Omedu Grupp OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Omedu Grupp OÜ määruskaebus A.S. u vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Omedu Grupp OÜ (registrikood: 12685196), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastumääruskaebuse esitaja (puudutatud isik II) A.S. (isikukood: XXX), esindaja advokaat Teet Veer Puudutatud isik I: Ä.M. (isikukood: XXX), esindaja Merike Valgmäe Puudutatud isik III: I.K. (isikukood: XXX) Kohalik omavalitsus: T. vald (registrikood: 75022686); esindaja Marju Soop
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017 määrus osas, millega maakohus määras kindlaks juurdepääsu ja selle eest tasu (punktid 1-9). Jätta Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017 määrus muutmata osas, millega maakohus otsustas menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise.
2.Rahuldada osaliselt Omedu Grupp OÜ määruskaebus ja jätta rahuldamata A.S. u vastumääruskaebus.
3.Määrata juurdepääs Jõekääru kinnisasjale (registriosa nr
XX , asukoht K. küla, T. vald, Jõgevamaa) ja Lendorava kinnisasjale (registriosa nr XX , asukoht K. küla, T. vald, Jõgevamaa) üle K. kinnisasja (registriosa nr XX , asukoht K. küla, T. vald, Jõgevamaa), üle Kase kinnisasja (registriosa nr XX ) ja üle Jõe kinnisasja (registriosa nr XX ).
4.Juurdepääsutee algab K. kinnisasjale sisenevalt teelt, kulgeb läbi K. kinnisasja Jõe kinnisasjale, kus see pöördub Kase kinnisasjale ja kulgeb mõõda Kase kinnisasja idapiiril asuvat teed, pöördub seejärel taaskord Jõe kinnisasjale ning kulgeb Jõe kinnisasja põhjaserval asuva tee kaudu kuni Jõekääru kinnisasjani. Juurdepääsutee on kohtumääruse lisas nr 1 oleval kaardil tähistatud valge punktiirjoonega. Kohtumääruse lisa nr 1 on kohtumääruse lahutamatu osa.
5.Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning on alaliseks kasutamiseks jalgsi. Üks kord kuus võib juurdepääsu läbida ka mis tahes ajal B-kategooria sõidukiga või traktoriga, mille täismass on koos haagisega kuni 10 tonni.
6.K. , Kase ja Jõe kinnisasjade igakordsed omanikud ei tohi paigaldada juurdepääsuteele tõkkeid, mida ei saa Jõekääru või Lendorava kinniasjade igakordsed omanikud läbida. Kui juurdepääsuteed läbival kinnisasjal on tõkkupuu, värav või muu sellesarnane tõkis, peab vastava kinnisasja igakorde omanik andma Jõekääru või Lendorava kinnisasjade igakordsetele omanikele alaliseks kasutamiseks tõkise võtme, puldi või muu eseme, millega on võimalik tõkis ööpäevaringselt etteteatamata avada.
7.Jõe kinnisasjal asuva juurdepääsutee rajab ja selle hooldamise ning korrashoiu tagab Jõekääru ja Lendorava kinnisasja igakordne omanik.
8.Määrata Jõe kinnisasja igakordse omaniku kasuks juurdepääsutasu 30 eurot aastas.
9.Määrata Kase kinnisasja igakordse omaniku kasuks juurdepääsutasu 20 eurot aastas.
10.Juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta 1. jaanuariks. Juurdepääsutasu kohustuvad maksma Jõekääru ja Lendorava kinnistute igakordsed omanikud solidaarselt. Esimene tasu tuleb Jõe ja Kase kinnisasjade omanikele maksta kümne päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
11.Kohustada Ä.M. t andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XX (Jõe) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnisasjadele registriosa nr XX (Jõekääru) ja registriosa nr XX (Lendorava) nende igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Ä.M. vastavat tahteavaldust.
12.Kohustada A.S. ut andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XX (Kase) III jakku
märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnisasjadele registriosa nr XX (Jõekääru) ja registriosa nr XX (Lendorava) nende igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab A.S. u vastavat tahteavaldust.
13.Kohustada I.K. u andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XX (K. ) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnisasjadele registriosa nr XX (Jõekääru) ja registriosa nr XX (Lendorava) nende igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab I.K. u vastavat tahteavaldust.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebusega seotud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
menetluskulud
Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD, TAOTLUSED JA MENETLUSE KÄIK
1.Omedu Grupp OÜ-le (avaldaja) kuulub Jõekääru kinnistu (registriosa nr XX ) ja Lendorava kinnistu (registriosa nr XX ), mõlema asukoht K. küla T. vald Jõgevamaa. Ä.M. le (puudutatud isik I) kuulub Jõe kinnistu (registriosa nr XX ), asukoht K. küla T. vald Jõgevamaa. A.S. ule (puudutatud isik II) kuulub Kase kinnistu (registriosa nr XX ), asukoht K. küla T. vald Jõgevamaa. I.K. ule (puudutatud isik III) kuulub K. kinnistu (registriosa nr XX ), asukoht K. küla T. vald Jõgevamaa.
2.Avaldaja esitas 08.09.2016 kohtule avalduse, milles palus määrata juurdepääsu temale kuuluvatele Jõekääru ja Lendorava kinnistutele ning kohustada koormatavate kinnistute omanikke andma nõusolekud kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuste kandmiseks. Avaldaja palus määrata Jõekääru ja Lendorava juurdepääsu üle Kase ja Jõe kinnistu nendel kinnistutel olemasolevaid teid mööda selliselt, et juurdepääsutee kulgeks esmalt üle Kase kinnistu idapiiril asuva asfalteeritud tee ning seejärel üle Jõe kinnistu põhjapiiril kulgevat teed Jõekääru kinnistuni. Juurdepääs Lendorava kinnistuni kulgeks seejärel edasi mööda Jõekääru kinnistut. Selline juurdepääs ei kitsendaks puudutatud isikute õigusi ülemääraselt, muuhulgas ei läbi see juurdepääsutee naaberkinnistute õuealasid. Alternatiivselt palus avaldaja määrata juurdepääsu Jõekääru ja Lendorava kinnistutele üle Jõe kinnistu, mööda varasemalt avalikus kasutuses olnud teed, mis kulgeb läbi Jõe kinnistu õueala. Avaldaja soovis juurdepääsu Jõekääru ja Lendorava kinnistutele sõidukitega ja jalgsi ning ilma ajaliste piiranguteta. Avaldaja poolt soovitud juurdepääsutee laius peaks Jõe kinnistul olema 6 m.
Avaldaja hinnangul on mõistlik tasu juurdepääsu talumise eest 50 eurot aastas mõlemale puudutatud isikule. Avaldaja esitas alternatiivse taotluse määrata Jõekääru kinnistule juurdepääsutee nii, et juurdepääsutee kulgeb üle Kase kinnistu idapiiril asuva asfalteeritud teed kuni Jõe kinnistul asuvate kõrgete kuuskedeni ning seejärel kulgeks juurdepääs mööda Jõe kinnistul asuvat kraavi või kraaviäärt kuni Jõe kinnistu põhjapiiril asuva killustikkattega teeni ja sealt edasi üle Jõe kinnistu põhjapiiril kulgevat teed Jõekääru kinnistuni. Juurdepääs Lendorava kinnistuni kulgeb seejärel edasi mööda Jõekääru kinnistut. Juurdepääsutee kulgemine mööda Jõe kinnistu läänepiiril asuvat kraavi või kraaviäärt võimaldaks kasutada juurdepääsuks Jõe kinnistu osa, mida Jõe kinnistu omanik aktiivselt ei kasuta, so mitte põllumaad või õueala. Avaldaja teatas, et on nõus rajama tee kraavi asemele (paigaldatakse toru, mille peale tuleb tee) või mööda kraaviäärt Jõe kinnistul, lähtuvalt sellest kumb variant sobib Jõe kinnistu omanikule rohkem. Ebamõistlik oleks määrata juurdepääs läbi Jõe kinnistu lõunapoolse osa metsaala, kuna avaldajal tekivad ebamõistlikult suured kulutused metsa mahavõtmise ja tee rajamisega. Avaldaja selgitas, et ehitustegevus ei alga kindlasti kõigil kinnistutel korraga ja liikluskoormus Kase kinnistul ei kujune tegelikkuses puudutatud isikuid koormavaks. Liiklust on võimalik reguleerida ning määrata sõidukitele massipiirangud. Puudutatud isiku Ä.M. seisukohad
3.Ä.M. (puudutatud isik I, Jõe kinnistu omanik) märkis, et tema kinnistut (sh õueala) ei ole kunagi läbinud eratee ja teatas, et alternatiivsele nõudele nimetatud eratee kasutamiseks vaidleb ta kategooriliselt vastu. Puudutatud isiku I põhiseisukohad olid järgmised:
3.1.Jõe kinnistu ei sobi üldkasutatava tee rajamiseks ei maakorralduslikult ega pinnase omaduste tõttu, kuna asub madalal ja soisel maa-alal. 6 m laiuse juurdepääsu rajamise korral piirneks see vahetult hoonetega.
