Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(9)

2-15-7751 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja esitas 21. mail 2015 kohtule hagi, milles palub kohustada kostjat I täitma lepingu nr 3040 punkti 3.7. kohaselt võetud kohustused ning üle anda hagejale 170 000 vene rubla; kohustada kostjat II täitma lepingu nr 3040 punkti 3.6. kohaselt võetud kohustused ning üle anda hagejale 2808,07 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja ning kostja I ja kostja II vahel 14. juulil 2014 sõlmitud „Endiste abikaasade ühisvara jagamise leping, pärandvara jagamise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“ leping nr 3040. Lepingu nr 3040 punkti 3.7. kohaselt on kostja I kohustatud kahe kuu jooksul lepingu allkirjastamise hetkest arvates tagastama kostja I poolt hoiule võetud summast 50%, mis vastavalt lepingu punktile 1.10. moodustab 170 000 vene rubla. Kostja I endale võetud kohustust täitnud ei ole. hageja on 25. veebruaril 2015 saatnud kostjale I nõude tagastada summa 170 000 vene rublat tähtajaks 07. märts 2015, mis moodustab 30. aprilli 2015 vahetuskursi alusel 3030.30 eurot. Kostja I hageja nõuet tähtajaks ei täitnud. Lepingu nr 3040 punkti 3.6. kohaselt on kostja II kahe kuu jooksul lepingu allkirjastamise hetkest arvates kohustatud võtma pangakontolt nr XXX AS SEB Pank raha 50% summast tagastamiseks, mis moodustab 3901.47 eurot. Kostja II on võetud kohustuse osaliselt täitnud. Kostja II on tagastanud hagejale raha summas 1092,50 eurot. Kostja II võlg hageja ees on 2808,97 eurot. Hageja on 25. veebruaril 2015nõudnud kostjalt II võla tasumist summas 2808,97 eurot tähtajaks 07. märts 2015. Kostja II hageja nõuet tähtajaks ei täitnud. Hageja täpsustas kohtuistungil (t.l.-97 pöördel, III kd) oma nõude arvestust ning palub välja mõista kostjalt I hageja kasuks 170 000 vene rubla ehk 3075,80 eurot ning kostjalt II 2807,37 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja I vastus hagiavaldusele Kostja I hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja I väitel sai hageja 14. juulil 2014 vastavalt notariaalsele lepingule kostjalt II raha 3900 eurot ja 170 000 vene rubla kohe peale notari juures lepingu sõlmimist. Hageja palvel maksis kostja II hagejale sularahas, kuna hageja pangakonto oli võlgade tõttu blokeeritud. Kirjalikku 2(9)

2-15-7751 kinnitust raha kättesaamise kohta kostja II hagejalt ei võtnud, lootes hageja aususele. Raha üleandmise kohta teavitas kostja II kostjat I telefoni teel. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostja II vastus hagiavaldusele Kostja II hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja II esitas vastuväite, et raha summas 3900 eurot ja 170 000 vene rubla oli kostja II poolt 14. juulil 2014, pärimislepingu allakirjutamise päeva jooksul hagejale üle antud. Kirjalikku kinnitust raha üleandmise kohta kostja II hagejalt ei võtnud. Kostja II selgitab, et pärimislepingu koostamisel olid kõikide osapoolte huvid arvestatud. Vaatamata hageja ja O M vahel sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingule jäi hagejale tema korteriomand Pärnu linnas. Pool O M SEB Panga kontol hoiustatud rahasummast 3900 eurot ja 170 000 vene rubla oli hagejale tema enda palvel üle antud sularahas 14. juulil 2014 pärimislepingu allakirjutamise päeval. Kohe pärast lepingu allakirjutamist notari juures ja kostja II poolt notari tasu tasumist kell 10:46, läksid kostja II koos hagejaga