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta 10% menetluskuludest kostja kanda ja 90% menetluskuludest hageja kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Alternatiivselt palub kostja saata asja tagasi esimesse astmesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub jätta kõik apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendusi esitamata ebaõiglaselt menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, sh TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut.
14.Kostja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse osas arvesse võtnud, et: hagi rahuldati üksnes 10% ulatuses; kui hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb kulude jaotuse üle otsustamisel arvestada nõude rahuldamise proportsiooniga; hagi rahuldatud osas mõju kostjale sisuliselt puudub, mistõttu on menetlusega taotletud hageja eesmärk jäänud pea täielikult saavutamata; kostja on mittetulundusühinguks olev korterühistu, millel eesmärgiks ei ole tulu saamine, vaid mille sissemaksed tulenevad reeglina üksnes liikmete ehk korteriomanike maksetest; hageja on äriühing, mille põhimeesmärgiks on tulu teenimine; kohtuotsus vastab suures osas kostja poolt pakutud kompromissiettepanekule (s.o hageja loobub kõikidest oma nõuetest); kohtu kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel on õigluse, õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks piiratud. Vastustaja seisukoht
15.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572 kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustanud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu otsus on määratud menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nimetatud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18; 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 16). Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on kohtu valitud kulude jaotamise alus kohtu hinnangul õiglane. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul ei ole maakohus otsust nõuetekohaselt põhjendanud, mistõttu ei nähtu lahendist, millistest asjaoludest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Samas TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda ning praeguse juhtumi asjaolusid arvestades oli kolleegiumi hinnangul kulude selline jaotamine põhjendatud. Kuivõrd kolleegium lõppjärelduses nõustub maakohtu määratud menetluskulude jaotusega, siis saab ringkonnakohus viidatud maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada, täiendades maakohtu lahendi põhjendusi.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude jaotuse määramisel eelkõige jätnud arvesse võtmata hagi rahuldamise ulatuse. Iseenesest on õige, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Samas ei pruugi hagi rahuldamise proportsioon olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid (vt nt Riigikohtu 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17).
20.Kostja on leidnud, et hageja esitas kokku 22 nõuet, millest maakohus rahuldas kaks, mistõttu tuleb lugeda hagi rahuldatuks 10% ulatuses. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu ning leiab, et hageja esitas praeguses asjas kaks nõuet, s.o nõuded kahel erineval kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Lisaks on hageja esitanud kaks alternatiivset nõuet samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades maakohtu otsuses märgitud tsiviilasja hinda (7000 eurot), on ka maakohus lahendanud hageja peamiste nõuetena kahte mittevaralist nõuet (TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8). Alternatiivsed nõuded otsuses märgitud hagihinda käesoleval juhul eelduslikult ei mõjuta (TsMS § 134 lg 1 teine lause).
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572
21.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades ühel üldkoosolekul vastuvõetud otsustest kahe otsuse tühisuse. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul võimalik menetluskulude jaotuse osas hagi rahuldamise proportsiooni arvestada vaidlustatud otsuste arvust sõltuvalt. Kolleegiumi hinnangul tuleb lähtuda, et hagi rahuldati osaliselt ühe nõude osas ja kuna hagi rahuldamise ulatust ei ole võimalik protsentuaalselt kindlaks määrata, siis on kõige õiglasem jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi poolte endi kanda (vt ka Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 61).
22.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga, mille kohaselt vastab maakohtu otsus suures osas kostja poolt pakutud kompromissiettepanekule. Apellatsioonkaebuse kohaselt pakkus kostja kompromissina, et hageja loobuks hagist. Kolleegiumi hinnangul ei anna selline kompromissettepanek kohtule alust kaaluda TsMS § 163 lg 2 kohaldamist.
23.Menetluskulude jaotuse määramisel ei saa lähtuda sellest, kas menetlusosaline on äriühing või mittetulundusühing. Samuti ei saa kostjat menetluskulude jaotamisel eelistada üksnes seetõttu, et kostja ei ole tulu teeniv ühing ja eelduslikult tegutseb hageja kasumlikult. Menetluskulude jaotuse määramisel ei hinda kohus üldjuhul menetlusosalise kulude kandmise võimet, see oleks võimalik üksnes TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel. Samas ei annaks ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamine käesolevas ajas alust menetluskulude jaotamiseks maakohtust erinevalt, sest see säte annaks hüpoteetiliselt aluse ainult kostja vabastamiseks vastaspoole menetluskulude kandmisest.
24.Menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ei saa arvestada hageja apellatsioonkaebuse väiteid, et hagi osaline rahuldamine maakohtu poolt oli sisuliselt ebaõige ja põhjendamatu. Menetluskulude jaotus
25.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Hageja esitas 04.01.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 375 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,75 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebusega tutvumises (1,5 t), kliendiga nõupidamises (0,75 t) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (1,5 t). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10572 ilmselgelt paisutatud ebamõistlikult suureks ja ta palub jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses rahuldamata.
28.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades ei ületa sellega tutvumise põhjendatud ajakulu 0,75 tundi. Muus osas on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ning põhjendatud.
29.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (3*100) 300 eurot (käibemaksu ei lisandu).
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.