3.2.Puudutatud isik I taganes menetluse käigus esialgsest nõustumusest määrata juurdepääs üle Kase kinnistu ja Jõe kinnistu põhjaosa, kuna selline lahendus kahjustaks tema huve alternatiividega võrreldes suuremas ulatuses.
3.3.Puudutatud isik I on nõus loovutama oma kinnistu lõunaosas asuvast metsamaast rajatavaks teeks ala.
3.4.Vastuvõetav ei ole avaldaja alternatiivtaotlus määrata juurdepääs üle Jõe kinnistu põllumaa, mida puudutatud isik kasutab juur- ja köögivilja kasvatamiseks. Ülejäänud kinnistu ei ole põllumajandustegevuseks sobiv.
3.5.Mõeldav ei ole uue tee rajamine kraavi või kuuseheki asemele. Kuusehekk on vajalik Jõe kinnistu kaitsmiseks põhjatuulte eest. Kraav on vajalik liigvee ärajuhtimiseks ning kraavi asemele tee rajamisel tuleks rajada ja uus kraav.
3.6.Avaldaja pakutud hüvitise 50 eurot aastas on ebamõistlikult väike. Mõistlik oleks juurdepääsu tasu maksmine ühekordse hüvitisena summas 3000 kuni 5000 eurot, lisaks igaaastase summa juurdepääsu tasumise eest 500 eurot. Puudutatud isik leidis, et tee hooldamise korraldab ja kulud kannab avaldaja. Puudutatud isiku A.S. u seisukohad
4.A.S. (puudutatud isik II, Kase kinnistu omanik) ei nõustunud juurdepääsu määramisega üle Kase kinnistu ning esitas maakohtule järgmised seisukohad:
4.1.Täidetud ei ole juurdepääsu määramise taotluse esmane eeldus – juurdepääsu puudumine juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele.
4.2.Tegemist ei ole tavapärase juurdepääsu määramise vaidlusega, kus isikul puudub vajalik juurdepääs oma kodule, vaid avaldaja äriprojektiga, kus soovitakse rajada elamukvartal ning tagada sellele juurdepääs teiste kinnistute omanike kulul.
4.3.Kase kinnistul asuv tee on rajatud üksnes kinnistul toimuva kergliikluse tarbeks ning see ei võimalda liikluskoormuse olulist kasvu ega raskeveokitega liiklemist.
4.4.Jõekääru ja Lendorava kinnistutele juurdepääsu määramine üle Kase kinnistu koormaks ülemäära ja ebaproportsionaalselt Kase kinnistu omaniku õigusi ja huve ning vähendaks oluliselt (32 000 euro võrra) Kase kinnistu väärtust.
4.5.Planeeritav juurdepääs ei piirdu üksnes praegusel Jõekääru kinnistul moodustatavatele 21-le krundile, vaid lisaks neile ka Lendorava ja Omedu maaüksustele, mistõttu on teest tulenev koormus veelgi suurem.
4.6.Vastuvõetav ei ole avaldaja poolt pakutud juurdepääsutasu suurus 50 eurot aastas.
4.7.Kaaluda tuleks alternatiivset juurdepääsu Jõeääre teelt (tee nr XX ) üle Jõe kinnistu Lendorava kinnistule ja sealt edasi Jõekääru kinnistule. Puudutatud isiku I.K. u seisukohad
5.I.K. (puudutatud isik III) keeldus juurdepääsu määramiseks nõusoleku andmisest, kui seda ei luba ka puudutatud isik I. Ta kinnitas, et seda teed on seni teised kasutanud, kuid kui tekib juurde 17 omanikku, siis koormus tõuseb ja ta on sellele vastu. Kui inimesed jõuavad omavahel kokkuleppele, siis on võimalus. Hüvitise nõuet puudutatud isik III ei esitanud. Kohaliku omavalitsuse seisukohad
6.T. Vallavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud ja avalikult kasutatavale teele juurdepääs tuleks määrata jalgsi ja sõidukitega. Avalduses soovitud juurdepääs üle Kase kinnistu idaservas asuvat asfalteeritud teed pidi ja seejärel üle Jõe kinnistu põhjapiiril kulgevat killustikukattega teed on KOV hinnangul kõige otstarbekam ja riivaks kõige vähem isikuid. Alternatiivsena pakutud võimalust kohustada puudutatud isikut I võimaldama avaldajal kasutada sõidukitega liiklemiseks Jõe kinnistu õueala läbivat teed pidas vallavalitsus ebamõistlikuks ja kinnistu omaniku õigusi oluliselt kitsendavaks ning privaatsust rikkuvaks. Kaaluda võiks ka tee ehitamist läbi metsa, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulusid. Vallavalitsusele teadaolevalt kasutatakse Jõe kinnistut aastaringselt ja Kase kinnistul asuvat asfalteeritud teed kasutab ka Kaldasilla kinnistu omanik oma kinnistule pääsemiseks. 29.12.2016 esitatud seisukohas jäi KOV varasema arvamuse juurde, kuid teatas, et Muinsuskaitseamet on alustanud menetlust Jõekääru asulakoha tunnistamiseks kultuurimälestiseks. Jõekääru asulakoht on osutunud hindamatuks allikaks kivi- ja pronksiaegse ühiskonna, majanduse ja eluolu uurimisel, sest sealt on avastatud inimtegevusele viitavaid kivi- ja pronksiaegseid leide, mis on tervikuna kõrge teadusliku ja kultuurilise väärtusega. Mälestise kaitsevöönd ulatub Jõekääru, Jõe ja Kaldasilla nimelistele kinnistutele. Seetõttu väheneb Jõekääru kinnistule planeeritud ehitustegevuse maht, mis omakorda tingib avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee koormuse vähenemise. Valla esindaja kinnitas, et kui hakatakse teed ehitama, on selleks vajalik tee ehitusprojekt ja projekt tuleb teha vastavalt kehtivatele standarditele. Arvestada tuleb muinsuskaitsealaste piirangutega. Samuti tuleks ilmselt muuta avaldaja kinnistutel kehtestatud detailplaneeringut.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
7.Tartu Maakohtus rahuldas oma 23. veebruari 2015. a määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks juurdepääsu avaldajale kuuluvatele kinnistutele, kuid erinevalt avaldaja taotletud asukohast. Kohus määras viitega TsMS § 477 lõikele 5 Jõekääru kinnistu (registriosa nr XX ) ja Lendorava kinnistu (registriosa nr XX ) igakordse omaniku (omanike) kasuks juurdepääsu kinnistutele järgmiselt: 2.1) juurdepääs algab K. kinnistul (registriosa nr XX ) kinnistule siseneval avalikult kasutataval kohalikul Jõeääre teel (tee nr XX ), kulgeb kinnistul piki nimetatud teed edelsse ja seejärel lõunasse kuni ületab K. ja Rohumetsa (katastrinr XX ) kinnistute piiri; 2.2) juurdepääs siseneb Jõe kinnistule (registriosa nr XX ) viimase piiril Rohumetsa (katastrinr XX ) kinnistuga kulgedes jätkuvalt piki avalikult kasutatavat kohalikku Jõeääre teed (tee nr XX ) umbes 65-75 meetrit; 2.3) juurdepääs suundub olemasolevalt Jõeääre teelt itta Lendorava kinnistu suunas lühimat trajektoori pidi, ületades Jõe kinnistul kasvava metsaala (umbkaudne pikkus 120-130m); 2.4) juurdepääsu õiguse omaja võib Jõe kinnistule p 2.3. määratud kohta rajada tee, mis vastab Eesti Vabariigis tee ehitamiseks kehtestatud õigusnormidele; 2.5) juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega; 2.6) Jõekääru ja Lendorava kinnistute ning nende kinnistute alusel moodustatud kinnistute igakordsed omanikud on kohustatud osalema hoidma oma kuludega korras käesoleva määruse p 2.3. kirjeldatud Jõe kinnistul asuvat juurdepääsu. Kohus määras Jõe kinnistu (registriosa nr XX ) igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsu iga-aastaseks hüvitiseks 570 eurot ja K. kinnistu (registriosa nr XX ) igakordse omaniku kasuks 200 eurot. Kohus kohustas Ä.M. t andma nõusolek temale kuuluva Jõe kinnistu kinnistusregistriosa III jakku juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks Jõekääru ja Lendorava kinnistute igakordsete omanike kasuks kohtumääruses märgitud tingimustel, nõusolekut asendab kohtumäärus. Samuti kohustas kohus I.K. u andma nõusolek temale kuuluva K. kinnistu kinnistusregistriosa III jakku juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks Jõekääru ja Lendorava kinnistute igakordsete omanike kasuks kohtumääruses märgitud tingimustel, nõusolekut asendab kohtumäärus. Kohus määras, et kohtumääruse lahutamatuks lisaks on maa-ameti kaardiserveri väljatrükk, millele on märgitud juurdepääsu asukoht. Kohus kohustas Omedu Grupp OÜ-d taastama kuue kuu jooksul käeolevas asjas lõpplahendi jõustumisest Jõe kinnistu ja Kaldasilla kinnistu (reg osa nr XX ) piiril asuval maa-alal olukord, mis valitses seal 2015.a kevadel, st eemaldama killustiku või muu täitepinnase ning täitma ala sarnase pinnasega, mis seal eelnevalt oli. Kohus märkis, et määruse p 2.4 sätestatud õiguse kasutamisel (s.o tee rajamisel) peab avaldaja andma Jõe kinnistult saadud metsamaterjali üle Jõe kinnistu omanikule.