Fama kaubanduskeskusesse, kus kella 11:46 kuni kella 11:48 oli kostja II poolt Swedbank Fama kontori pangaautomaadist välja võetud raha 3200 eurot, millele ma lisasin kaasas oleva 700 eurot, kokku 3900 eurot ja veel 170 000 rubla, ning kaubanduskeskuse sissepääsu juures oli kogu see raha kostja II poolt hagejale üle antud. Kostjad kui korteriomandi asukohaga XXX pärijatena olid huvitatud sellest, et hageja vabastaks korteri, kuna kostjad soovisid seda müüa. Selleks oli vaja, et hageja omandaks endale kinnisvara ja vabastaks korteri. Juhul kui raha ei olnud meie poolt temale üle antud, oleks korteriomandi asukohaga XXX müük määramata ajaks viivitatud. Kostjate andmetel omandas hageja 25. augustil 2014 korteriomandi asukohaga XXX Narvas 13 500 euro eest, mis omakorda viitab sellele, et hageja oli maksevõimeline. Tuleb võtta arvesse, et pärandi vastuvõtmise hetkeks olid notaril kõik andmed nii kostjate ema O M, kui ka hageja raha kohta, et hagejal puudusid mingisugusedki rahavahendid, v.a O M kontodel olev raha. Juhul kui kostja II ei annaks hageja sõnade kohaselt hagejale üle osa tema poolt päritavast rahast, mis oli kostjate valduses, siis hagejal ei oleks piisavalt raha nimetatud korteriomandi omandamiseks ja pangakontolt aresti kustutamiseks, mille vabastamise hinnaks, oli hageja sõnade kohaselt ligikaudselt 2000 eurot. Kostja II palub kohtul pöörata tähelepanu samuti sellele, et alates 31. oktoobrist 2014 kuni 11. november 2014 oli allesjäänud raha summas 1092,50 eurot kostja II poolt üle kantud hageja arvelduskontole ja 11. novembril 2014 oli konto suletud Narva linna SEB Panga kontoris. Kostja II käsitleb hagi esitamist solvumisena vara jagamise tõttu ja kättemaksuna kostjate seadusliku õiguse eest korteriomandile asukohaga Pähklimäe 4-103. Pärast hageja kirjalike raha nõudmistega ähvarduste saamist helistas kostja II temale kaks korda ja korra käis kostja II hagejaga isiklikult kohtumas selleks, et selliste ebaseaduslike nõuete põhjuse välja selgitada. Vestluse käigus andis hageja kostjale II mõista, et ta on otsustanud kostjate hooletust kasutada (kostja II ei võtnud hageja käest allkirja raha saamise kohta) nii, nagu kostjad kasutasime tema hooletust (tema Narvas asuvast korterist loobumine notari juures). Kostja II palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostjate vastusele Hageja nõustub sellega, et O M kontolt nr XXX oli võetud maha 2000 eurot ja 5799,74 eurot ning 50% nimetatud summadest on 3899,87 eurot. Kuna kostja II on osaliselt täitnud kohustust ja tagastanud hagejale 1092,50 eurot, siis hageja nõue kostja II vastu on 2807,37 eurot. Kostja II ei ole täitnud kohustust tagastada hagejale 50% pärandaja O M kontolt nr XXX välja võetud 3(9)

2-15-7751 rahasummadest kahe kuu jooksul pärast pärandvara jagamise lepingu sõlmimist, summas 3899,87 eurot. Kostja I ei ole täitnud kohustust tagastada hagejale 50% rahasummast 340 000 rubla, mis oli kostja I hoiul, kahe kuu jooksul pärast pärandvara jagamise lepingu sõlmimist summas 170 000 rubla. Kostjate väited, et 14. juulil 2014 andis kostja II hagejale 170 000 vene rubla ja 3900 eurot, ei vasta tegelikkusele. Kui kostja II oleks andnud hagejale eeltoodud rahasummad, siis kostjal II oleks olnud õigustatud huvi võtta hagejalt kirjalik tõend raha üleandmise kohta ning kostja II kindlasti oleks seda ka teinud. Kostja II ja hageja ei ole sugulased. Hageja ja kostjate ema vahel sõlmitud abielu on lõpetatud 16. detsembril 2013. Hageja ja kostja II vahel ei olnud niivõrd usaldusväärsed suhted, et kostja II jättis suure rahasumma üleandmise dokumenteerimata. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hageja omandas 25. augustil 2014 korteriomandi aadressil XXX Narva kostjalt II 14. juulil 2014 saadud 9885,68 euro arvelt. Hageja väidab, et omandas eelnimetatud korteriomandi 25. augustil 2014 hinnaga 13 500 eurot. Enne seda, 01. augustil 2014 sõlmisid hageja ja R H krediidilepingu nr 1, mille kohaselt R H andis hagejale laenu 15 000 eurot. Vastavalt krediidilepingu punktile 2 tagastas hageja laenu R H summas 15 000 eurot, mille kohta on 29. novembril 2014 koostatud kirjalik kinnitus. Laenu tagastamiseks kasutas hageja raha, mille ta sai temale kuuluva korteriomandi aadressil XXX müügist. Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud 15. oktoobril 2014. Vastavalt selle lepingu punktidele 4.3.2. ja 4.3.3. oli hageja soovil 8000 eurot ja 19 000 eurot üle kantud E V kontole nr XXX. Hiljem võttis E V oma kontolt maha eelnimetatud rahasummad ja andis hagejale sularahas. Seega 25. augusti 2014 korteriomandi XXX, Narva omandamiseks hageja kulutas raha, mille ta sai laenuna R H käest. Hageja väidab samuti, et pärast O M surma oli tema korterisse jäänud 2100 eurot, millest 1800 eurot oli kantud A M nimele avatud pangakontole ja selle konto kasutamisega seotud paroolkaart ja teised Internetpanga paroolid oli hageja käes. Hageja väidab, et raha, summas 2100 eurot, olid tema ja O M ühine raha, millest ca 1000 eurot kuulus O M ja ca 1000 eurot kuulus hagejale. Kuna hageja ei saanud avada pangakontot oma nimele, siis see oli tehtud A M nimele. Hagejale kuuluvast rahasummast 1000 eurot tasus hageja ära kostjatele kuuluva korteriomandiga XXX Narva seotud hooldustasud ja kommunaalkulud ning kasutas oma eluvajaduste katmiseks. Samuti kandis hageja ka E V pangakontole üle 103,11 eurot ja 100,00 eurot. Rahasummast 1 800 eurost kandis kostja II hageja kontole 1092,50 eurot. Selle rahasumma võrra hagi esitamisel hageja vähendas oma nõuet kostja II vastu, kuna see rahasumma kuulus O M ja hageja arvestas seda rahasummat kostja II poolt osalise kohustuse täitmisena. Kui kostja II arvab, et rahasummat 1092,50 eurot ei saa arvestada tema vastu esitatud nõudes, siis hageja kaalub võimalust suurendada oma nõuet selle rahasumma võrra. Hageja ei vaidlusta asjaolusid, et tema suhtes toimusid täitemenetlused ja tema pangakontod olid arestitud. Hageja on väitnud, et eelnimetatud korteriomandi ostmiseks tal oli kodus 15 000 eurot sularahas. Hageja müüs temale kuulva korteriomandi aadressil XXX, hinnaga 28 000 eurot, millest 27 000 eurot oli tema soovil ülekantud E V kontole XXX. R H ja hageja vahel oli sõlmitud Leping nr 1 ning vastavalt lepingu punktile 2 tagastas hageja R H 15 000 eurot. Korteriomandi XXX, Narva omandamiseks hageja kulutas raha, millised ta sai laenuna R H käest, aga mitte raha summas 9885,68 eurot, mida kostjate väidete kohaselt olevat hageja kasutanud selle korteriomandi ostmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(9)

2-15-7751 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kohustada kostjat I täitma lepingu nr 3040 punkti 3.7. kohaselt võetud kohustused ning üle anda hagejale 170 000 vene rubla ning kohustada kostjat II täitma lepingu nr 3040 punkti

5(9)