7.1.Maakohus tuvastas, et avaldajale kuuluvatelt Jõekääru ja Lendorava kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning täidetud on eeldus juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Avaldaja ei ole saavutanud kokkulepet oma kinnistute naabritega, ehkki Jõe ja Kase kinnistu omanikega on peetud läbirääkimisi. Läbirääkimiste nurjumine annab aluse kohtusse pöördumiseks.
7.2.Kohus leidis, et ühegi esitatud juurdepääsu variandi puhul ei esine maakorralduslikke takistusi. Maakohus märkis, et avaldaja õigused on tagatud, kui talle määratakse juurdepääs ühele talle kuuluvale kinnistule, s.o kas Jõekääru või Lendorava kinnistule, mida ületades on tal juurdepääs ka teisele kinnistule, kuna nimetatud kinnistud piirnevad üksteisega.
Kohtule on esitatud järgmised võimalused juurdepääsu määramiseks: 1) avaldaja pakutud juurdepääs üle Kase ja Jõe kinnistu, so kohast, mille suhtes avaldaja pidas kohtueelseid läbirääkimisi; 2) avaldaja pakutud alternatiivne läbipääsu üle Jõe kinnistu M. teed pidi, mis küll menetluse kestel kustutati avalikult kasutatavate teede nimekirjast; 3) avaldaja pakutud teine alternatiiv määrata juurdepääs üle Kase kinnistu lühemalt kui algses avalduses ning kasutada Jõe kinnistut suuremas osas – s.o mitte piki kinnistu põhjaserva vaid põikega kinnistule juba eespool, kinnistul asuva kuivenduskraavi kohal kuuseheki tagant; 4) Jõe kinnistu omanik Ä.M. on pakkunud täiendava alternatiivina juurdepääsu piki avalikuks kasutamiseks määratud Jõeääre teed ning üle Jõe kinnistu idapoolse metsaala avaldajale kuuluvale Lendorava kinnistule, millelt on võimalik edasi pääseda Jõekääru kinnistule.
7.3.Kohus pidas oluliseks arvestada asja lahendamisel, milleks soovib avaldaja oma kinnistuid kasutada. Asjaolu, et avaldaja soovib jagada Jõekääru kinnistu elamukruntideks (17-21 krunti) ja need eraldi võõrandada, suurendab oluliselt teenindavate kinnistute koormamise intensiivsust. Eeldatav liikluskoormus on asjas oluline, et hinnata, millisel määral on õigustatud oodata naaberkinnistutel kitsenduste talumist ilma, et see ületaks teenindatava kinnistu (tekkivate kinnistute) õigustatud huvi. Kohus arvestas lisaks ka seda, kuhu on põhimõtteliselt võimalik rajada tee ja millised on tee rajamise kulud. Üsna intensiivse liikluskoormuse korral (vähemalt 40-50 läbisõitu päevas) tuleb juurdepääsu asukoha määramisel muuhulgas hinnata, kas olemasolev juurdepääs võimaldab soovitud liiklemist või on vajalik see eraldi rajada/parendada. Juurdepääsu määramise nõude rahuldamine ei eelda iseenesest, et taotletud juurdepääsu asukohas juba paikneks tee, vaid juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks.
7.4.Kohus leidis, et käesolevalt Jõe kinnistu põhjaosale rajatud juurdepääs ei ole kindlasti sobilik juurdepääsuks nii suurele hulgale sõidukitele, mis seda eeldatavalt kasutama hakkaks, sh ehituseks vajalikele raskeveokitele. Vaatlusel selgus, et tegemist on sisuliselt ümbritseva maapinnaga samal kõrgusel asuva killustiku või muu sarnase ainega kaetud maaribaga. Keegi menetlusosalistest ei avaldanud, et sellele oleks rajatud niiskuse ära juhtimiseks drenaaž või vundament, et tagada selle püsivus. Kohtu hinnangul oleks kõige ebamõistlikum ja kinnistu omanikke koormavam määrata juurdepääs Jõekääru ja ka Lendorava kinnistule Jõe kinnistul asuva M. eratee kaudu. Vaatlusel tegi kohus kindlaks, et nimetatud juurdepääs kulgeks läbi kinnistu õueala, s.o elamu ja keldri vahel, majani umbes 10 meetrit, majast teisele poole jääks lisaks keldrile ka grillplats ja peenramaa. Kase kinnistu on teiste (Jõe ja K. ) kinnistutega võrreldes kõige väiksem, võimalik ei ole nihutada juurdepääsu kinnistul asuvat hoonest ja planeeritud puhkealast kaugemale. Juurdepääs piki Jõe kinnistu kuivenduskraavi ei piiraks Kase kinnistu kasutamist nii suurel määral (alles jääks vahetu lähedus hoonele), kuid takistaks Jõe kinnistu omanikul kasutada oma aiamaad, sest osa sellest jääks juurdepääsu alla ja teine osa asuks otse juurdepääsu ääres, mis toob kaasa põllukultuuride saastumise. Samuti oleks aiamaa ära lõigatud kinnistu hoonestusest. Menetluses viidati ka sellele, et nimetatud kraavi kinni ajamise korral oleks Jõe kinnistu liigniiske. Avaldaja ettepanek juhtida kraavis olev vesi torusse on vastuolus tema varem avaldatuga: nimelt ei pidanud avaldaja Jõe kinnistu metsaalal asuvat juurdepääsu võimalikuks selle kulukuse tõttu, kuid oli valmis siiski tegema täiendavaid kulusid kraavi asendamiseks drenaažtorudega. Kohus leidis, et avaldaja soovitud juurdepääsud oleksid võimalikud vaid juhul, kui puuduks alternatiivne, vähem koormav variant.
7.5.Kohtu hinnangul oleks parim ja teenivaid kinnistuid kõige vähem koormav Ä.M. pakutud juurdepääsu variant piki K. kinnistul asuvat Jõeääre teed ning seejärel üle Jõe kinnistu lääneosas asuva metsaala Lendorava kinnistule, kus avaldajal on juba juurdepääs ka Jõekääru kinnistule. Üle metsaala kulgev juurdepääsu võimalus rikub võrreldes teise kahe variandiga kõige vähem teenivate Jõe ja Kase kinnistute omanike privaatsust ja takistab vähim kinnistute aktiivset kasutamist. Sellisel juhul ei oleks vaateväljas ühtegi elu- või ärihoonet. Kase kinnistu suurus on vaid 4703 m2, juurdepääsuala hõlmaks ebamõistlikult suure osa kinnistust ning omanik kaotaks ainukasutusõiguse sellele osale kinnistust.
7.6.Avaldaja tõi vastuväitena kõnealuse juurdepääsu määramisele esile üksnes asjaolu, et selles kohas rajatav juurdepääs oleks liiga kulukas. Maakohus leidis, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada ka teenivate kinnistute omanike ettepanekuid, kui nad on vabatahtlikult nõus oma kinnistu teise kinnistu teenimiseks andma ning ei saa lähtuda vaid avaldaja soovidest. Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et Jõe kinnistul olemasolev tee sobiks sellisel kujul kasutamiseks ka tulevikus. Esitatud analüüsi kohaselt ei ole Kase kinnistul olev tee oma omadustelt sobilik eeldatavale liikluskoormusele. Arvestades kavandatavat juurdepääsu kasutamise koormust ei saa kohtu hinnangul seda rajada paari koorma kruusa või killustikuga.
7.7.Detailplaneeringu kohaselt on tee pikkus Jõe kinnistul kavandatud ca 90 m, selle rajamise hinnanguline maksumus (pikkus 74m) maksumus oleks 9888 € (t lk 122-123), so 133,62 € tee jooksva meetri kohta. Erinevate teiste hinnapakkumiste kohaselt on tee ehitamise jooksva meetri hind erinev, alates 112 eurost kuni 175 euroni jooksva meetri kohta. Viie pakkumise alusel on keskmiselt tee ehitamise jooksva meetri kulu 143 € jooksva meetri kohta. Kohus möönis, et Jõe kinnistu põhjapiirile tee rajamine on looduslikku olukorda arvestades ilmselt keskmisest veidi odavam kui metsaalale või põllule (Jõe kinnistu põllumaa) tee rajamine, kuigi esitatud pakkumised seda ei kinnitanud (AS Vooremaa Teed, Viamer Grupp OÜ, AS Elero, Ain Kendra vastav arvutus vs Ain Kendra arvutus). Hinnad kõikusid ühesuguse tee rajamisel jooksva meetri hinna osas üle Jõe kinnistu metsaala üsna palju, kuid juurdepääsu rajama asumisel on avaldajal valikuvõimalus. Kohus käsitles rajatava juurdepääsutee pikkusega seonduvat. Erinevate trajektooride pikkused on järgmised: - Jõe kinnistu põhjaservas on tee pikkus 74-90m, - piki kuivenduskraavi ca 70 m; - Jõe kinnistu idaservas metsaalal oleneb tee pikkus täpsest trajektoorist, kuid lühima trajektoori korral on Jõeääre teelt kuni Lendorava kinnistuni umbes 120-130 m. Seega on juurdepääsu pikkus umbes 1/3 võrra pikem ja seega ka kulud tee rajamiseks 1/3 võrra suuremad. Kohus märkis, et avaldaja soovitud marsruudi korral võivad lisanduda kulud Kase kinnistul asuva tee sobivaks ehitamisele ja võimalikud kulud arheoloogilistele väljakaevamistele, sest tee läbib kindlasti kaitsevööndit. Juurdepääsu asukoht kinnistutel sõltub tulevikus rajatavates objektidest. Kuna aga detailplaneering ei ole veel kinnitatud, on avaldajal võimalik jagatavate kruntide paiknemist ja teede asukohti ümber vaadata. Kohus leidis, et oma kinnistutele tee ehitamise kulud on avaldajal igal juhul ning asjaolu, et üle Lendorava kinnistu on kulud suuremad kui Jõekääru kinnistu, ei ole niisuguse kaaluga, et naaberkinnistute omanikud peaksid taluma ulatuslikke kitsendusi.
7.8.Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et kuigi juurdepääsu määramine üle Jõe kinnistu metsaala on hagejale kallim, ei ole nimetatud kulukus selline, et kaaluks üles mitme teise kinnistu omaniku ja valdaja huvide kaitse, eelkõige privaatsuse riive, üsna intensiivse liiklusega kaaneva müra ja saaste talumise kohustuse, õiguse teostada äriplaani jne.
Kohus ei rahuldanud Ä.M. taotlust määrata juurdepääs võimalikult kaugemal tema elamust. Pikem trajektoor on avaldajale veelgi kulukam ja nimetatud kulud ei oleks põhjendatud puudutatud isiku huvide kaitse vajadusega.
7.9.Kohus määras puudutatud isikutele juurdepääsuõiguse talumise eest tasu. Maakohus leidis, et Lendorava ja Jõekääru kinnistu omanik ning tulevikus nende kinnistute alusel moodustatavate kinnistute omanikud peavad ise hoidma korras ja juurdepääsu, mis tuleb rajada üle Jõe kinnistu metsaala, sest nimetatud juurdepääsu (teed) on vaja ainult nendel. Jõeääre teed tuleb aga hooldada ja hoolduskohustus on erateede omanike- Jõe ja K. kinnistu omanikel. Jõe ja K. kinnistu omanikele tuleb korrashoiu kulud hüvitada rahas. Teed kasutavad veel umbes kümne kinnistu omanikud või valdajad, millel puuduvad muud väljapääsud avalikule teele. K. kinnistul asuva teeosa pikkus on ca 180 m, Jõe kinnistul asuva teeosa pikkus aga ca 65-75 m. Tee korrashoiuks tuleb seda aegajalt täita/pinnata ja hööveldada. Arvestades hooldust vajavate teeosade pikkusi, teed kasutavaid teiste kinnistute omanikke/valdajaid ning eeldatavaid kulusid (mh killustiku ja kruusa hinnad) määras kohus tee korrashoiu hüvitiseks K. kinnistu omanikule 200 eurot ja Jõe kinnistu omanikule 70 eurot aastas. Seoses talumiskohustuse hüvitamisega jättis kohus rahuldamata Ä.M. ühekordne hüvitis seoses kinnistu väärtuse vähenemisega.
taotluse määrata talle
Kuna juurdepääsu rajamisel ei saa Jõe kinnistu omanik enam ise kasutada ca 720-780 m2 suurust metsaala, mis jääb juurdepääsu alla, pidas kohus põhjendatuks määrata puudutatud isikule maa ainukasutusõiguse kaotamise eest kohase hüvitisena 500 eurot aastas. K. kinnistu omanik ei avaldanud, millises summas tema kinnistul asuva tee kasutamise eest hüvitist saada soovib. Kohus on leidnud, et talle tuleb hüvitada tee korrashoiu kulud. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole määrata eraldi hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest, kuna K. kinnistul asuv Jõeääre tee on juba niikuinii kokkuleppel kohaliku omavalitsusüksusega määratud avalikuks kasutamiseks. Kohus rahuldas Ä.M. taotluse, et juurdepääsu määramisel üle tema kinnistu metsaala tuleks kohustada avaldajat taastama endine olukord Jõe kinnistu põhjapiiril. Maa-alale on veetud killustik või muu täitematerjal vainult selleks, et avaldaja saaks sealtkaudu minna oma kinnistule. Kuna juurdepääs hakkab kulgema mujalt, puudub vajadus nimetatud materjali järele ja see tuleb eemaldada. Kuna killustikkate ulatub üle piiri ka Kaldasilla kinnistule, tuleb ka seal taastada varasem olukord. Arvestades seda, et juurdepääs hakkab kulgema üle Jõe kinnistu metsaala ning, et metsamaterjal on väärtuslik, tuleb korraldada ka see, et Jõe kinnistult maha võetud metsamaterjal antaks üle Jõe kinnistu omanikule, sest see kuulub talle.