2-15-7751 - hageja esitas hagi kättemaksust ajendatuna, kuna tundis, et kostjad on vara jagamisel käitunud tema suhtes ülekohtuselt, mille tagajärjel jäi hageja ilma osast jagatavast varast ning hagi esitamisega püüab ülekohut kõrvaldada. Kohus kontrollib, kas kostjal II võis olla 14. juulil 2014 raha, mida maksta hagejale lepingust tulenevate kostja I ja kostja II kohustuste täitmiseks. Kostja I vande all antud ütlustega (t.l.-42, III kd) ja kostja II vande all antud ütlustega (t.l.-43 pöördel, III kd) on tõendatud, et kostjal II oli 14. juulil 2014 kaasas Swedbanga Narva linna Fama keskuse pangakontori juures kostjalt I saadud 170 000 vene rubla. Kostja II vande all antud ütlustega (t.l.-43 pöördel, III kd) on tõendatud, et kostja II on 14. juulil 2014 Swedbanga Narva linna Fama keskuse pangakontoris oma pangakontolt välja võtnud 3200 eurot, seda tõendab ka kostja II konto väljavõte (t.l.-43 pöördel, II kd), kust nähtub, et 14. juulil 2014 on kell 11.46 kuni 11.48 välja võetud kostja Swedbanga kontolt sularaha 4x750 ja 200 eurot, kokku 3200 eurot. Kohus pöörab tähelepanu erinevusele pangakonto väljavõtte ja kostja II ütluste osas, kus kostja II kirjeldab, et algul sai ta panga telleri käest 700 eurot sularahas ja seejärel võttis ta sularahaautomaadist välja 4x750 ja 200 eurot. Pangakonto väljavõttel ei kajastu summa 700 eurot, mille kostja II sai tellerilt. Samas ei ole hageja sõnaselgelt vaidlustanud seda, et kostja II võttis 14. juulil 2014 oma pangakontolt 3900 eurot ning et kostjal II oli pangakonto kontorisse mineku ajal kaasas 170 000 vene rubla. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal II oli 14. juulil 2014, peale kella 11.50 olemas 170 000 vene rubla sularahas ja 3900 eurot sularahas ning et kostja asus sel ajal Narvas Swedbanga Fama keskuse kontori läheduses. Kostjate väitel suundusid kostja II ja hageja koheselt peale notari juures 14. juulil 2014 lepingu allkirjastamist Swedbanga Fama keskuse kontori juurde, kus kostja II peale kontolt raha võtmist maksis hagejale sularahas 3900 eurot ja 170 000 vene rubla. Hageja esitas vastuväite, et hageja ei viibinud 14. juulil 2014 Swedbanga Fama keskuse kontori juures ja seetõttu ei saanud kostja II hagejale raha üle anda. Kostja II vande all antud ütluste kohaselt (t.l.-43 pöördel, III kd) läksid kostja II ja hageja 14. juulil 2014 koheselt peale notari juures lepingu allkirjastamist lähimasse Swedbanga kontorisse Fama keskuses, hageja sõitis jalgrattaga, kostja II autoga. Kostja II võttis pangakontolt raha ja hageja ootas teda pangakontori sissepääsu juures. Kui kostja II oli raha hageja kätte andnud, sõitis hageja jalgrattal minema. Hageja andis vande all ütlusi (t.l.-39, III kd), et 14. juulil 2014 peale notari külastust suundus hageja R C juurde aadressil XXX. Fama keskuse juures hageja tol päeval ei olnud ega kostjatelt raha ei saanud. Hageja ei mäletanud, kas ta oli notari juures jalgrattaga või mitte. Tunnistaja E V ütluste (t.l.-95 pöördel, 96, III kd) kohaselt kohtus tunnistaja hagejaga 2014. aasta juuli keskel Linda tänava ja Kosmonaudi tänava ristmikul. Hageja ütles tunnistajale, et tuleb notari juurest. Hagejal jalgratast ei olnud. Kohus leiab, et tunnistaja E. V ütlused kinnitavad hageja ütlusi. Hageja vande all antud ütlustest (t.l.-39 pöördel, III kd) selgub, et pooled külastasid notarit märtsis ja juulis 2014. Vaidlust ei ole, et leping sõlmiti notari juures 14. juulil 2014. Seega muid notari külastusi tuvastatud ei ole ja kohus järeldab, et tunnistaja kohtus hagejaga Linda tänava ja Kosmonaudi tänava ristmikul 14. juulil 2014 ehk siis lepingu sõlmimise päeval ja vahetult peale hageja notari juures viibimist. 6(9)