7.10.Kohus jättis TsMS § 172 lg-st 1 lähtuvalt kõik menetluskulud avaldaja kanda. Oma menetluskulude nimekirja on esitanud avaldaja esindaja ja puudutatud isik I ning II. Avaldaja esitas puudutatud isikute menetluskulude suuruse kohta oma seisukohad. Puudutatud isiku I esitatud nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 957 eurot, mis koosneb puudutatud isiku I lepingulise esindaja õigusabikuludest (15,95 tundi tunnitasu määraga 60 eurot koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Puudutatud isiku II esitatud nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 11 370 eurot (käibemaksuta). Menetluskulu koosneb puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabikuludest ja dokumentaalsete tõendite saamise kuludest. Maakohus leidis, et puudutatud isiku II poolt taotletud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli
100 eurot (käibemaksuta), mida saab lugeda põhjendatuks. Ajakulu õigusabile 84,5 tunni ulatuses on aga põhjendatud vaid osaliselt, sest käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult sedavõrd keerukas. Kohus leidis, et kokku saab lugeda põhjendatuks ajakulu 20 tunni ulatuses puudutatud isikule II õigusabi osutamisel. Puudutatud isikute I ja II positsioon menetluses ei olnud suurel määral erinev ning asja keerukusest ega muudest asjaoludest ei tulene puudutatud isikule II sedavõrd oluliselt suuremat õigusabi vajadust. Puudutatud isik II on palunud kohtul avaldajalt välja mõista ka kinnisvara hindaja arvamuse (1200 eurot) ja teeinseneri eksperthinnangu (2304 eurot) kulud. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista välja tõendite saamiseks tehtud kulutusi täies ulatuses, kuna avaldaja ei saanud ette näha, et teenus osutub sedavõrd kalliks. Kohus luges mõlema dokumentaalse tõendi põhjendatud kuluks 450 eurot, kokku 900 eurot, mis vastab tavapärasele kohtu määratavale kinnisvara hindamise ekspertiisi kulule. Tulenevalt eeltoodust mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 2900 eurot (20h × 100 eurot, ilma käibemaksuta, lisaks dokumentaalsed tõendid 900 eurot). Kohus märkis nii puudutatud isiku I kui puudutatud isiku II kasuks väljamõistetavate menetluskulude puhul, et avaldajal tuleb tasuda viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Omedu Grupp OÜ (avaldaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23.02.2017 määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt: -
määrata juurdepääs Jõekääru ja Lendorava kinnisasjadele üle K. , Kase ja Jõe kinnisasja;
-
määrata, et juurdepääsu saab kasutada üks kord kuus sõiduauto või traktoriga;
-
kohustada kinnisasjade, mida Jõekääru ja Lendorava kinnistu juurdepääsu tee läbib, omanikke andma nõusolekud märkuse tegemiseks vastavate kinnistute registriosadesse üle vastavate kinnistute kulgeva juurdepääsutee kohta Jõekääru kinnistul ja Lendorava kinnistu igakordsete omanike kasuks.
Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata sellega, et Jõekääru kinnistu detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Maakohus on lähtunud avaldaja ja puudutatud isikute huvide kaalumisel ebaõigetest kaalutlustest. Seni, kuni detailplaneeringut pole kinnitatud, on kohtu määratud hüvitised ülemääraselt suured. Maakohus on juurdepääsu asukoha määramisel lähtunud eelkõige puudutatud isikute huvidest. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks kindlaks teinud, et kohtu poolt määratud juurdepääsu asukohta on tee rajamine võimalik. Juurdepääs on võimalik määrata üle olemasolevate teede ilma, et see tingiks vajaduse olemasolevaid teid ümber ehitada. Määruskaebuse lisana olev Maaameti kaardirakenduse reljeefi väljavõttelt on selgesti näha pinnasest kõrgemad olevad teetammid. Jõeäärsesse soisesse metsa tee rajamine tähendab teetammide rajamist ning see on väga mahukas ja kulukas töö. Maakohtu määratud juurdepääsu hüvitised on ebamõistlikult suured ja määruskaebuse esitajat ebamõistlikult koormavad.
Hüvitise määramine avalikult kasutatava tee kasutamise eest on põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel määrab kohus tasu avalikult kasutatava tee kasutamise eest. Maakohus on AÕS § 156 lg 1 ebaõigesti kohaldanud. Määruskaebuse esitajale Jõe kinnistul endise olukorra taastamise kohustuse panemisega on maakohus väljunud avalduse piiridest. Avaldaja leidis, et mõistlik juurdepääsutasu on 50 eurot aastas Kase ja Jõe kinnisasjade igakordse omaniku kasuks. Kui juurdepääs määratakse kord kuus, on mõistlik tasu puudutatud kinnisasjade omanike kasuks 20 eurot aastas. Avaldaja märkis, et Lendorava ja Jõekääru kinnisasjadele pääses varasemalt üle Jõe kinnisasjal asuva avalikult kasutatava tee. Avaldajale teadaolevalt kasutati aastaid tagasi avaldaja kinnisasjale juurdepääsuks Jõe kinnisasja põhjapoolset osa. Juurdepääsu tee intensiivne kasutamine ei alga kohe pärast kohtumääruse tegemist. Praegusel ajal ei toimu avaldaja kinnisasjadel mingit tegevust, kuna juurdepääs nendele puudub. Juurdepääsu on vaja esialgu hooldustöödeks. Avaldaja märkis, et on nõus juurdepääsu määramisega nii, et juurdepääsuteed võiks läbida üks kord kuus B-kategooria sõiduk ja kuni 10tonnine traktor koos haagisega. Seda on vaja langenud puude kõrvaldamiseks. Avaldaja soovib kasutada olemasolevat teed ja see ei ole 6 meetrit lai. Tee laius on praegu 4,4m. Juurdepääsutee on kokku 124 m pikk (34+90), pindala on 149,6 m2 + 396 m 2 = 545,6 m2. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Õiglane ja põhjendatud oleks olnud jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.A.S. esitas 28.03.2017 vastumääruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23.02.2017 määrus osas, millega kohus jättis A.S. u menetluskulud tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks lugemata ning Omedu Grupp OÜ-lt välja mõistmata ning teha asjas uus määrus, millega määrata kindlaks A.S. ule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Omedu Grupp OÜ-lt A.S. u kasuks menetluskulud kokku summas 11 370 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub vastumääruskaebuse esitaja muuta maakohtu määruse põhjendusi ja jätta määruskaebemenetluse kõik kulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt välja A.S. u kasuks kõik tema kantud menetluskulud. Kaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult leidnud, et puudutatud isiku II menetluskulud ei ole suures osas põhjendatud ja vajalikud. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendusi, milles lähtuvalt on kohus jätnud osutatud õigusabi olulises määras põhjendatuks lugemata. Kohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1. Maakohtu hinnang, et ekspertarvamus oli liiga spetsiifiline ja ülemäära põhjalik, on alusetu ja vastuolus kohtumääruse teiste põhjendustega. Vastumääruskaebuse esitaja taotleb ringkonnakohtult vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste muutmist TsMS § 659 ka § 657 lg 1 p 21 alusel. Maakohtu lõppjäreldus juurdepääsu määramise osas on õige. Määruses esitatud järeldus, et juurdepääsu määramine üle Jõe kinnistu metsaala on hagejale kallim, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Vastumääruskaebuse 24.01.2017 esitatud hinnakalkulatsioonid ja teedeinseneri eksperthinnang tõendavad, et tee rajamine üle Jõe kinnistu metsaala on väiksema maksumusega, kui K. -Jõe-Kase-Kaldasilla-Jõe kinnistuid läbiva tee ehitus/rekonstrueerimine.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
10.A.S. esitas 30.03.2017 vastuse määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Maakohtu määrus on lõppjäreldustes õige ning määruskaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust selle muutmiseks.
Asjas on esitatud küllaldaselt tõendeid, millest nähtuvalt on kohtu poolt määratud juurdepääsu kohta tee rajamine võimalik. A. S. palub kohtul võtta vastu ja uurida PRIA 16.03.2017 vastust selgitustaotlusele, mida polnud hilise laekumise tõttu võimalik maakohtule esitada. Ebaõige on lähtuda juurdepääsu määramisel keskmisest üürihinnast. Juurdepääsu määramisel üle Kase kinnisasja kaotaks selle omanik kasutuseelised kogu kinnisasja osas. Kase kinnisasja väärtus väheneks 32 000 euro võrra. A. S. ei nõustu ringkonnakohtu istungil pakutud juurdepääsu variandiga, isegi, kui see kestaks kaks aastat ja juurdepääs kehtiks B-kategooria sõiduki või traktoriga. Maakohus on põhjendatult jätnud kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
11.T. vald esitas 07.04.2017 seisukohad määruskaebusele ja vastumääruskaebusele.
11.1.T. vald nõustub määruskaebuse esitajaga, et kohus on lähtunud juurdepääsu asukoha määramisel ebaõigetest kaalutlustest. Jõekääru kinnistule juurdepääsu lubamine ei koormaks selgelt Kase kinnistut oluliselt suuremas mahus, kui turismiteenuse osutamine. Kohtu poolt juurdepääsutee rajamise võimalusena kaalutud Jõe ja K. kinnistu kasutamine riivaks alaliste elanike huve suuremal määral kui Kase kinnistul turismiteenust pakkuva ettevõtte huve. T. vald juhib tähelepanu asjaolule, et metsaala, mille kohus määras juurdepääsutee rajamiseks, paikneb Maa-ameti mullastiku kaardi järgi LkG (leetunud gleimulla) alal. T. vald nõustub Jõe kinnistu omaniku kasuks määratud iga-aastase tasu maksmisega. Seda aga alates hetkest, kui läbi Jõe kinnistu asuva metsa on reaalne juurdepääs olemas ning võimalik kasutada. K. kinnistu omaniku kasuks määratud tasu ei ole põhjendatud. T. vald ei nõustu Jõe ja Kalda kinnistute endise olukorra taastamise kohustuse panemisega määruskaebuse esitajale.
11.2.T. valla vastumääruskaebusele esitatud seisukoha järgi ei vasta tõele väide, et juurdepääsutee ehitamine üle Jõe kinnistu metsaala on väiksema maksumusega kui üle Kase olemasoleva tee ning Jõe põhjapiiril oleva killustikkattega tee. Menetlusosaliste esitatud erinevates tee ehituse hinnapakkumistes ei kajastu Jõe kinnistu metsaalale tee rajamise eelduseks loodavate tingimuste täiendavaid kulusid.
12.Avaldaja esitas 10.04.2017 seisukoha, milles vaidleb vastumääruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ning vastumääruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Määruskaebuses ei saa vaidlustada neid kohtumääruse põhjendusi, mis puudutavad määruse resolutsiooni vaidlustamata osa või osi.
13.Ä.M. vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et mõistlik juurdepääsutasu on 700 eurot aastas. Ä.M. on vastu juurdepääsu tee määramisele avalduse lõppversioonis märgitud viisil (üle K. , Kase ja Jõe kinnisasja põhjapiiri). Ä.M. märkis, et ei nõustu kohtuistungil väljapakutud juurdepääsutingimustega. Puudutatud isikuid ei tohiks panna olukorda, kus nad peavad kahe aasta möödumisel ise kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks.
14.I.K. avaldas, et ta on nõus juurdepääsu määramisega üle K. kinnisasja, kui seal sõidab kord kuus sõiduauto või traktor. I. K ei soovi selle eest tasu. Kui liikluskoormus teel kasvab ja avaldaja rajab enda kinnisasjale elukvartali, oleks mõistlikum määrata juurdepääs läbi metsa. I. K ütles, et liikluskoormuse vähene kasv teda ei häiri.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega määrab avaldajale juurdepääsu mööda K. , Kase ja Jõe kinnisasja, tühistab K. kinnisasja osas tasu määramise, muudab Jõe kinnisasja omanikule määratud tasu suurust ning määrab tasu Kase kinnisasja omanikule. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse menetluskulude osas. Ringkonnakohus arvestab määruse tegemisel sellega, et avaldaja muutis ringkonnakohtus oma taotlust ning soovis juurdepääsu üks kord kuus B-kategooria sõidukiga või traktoriga täismassiga kuni 10 tonni. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse ja jätab rahuldamata vastumääruskaebuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluse läbi viinud kooskõlas TsMS 611 peatükis sätestatud nõuetega, samuti on maakohus teostanud paikvaatluse ja taganud menetluse käigus piisavas ulatuses kõigile puudutatud isikutele ärakuulamiseõiguse nii juurdepääsu asukoha kui hüvitiste suuruse osas. Seetõttu saab ringkonnakohus teha ise uue määruse ilma asja maakohtule tagasi saatmata.
16.Avaldaja vaidlustas määruse juurdepääsutee asukoha ja tasu osas ning puudutatud isik II lahendi motiivide ja menetluskulude suuruse osas. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajale kuuluvatele Jõekääru ja Lendorava kinnisasjadele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning täidetud on AÕS § 156 lg 1 sätestatud eeldused juurdepääsu tee määramiseks. Selle üle ei ole ka ringkonnakohtus vaidlust.
17.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha vajaliku juurdepääsu asukoha osas (I), järgnevalt määrab kindlaks avaldaja ja puudutatud isikute kohustused (II), seejärel määrab juurdepääsutasu suuruse (III) ja lõpetuseks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV). I
18.Avaldaja palus oma ringkonnakohtule esitatud seisukohtades määrata juurdepääs üle K. , Kase, Jõe kinnisasjade. Ringkonnakohus arutas pooltega erinevaid võimalusi juurdepääsu määramiseks ja peab asjaolusid arvestades kõige mõistlikumaks määrata juurdepääs üle K. , Kase ja Jõe kinnisasjade. Kuigi Kase ja Jõe kinnisasjade omanikud olid sellisele lahendusele vastu, arvestab üle K. , Kase ja Jõe kinnisasja kulgev juurdepääsutee kõige paremini õigustatud isikute huve. K. kinnisasja omanik avaldas ringkonnakohtule, et ta on nõus juurdepääsu määramisega üle tema kinnisasja, kui juurdepääsu kasutab kord kuus sõiduauto või traktor.
19.Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja valla seisukohaga, et maakohus on juurdepääsu asukoha määramisel lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Maakohtu määratud juurdepääsutee rajamine on menetluse käigus esitatud variantidest kõige pikem, sealjuures tuleb soisele pinnasele rajada ca 130 m täiesti uus tee. Tegemist on avaldajale kõige koormavama variandiga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta T. valla seisukohad, mille kohaselt tuleks maakohtu juhiste järgi tee rajada metsaalale, mis loodushoiuliste huvide kohaselt peaks säilima metsaalana või kultuurrohumaana. Tee rajamise eelduseks oleks maa kuivendamine, kuna metsaala muutub kevadperioodil praktiliselt läbimatuks. Jõe kinnistu omanik on menetluses kinnitanud, et suures osas on tema kinnistu liigniiske ning see vajab kuivendamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud täiesti uue tee rajamine läbi soise metsaala, kuna vajaliku juurdepääsu saab tagada olemasolevate teede parendamise ja laiendamise kaudu.
20.Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et detailplaneeringu järgi peaks olema avaldajale juurdepääs tagatud Kase kinnisasja kaudu mööda olemasolevaid teid. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud määrata juurdepääs mööda olemasolevaid teid üle Kase ja Jõe kinnistu kuni
avaldajale kuuluva Jõeääre kinnistuni. Jõeääre kinnistult Lendorava kinnistule juurdepääsu tagab avaldaja ise. Ringkonnakohus leiab, et avaldajale kuuluvatele kinnisasjadele (Jõeääre ja Lendorava) tuleb määrata juurdepääs järgmiselt: juurdepääs algab K. kinnisasjale sisenevalt teelt, kulgeb seejärel mööda Kase kinnisasja idapiiril asuvat asfalteeritud teed ning seejärel mööda Jõe kinnistu põhjapiiril asuvat killustikukattega teed Jõekääru kinnistuni. Jõekääru kinnisasjalt on omakorda võimalik pääseda Lendorava kinnisasjale. Sellisel viisil oleks võimalik pääseda Jõekääru kinnisasjale mööda olemasolevaid teid. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud juurdepääsu tee määramine arvestab mõistlikus ulatuses nii avaldaja, K. , Kase kui ka Jõe kinnistu omanike õigustatud huve.