2-15-7751 Tunnistaja kinnitas, et hagejal ei olnud jalgratast. Kostja II ütluste kohaselt lahkus hageja Fama keskuse juurest jalgrattal. Kohus järeldab, et hageja on omapoolsete tõenditega kostja tõendid ja väited ümber lükanud. Kohus loeb tõendatuks hageja vastuväite, et hageja lahkus 14. juulil 2014 notari juurest ja suundus majja aadressil XXX. Hageja ei saanud lahkuda jalgrattal Fama keskuse juurest ja 700 meetri kaugusel tulla tänaval vastu tunnistajale juba ilma jalgrattata, ja seda lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus märgib, et vahemaa Fama keskuse juurest kuni Kosmonaudi ja Kevade ristmikuni on ligikaudu 700 meetrit, mida saab kaardimaterjali põhjal lugeda üldtuntud asjaoluks. Jalgratta olemasolule viitas vaid kostja II, hageja ei mäletanud, kas ta kasutas jalgratast notari juurde minekuks ja tunnistaja kinnitas, et hagejal ei olnud tol päeval jalgratast. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja ootas kostjat II 14. juulil 2014 Swedbanga Fama keskuse kontori juures. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks üldse viibinud Fama keskuse juures 14. juulil 2014 või et kostja II oleks 14. juulil 2014 hagejale raha üle andnud. Kostjad esitasid vastuväite, et ilma kostjatelt raha saamata ei oleks hageja saanud 25. augustil 2014 osta endale korterit Narvas Kosmonaudi tänavas hinnaga 13 500 eurot, kuna hageja varaline seis ei oleks seda ilma kostjatelt saadud rahata võimaldanud, sest hagejal ei olnud pangakontodel raha, hageja sai toimetulekutoetuseid ja tema suhtes toimus mitu täitemenetlust. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväitega. Hageja selgitas, et korteri ostmiseks Narva, Kosmonaudi tänavale sõlmis hageja 01. augustil 2014 laenulepingu, mille alusel hageja sai 15 000 eurot. Hageja tagastas laenu peale Pärnu korteri müüki. Pärnu korteri müüs hageja 28 000 euro eest 15. oktoobril 2014. Laenu tagastas hageja 29. novembril 2014. Vaidlust ei ole, et augustis 2014, kui hageja ostis Kosmonaudi tänavale korteri, ei olnud hagejal pangakontodel raha, hageja sai toimetulekutoetuseid ja tema suhtes toimus mitu täitemenetlust. Hageja on kohtule esitanud 01. augusti 2014 laenulepingu nr 1 (t.l.-62, II kd), mille kohaselt R. C andis hagejale laenu 15 000 eurot. Tunnistaja R. C kinnitas laenu andmist hagejale ja seda, et laen anti sularahas (t.l.-36, III kd). Samuti on hageja esitanud kohtule kirjaliku kinnituse laenu tagastamise kohta 29. novembril 2014 (t.l.-63. II kd). Tunnistaja R. C kinnitas laenu tagastamist. Vaidlust ei ole, et hageja müüs 15. oktoobril 2014 oma Pärnu korteri ning sai selle eest 28 000 eurot. Kohus järeldab, et hagejal oli R. C sõlmitud laenulepingust saadud sularaha, et osta korter Kosmonaudi tänavas hinnaga 13 500 eurot. Kostjate väide, et hageja ja R. C vahel 01. augustil 2014 sõlmitud laenuleping oli näilik, ei ole põhjendatud. Kostjate väitel ei olnud R. C raha selleks, et anda hagejale laenu 15 000 eurot. Kohus ei nõustu kostjate väitega. Tunnistaja R. C ütluste kohaselt müüs tunnistaja 04. veebruaril 2014 oma Venemaal asuva korteri 1 850 000 vene rubla eest, mis oli ligikaudu 52 000 eurot. Korteri müügi osas vaidlus puudub. Tunnistaja toimetas raha väikeste summade kaupa Eestisse, vahetas Eestis rublad eurodeks ja hoidis eurosid kodus. Tunnistaja kinnitas, et andis raha hagejale üle oma kodus käest kätte (t.l.