21.Asja materjalide kohaselt on K. ja Kase kinnisasjadel tee olemas, Jõe kinnisasjal on sõidetav ala, mis on täidetud killustikuga, kuid sinna tuleb tee lõpuni valmis ehitada. Maakohus on tõendeid hinnanud ning tuvastanud, et avaldaja soovitud viisil Jõe kinnisasjal tee parendamine ja avaldajale kuuluvale Jõeääre kinnisasjale tee rajamine on maakorralduslikult võimalik. Ringkonnakohtus menetlusosalised seda maakohtu järeldust vaidlustanud ei ole. Vastumääruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu lahendi põhjendused osas, milles maakohus tuvastas, et maakohtu määratud juurdepääsutee rajamine on esitatud võimalikest variantidest kõige kallim. Ringkonnakohus märgib, et resolutsiooni vaidlustamata ei saa menetlusosaline kohtu põhjendusi eraldiseisvalt vaidlustada. Ringkonnakohus märgib samas, et õige on T. valla väide, et puudutatud isiku II viidatud tee rajamise kalkulatsioonides ei ole arvestatud Jõe kinnisasja metsaala maastikuolud, ning neid ei saa võrdsustada Jõe kinnistu põhjapiirile tee rajamise loodusliku olukorraga. Menetlusosaliste esitatud erinevates tee ehituse hinnapakkumistes ei kajastu Jõe kinnisasja metsaalale tee rajamise eelduseks olevate täiendavate tingimuste täitmise kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et eelduslikult oleks uue tee rajamine läbi liigniiske metsaala majanduslikult kõige rohkem koormav. See on ringkonnakohtu arvates üks põhjus, miks ei ole põhjendatud määrata vajalikuks juurdepääsuks selline ala, kus avaldajal tuleb keerulistes tingimustes asuda teed rajama.
22.Ringkonnakohtu arvates on tee asukoha määramisel üheks kaalumisele kuuluvaks asjaoluks ka see, et avaldajal on tekkinud õiguspärane ootus vajaliku juurdepääsu saamiseks üle Kase ja Jõe kinnisasjade ning vajalikud juurdepääsuteed on vähemalt osaliselt olemas. Asja materjalide kohaselt on Kase kinnisasja kasutuseesmärk ärimaa ja sellele on rajatud asfalttee sadama ning puhkeala teenindamiseks. Ringkonnakohus märgib, et Kase kinnisasjal asuva tee kasutamise vajalikkust saab põhjendada sellega, et detailplaneeringus märgitud Jõe kinnistule kavandatavat teed, mille rajamist on avaldaja ka alustanud, saab kasutada üksnes eeldusel, et sinna pääseks Kase kinnisasjalt. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Jõe kinnisasja omanik oli avaldajal lubanud enne menetluse algust alustada Jõe kinnistu põhjapiiril pinnase täitmist eesmärgiga seda maad kasutada teena. Jõe kinnisasja omaniku väitel sõlmis ta juurdepääsu tee osas avaldajaga kokkuleppe, avaldaja asus tee rajamiseks töid tegema, kuid samas avaldaja ei täitnud omapoolseid lubadusi asendusmaa andmise osas. Asjaolu, et Jõe kinnisasja põhjapiiril on tee rajamist alustatud, kinnitab ka puudutatud isiku I taotlus, milles ta märgib, et kui kohus ei määra avaldaja juurdepääsu tee asukohta põhjapiirile, siis tuleb sinna veetud killustik pinnasest eemaldada, uus täitemuld tuua ning pinnas tasandada nii, et seal oleks võimalik põllumajandusega tegeleda.
23.Ringkonnakohtu arvates on maakohus, võrreldes avaldaja majanduslike huvide, õiguspärase ootuse, olemasolevate teede võrgu, ajalooliselt kujunenud juurdepääsude, puudutatud isikute varasemate kokkulepete ja detailplaneeringus kavandatud tee asukohaga, pidanud ebaproportsionaalselt oluliseks puudutatud isikute I ja II privaatsuse kaitset. Puudutatud isik I ei ole oma privaatsuse kaitset nii oluliseks pidanud, kuna ta lubas enne menetlust tee rajamist alustada, menetluse käigus oli nõus avaldaja taotlusega (I kd lk 105). Puudutatud isik I muutis oma seisukohta enne maakohtu lahendi tegemist, kui ta hakkas esimese eelistusena märkima juurdepääsu nii, nagu maakohus määras, kuid teise alternatiivse võimalusena jäi ta avaldaja taotletud tee asukoha juurde. Ringkonnakohtu arvates on puudutatud isiku II huvide kaitsmine võimalik hüvitise määramisega ning tema huvid ei kaalu üles avaldaja huvi saada kinnisasjale vajalik juurdepääs. Maakohus on õigesti märkinud, et tegemist ei ole suure kinnistuga, märkimisväärne osa kinnistust on asfalteeritud tee all, tee viib naaberkinnistul asuva suure parkimisplatsi ja sadamasillani. Kinnistu on ärimaa, mille esmane eesmärk on tulu teenimine ning lisanduvate sõidukite hulk ei takista kinnistu majandamist senisel viisil. Avaldaja taotleb Kase kinnistul asuva tee kasutamise õigust juurdepääsuks, seega ei muutu tee asukoht ega lisandu uusi teealasid. Ringkonnakohus märgib, et tee kasutamise sagedus tõenäoliselt suureneb, kuid sellega ei kaasne sellist koormust, mida saaks ärimaa puhul pidada kinnistu omaniku huvide oluliseks rikkumiseks.
24.Ringkonnakohus märgib, et juurdepääs sõiduauto või traktoriga üks kord kuus on puudutatud kinnisasjade omanike privaatsust ja huve väheintensiivselt koormav. Juurdepääs jalgsi on samuti minimaalse mõjuga, kuivõrd ei tekita müra. Seetõttu määrab ringkonnakohus juurdepääsu jalgsi alaliselt ning B-kategooria sõiduki ja traktoriga üks kord kuus avaldaja vabalt valitud ajal. Juurdepääs määratakse tähtajatult, kuna õigus juurdepääsuks ei lõpe mingi ajaperioodi möödumisega. Juhul, kui avaldaja vajab juurdepääsu edaspidi teistel tingimustel, peab ta vastava avaldusega kohtusse pöörduma käesoleva määruse muutmiseks. II
25.Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnisasi, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega. EhS § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus (RKTKm 9.06.2017, 3‐2‐1‐31‐17, p 19.2).
26.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega pandi avaldajale kohustus Jõe kinnisasjale tee rajamiseks toodud killustik eemaldada, kuna avaldaja saab õiguse sinna rajada juurdepääsu tee.
27.Avaldaja on märkinud, et Jõe kinnistule rajab tee tema ning võtab enda kanda ka kõik tee hooldamise ja korrashoiuga kaasnevad kulutused (II kd lk 193). EhS § 3 lg 1 tunnustele vastavad asjad, mis ei ole hooned loetakse rajatisteks. Viidatud sätete järgi on ka tee rajatis, kui see on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või
sellele toetuv ning seda saab eristada teistest asjadest. Sellisele teele kohaldub ehitise kohta sätestatu. EhS § 19 alusel lasub ehitise korrashoiu kohustus ehitise omanikul. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Teeomaniku kohustus tagada tema omandis oleval teel ohutu liiklemine on sätestatud LS § 6 lg-s 4, mille kohaselt peab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagama teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Riigikohus on märkinud, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise korral ei saa koormatava kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks ( v.a abistavad teod), seega ei saa tee lõpuni ehitamise kohustust panna Jõe kinnistu omanikule (vt ka RKTKm 9.06.2017, 3‐2‐1‐31‐17, p 12). Arvestades eeltoodut ning avaldaja taotlust määrab ringkonnakohus, et avaldaja rajab oma vahenditega Jõe kinnistule tee, hoiab seda korras, korraldab tee hoolduse ja tagab teel ohutu liiklemise.
28.Kase kinnisasjal on tee olemas ja tulenevalt EhS §-st 19 ja LS § 6 lg-st 4 on teeomaniku kohustus tagada tee hooldus, korrashoid ja tagada ohutu liiklemine. Avaldaja ei ole märkinud, et ta soovib ka Kase kinnistul asuva tee korrashoiu ja hoolduse enda kanda võtta. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud jätta Kase kinnistu tee korrashoiu kohustus omanikule ning seda tuleb arvestada hüvitise määramisel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva lahendiga ei saa arvestada Kase kinnistul asuva tee võimalike parenduste ja laienduste tegemise kuludega. Menetlusosalised esitasid erinevaid hinnanguid Kase kinnistu tee kandevõime ja kasutuse võimaluste kohta. Ringkonnakohus võtab aluseks asjatundja arvamuse, mille kohaselt kannatab Kase kinnistu tee kuni 12 veoautot päevas koormusega kuni 25 tonni (II kd lk 138 ja 140). Puudutatud isiku II ehk Kase kinnistu omaniku poolt on esitatud arvamus, millest saab järeldada, et tee on kasutatav vaid kergliikluseks, kuid arvestades parkimise võimalusi, puhkajate karavane ja sadamat, on selline seisukoht vastuolus asjas esitatud muude andmete ning ka eelviidatud asjatundja arvamusega. III
29.Juurdepääsutee eest koormatava kinnisasja omanikule määratav hüvitis sisaldab hüvitist juurdepääsutee korrashoiu ja liikluskorralduse tagamise kulude eest ning hüvitist omandiõiguse riive eest. Kuna ringkonnakohus paneb avaldaja nõusolekul ja kooskõlas LS § 6 lõikega 4 tee korrasoleku kohustuse Jõe kinnisasjal oleva teelõigu suhtes avaldajale, arvestab ringkonnakohus Jõe kinnisasja omanikule hüvitise määramisel üksnes omandiõiguse riive ulatusega. Kase kinnisasjal asuva juurdepääsutee korrashoiu ja liikluskorralduse tagamise kohustus lasub LS 6 lõikele 4 Kase kinnisasja omanikul. Seetõttu arvestab ringkonnakohus Kase kinnisasja omanikule hüvitise määramisel nii tee korrashoiu ja liikluskorralduse tagamise kulude kui ka kasutuseelise kaotusega. Kuna K. kinnisasja omanik ei soovinud juurdepääsutasu, siis ringkonnakohus seda ei määra.
30.Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. See tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-180-15 p 39). Kasutuseeliste kaotus tuleb õiglaselt hüvitada. Selleks, et selgitada välja, milleks saanuks kinnisasja omanik
maad ise kasutada, tuleb arvestada maatükil olevaid ehitisi, maa otstarbest tulevaid ja muid piiranguid ning asjaolusid. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid (RKTKm 3-2-1-31-17 p 15.3). Juurdepääsu määramine ei mõjuta vaid tee alla jääva maa kasutamist, vaid kinnisasja kasutamist tervikuna. Seetõttu võib juurdepääsutee kasutamine riivata koormatud kinnisasja omaniku omandiõigust ka muul viisil (nt privaatsuse vähenemine, müra, õhusaaste).
31.Jõe kinnisasjal jääb juurdepääsutee alla maa, mis asub kinnisasja serval. Maakohtu menetluses avaldas Jõe kinnisasja omanik, et kasutab sealset maad juur- ja köögiviljade kasutamiseks. Maa-ameti ortofotolt (käesoleva määruse lisa nr 1) nähtub, et tee ääres asuvad murumaa, peenar ja mõned puud. Seetõttu eeldab ringkonnakohus, et Jõe kinnisasja omanik oleks saanud juurdepääsutee alla jäävat maad kasutada aiamaana.
32.Kaotatud kasutuseelise hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab üldjuhul leida abstraktselt - võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (RKTKo 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (RKTKo 3-2-1-46-09, p 14). Käesoleval juhul aga ei ole võimalik välja selgitada samasuguste ja samas kohas asuvate kinnisasjade keskmist üürihinda, kuna sarnaste kinnisasjade tsiviilkäive üüriturul on olematu. Seda kinnitab Maa-ameti 29. augusti 2017 vastus ringkonnakohtule, mille kohaselt ei sõlmitud T. vallas aastatel 2015-2017 ühtegi põllumajanduslikku rendilepingut (kd III, tl 97). Ringkonnakohtul puudub ka info muude maa kasutamist puudutavate üürilepingute sõlmimise kohta T. vallas.
33.Kuivõrd samasuguste ja samas kohas asuvate kinnisasjade keskmist üürihinda pole võimalik välja selgitada, võtab ringkonnakohus omandiõiguse riive eest hüvitise suuruse määramisel muuhulgas aluseks keskmise põllumajandusliku maa rendi Jõgevamaal, maamaksu ja puudutatud kinnisasjade iseloomulikud tunnused.
34.Kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 järgi on eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljad. Kasutuseelise all mõeldakse sisuliselt asja kasutamise võimaluse rahalist väärtust teatud ajavahemikus. Seejuures eeldatakse, et iga asja kasutamise võimalus omab rahalist väärtust. Ringkonnakohus arvestab kasutuseelise kaotuse eest hüvitise määramisel Jõe kinnisasja omanikule juurdepääsutee alla jääva maa keskmise põllumajandusliku rendiga Jõgeva maakonnas, mis on Maa-ameti 29. augusti 2017 vastuse kohaselt 2017. aastal 82 eurot/ha, arvestatuna aasta kohta. Kuna tee alla jääva maa pindala on 396 m2, on keskmise renditasu osis kogutasust 3,17 eurot (0,008*396) aastas. Samuti saab arvestada kinnistu maamaksu, arvestades tee pindala. Maamaks on 5,3 eurot aastas (396*(0,89*1,5%)), arvestades kõlviku maksustamisväärtust 0,89 eurot ruutmeetri kohta ning maksumäära 1,5%. Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et juurdepääsu taotleja hakkab teed kasutama kord kuus, samuti seda, et Jõe kinnistut kasutatakse alalise elukohana. Jõe kinnistu on 87890 m2 suurune ning eluruumid jäävad teest u 100 m kaugusele ning teed kasutatakse harva (kord kuus). Juurdepääsutee alla jääb 0,6 % Jõe kinnisasjast ja tee asub kinnisasja serval. Seetõttu ei mõjuta tee rajamine suuremat osa Jõe kinnisasjast. Võttes arvesse eeltoodut, peab ringkonnakohus õiglaseks tasuks 30 eurot aastas.
35.Kase kinnisasjal kasutatakse juurdepääsuks teed, mis on seal juba olemas puhkeala teenindamiseks. Juurdepääsu määramise tõttu kasvab Kase kinnisasjal asuval teel liiklussagedus
käesoleva määruse alusel ühe sõiduki võrra kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kasutuseeliste kaotus on Kase kinnisasja omaniku jaoks väga väike, kuna tee on sinna juba rajatud ja puuduvad andmed selle kohta, et omanik sooviks seda teisel viisil kasutada. Seetõttu ei kaota Kase kinnisasja omanik märgatavas ulatuses kasutuseeliseid. Kase kinnisasja omaniku väited, et ta kaotab kogu renditulu, ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav. Siiski saab arvestada nii juurdepääsu taotleja huvi, mis seisneb eelkõige heakorratööde tegemiseks oma kinnisasjadele pääsemises kui ka Kase kinnisasja omaniku huve, mis väljenduvad käesoleval juhul tema poolt täiendava liiklusvahendi talumise kohustuses ja oma kinnisasjale sisenemiseks reaalse võimaluse tagamises. Kase kinnisasja igakordne omanik ei tohi takistada avaldajat tee kasutamisel, sh peab tagama tõkkepuu avamise. Võttes arvesse eeltoodut, peab ringkonnakohus õiglaseks tasuks kasutuseelise kaotuse eest 10 eurot ja tee korrahoiu eest 10 eurot, kokku 20 eurot aastas. IV
36.Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastumääruskaebuse. Maakohus määras menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks õigesti. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes diskretsioonipiiride ületamise korral. Käesoleval juhul on maakohus kulude suuruse määramisel oma kaalutlused esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel ning ei korda selles osas maakohtu põhjendusi vastavalt TsMS §-le 659 ja TsMS § 654 lõikele 6. Seetõttu jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse.
37.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on õiglane, kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.