-36, III kd). Hageja kinnitas vande all antud ütlustega, et sai laenu R. C käest 15 000 eurot sularahas (t.l.-39, III kd). Kostjate väide, et R. C soovis saada korteriühistult maksete pikendust enda korteri remondi tegemiseks, ei kinnita, et R. C ei olnud raha selleks, et anda laenu hagejale. Samuti on tunnistaja R. C ütlustega (t.l.-37, III kd) tõendatud, et hageja ja tunnistaja tutvusid 2014. aasta suvel, mai lõpus. Kohus ei arvesta tunnistaja L. V ütlustega hageja ja R. C võimaliku tutvumise aja kohta, kuna tunnistaja ei ole ei hageja ega ka R. C perekonna liige 7(9)

2-15-7751 või muu lähedane isik, kes võiks teada hageja ja R. C vahelisi suhteid. Tunnistaja L. V on selles majas korteriühistu juhatuse liige, kus asuvad hageja ja R. C korterid. Tunnistaja R. C kinnitas ka, et ei ole 2014. aastal andnud oma pojale raha korteri ostmiseks. Kohus järeldab, et R. C oli 2014. aastal Venemaa korteri müügist saadud raha sellisel määral, et anda hagejale laenu 15 000 eurot. Kostjad esitasid vastuväite, et hageja esitas hagi kättemaksust ajendatuna, kuna tundis, et kostjad on vara jagamisel käitunud tema suhtes ülekohtuselt, mille tagajärjel jäi hageja ilma osast jagatavast varast ning hagi esitamisega püüab ülekohut kõrvaldada. Kohus ei nõustu kostjate väitega. Kohus ei tuvastanud kohtule esitatud audiosalvestustest ega ka poolte elektronkirjavahetusest asjaolusid, mis viitaksid hageja kavatsusele tekitada tahtlikult kostjatele kahju hagi esitamisega. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja esitas hagi peale kostjate poolt võlgnevuse tasumist, et saada sama raha kostjatelt veel teistkordselt. Hinnanud poolte väiteid ja tõendeid kogumis, järeldab kohus, et kostja I ei ole tõendanud lepingu nr 3040 punktist 3.7. tuleneva kohustuse anda üle hagejale 170 000 vene rubla ehk 3075,80 eurot täitmist hagejale. Samuti ei ole kostja II tõendanud lepingu nr 3040 punktist 3.6. tuleneva kohustuse anda üle hagejale 2807,37 eurot täitmist hagejale. Kuna kostjad ei ole lepingust nr 3040 tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjatelt raha maksmist. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt I välja hageja kasuks 3075,80 eurot ning kostjalt II hageja kasuks 2807,37 eurot. Hagi hind Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt I summa 170 000 vene rubla ehk 3030,30 eurot (vahetuskurss seisuga 30. aprill 2015) ja kostjalt II 2808,97 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja 134 lg 1 on hagihind 5839,27 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda proportsionaalselt kostjate vastu esitatud nõuete suurusele, kostja I menetluskulud jäävad kostja I enda kanda ja kostja II menetluskulud jäävad kostja II enda kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt tuleb kostjatel proportsionaalselt kostjate vastu esitatud nõuete suurusele hüvitada hagejale ka vajalikud kohtuvälised kulud ning TsMS § 190 lg 3 alusel hageja riigi õigusabiga seotud kulud. Hageja esitas kostja I vastu nõude 3075,80 euro saamiseks ja kostja II vastu nõude 2807,37 euro saamiseks, nõuete summa 5883,17 eurot, millest kostja I osa on 52% ja kostja II osa 48%. Hageja menetluskuludest jääb kostja I kanda 52% ja kostja II kanda 48%. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri 8(9)

2-15-7751 Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.