TCM Estonia OÜ hagi Xxxvastu võla, viivise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx Harjumaa; muu sideaadress xxx; e-post: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxhageja TCM Estonia OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 546,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 111,15 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata kahju 81,30 euro ja viivise 11,11 euro nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Xxxhageja TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 215,60 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215,60 eurot) tuleb kostjal xxxtasuda TCM Estonia OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-17-17446 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.TCM Estonia OÜ esitas 21.11.2017 hagiavalduse Xxxvastu võla, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 546,44 eurot, viivis summas 122,26 eurot ja kahju hüvitis 81,30 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.20.10.2016 sõlmisid Xxxja TCM Estonia OÜ konstitutiivse võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas Xxx, et tunnistab ja kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku summas 670,12 eurot. Lisaks kohustus võlgnik tasuma aastaintressi 10%, mis fikseeriti kokkuleppe lisas 1. Kostja kohustus tagastama kohustuse igakuiselt, tehes selleks makseid alates 15.11.2016 kokku summas 30,92 eurot, kuid hoolimata eeltoodust ei täinud kostja omapoolset kohustust ega tasunud kohaselt osamakseid. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, samuti ei ole õnnestunud kohustust sisse nõuda inkassomenetluse raames, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Sõlmitud võlatunnistuse alusel on võlgnik tasunud kokku 123,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab nõude suuruseks hagi esitamise seisuga 546,44 eurot. Vastavalt võlatunnistuse punktile 4 tähtaegselt tasumata maksetelt on hagejal õigus arvestada viivist määras 0,06% päevas, hageja on arvestanud viivist maksega viivistusse jäämisest, s.o alates 16.12.2016 kuni hagi esitamiseni 122,26 eurot (perioodil 16.12.2016 kuni 20.11.2017 339 päeva eest). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejale kahju summas 81,30 eurot.
3.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Tagasimaksegraafikust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Poolte vahel on sõlmitud võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, millest kostja kohustus kinni pidama. Üheselt on selge, et hagejal ei oleks tekkinud lisakulutust inkasso kulude kandmiseks, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamisega tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma 14.06.2005. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05.
4.06.12.2017 hageja arvamuses kostja vastusele viitab hageja, et võlatunnistuse on kostja esitanud
2-17-17446 ka oma vastuse juurde, seega jääb arusaamatuks, kas kostja tunnistab, et on nimetatud dokumendi allkirjastanud. Esialgselt oli sõlmitud võlatunnistus kostja ja Krediidikaitse Grupp OÜ vahel, mida aga korrektselt ei täidetud (samuti kostja vastusele lisatud). Kostja kohustus eeltoodud lepingut täitma alates 20.10.2014, tasudes iga kuu 60 eurot. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et osaliselt on kostja tagasimakseid teinud, kuid nagu nähtub ka kostja esitatud tagasimaksetest, mitte täielikult. Kuivõrd kostja omapoolseid kohustusi ei täitnud, loovutas eelmine võlausaldaja nõude uuele võlausaldajale, s.o TCM Estonia OÜ, kes on samuti tulnud kostjale vastu ning sõlminud viimasega uue võlatunnistuse, millele antud asjas tuleb tugineda. 20.10.2017 võlatunnistuse järgi tuli kostjal tasuda kokku 670,12 eurot (lisanduva intressiga), kuid nagu hagiavaldusest nähtub, kõnealust kohaselt samuti ei ole täidetud, mistõttu moodustas võlgnevuse suuruseks 546,44 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 81,30 eurot. Hageja nõue on põhjendatud ning kostja vastuväited siinjuures arusaamatud, kostja on küll osaliselt omapoolseid kohustusi täitnud, kuid ei ole seda teinud korrektselt nagu nähtub ka tema poolt esitatud tõenditest. Hageja hinnangul tuleb jätta asja materjalidest välja 20.10.2016 konstitutiivne võlatunnistus, kuivõrd kõnealune on lisatud juba hagiavaldusele ning eelmise võlausaldajaga sõlmitud võlatunnistus, seoses sellega, et kõnealune ei oma asja puutumust. Esitatud maksete osas ei ole hagejal vastuväiteid.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 25.11.2017 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ei saa aru, kuidas peab edasi tegutsema. Kostja hinnangul on võlg mitmekordselt tasutud. Arusaamatuks jääb, mis kahjunõudega kostjalt raha välja pressitakse. Kostja võib samamoodi öelda, et soovib moraalse kahju eest raha saada. E-Selfis mustatakse kostja nime, kuna käesolevas kohtumenetluses nõutakse 750 eurot, aga seal kirjutatakse võla suuruseks 1300 eurot. 06.12.2017 kostja poolt esitatud vastuväite kohaselt ei ole ta nõudega nõus ja kui kostja oleks teadnud, siis poleks ta TCM Estonia OÜ-ga maksegraafikut sõlminud, kuna laen on juba mitmekordselt tasutud. Kostja hinnangul on kõik tõendid olemas, et laen on mitmekordselt tasutud. Summa, mida inkassofirma nõuab, on juba nende aretatud protsendid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selles, et TCM Estonia OÜ ja Xxxsõlmisid 20.10.2016 konstitutiivse võlatunnistuse (tl 4-5). Vastavalt võlatunnistuse p-le 2 võlgneb XxxTCM Estonia OÜ-le 670,12 eurot ja võlgnik tasub võlgnevuse vastavalt kokkuleppe lisale 1 (tl 4 pöördel) summas 742,14 eurot (nõude summale on lisatud poolte kokkuleppel aastaintressina
2-17-17446 10%,). Nõue tulenes Xxxja Krediidikaitse Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingust nr MG-50960.
8.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja ei tunnista hageja nõudeid. Kostja on viidanud, et võlg on mitmekordselt tasutud. Kostja on esitanud kohtule 24.11.2017 maksekorralduse Eesti Energiale AS-le (makse saaja) tehtud makse 82,88 eurot kohta (tl 18), samuti TCM Estonia OÜ-le tehtud maksete kohta 16.11.2016 ja 10.01.2017 maksekorraldused (kokku summas 45,92 eurot, tl 23-24). Kohus märgib, et kostja poolt 24.11.2017 maksekorraldus Eesti Energia AS-le tehtud makse kohta on asjasse puutumatu, kuivõrd käesolevas asjas ei ole võlausaldajaks Eesti Energia AS, mistõttu jätab kohus nimetatud tõendi arvestamata. Samas on hageja selgitanud, et ta ei vaidle, et kostja on osaliselt tagasimakseid teinud. Hageja on hagiavalduses viidanud, et kostja on tasunud 20.10.2016 sõlmitud võlatunnistuse alusel hagejale kokku 123,68 eurot, mille hageja on nõudest maha arvestanud ja kokku on nõude suuruseks hagi esitamise seisuga 546,44 eurot (vt tl 2 pöördel). Seega kostja poolt esitatud maksekorraldusi TCM Estonia OÜ-le 16.11.2016 ja 10.01.2017 kokku summas 45,92 eurot on hageja poolt oma nõude esitamisel juba arvesse võetud.
9.Kostja on esitanud kohtule ka 06.10.2014 konstitutiivse võlatunnistuse, mis on sõlmitud Krediidikaitse Grupp OÜ-ga (tl 20) 1366,90 euro tasumiseks, konto väljavõtte eelnimetatud võlatunnistuse alusel maksete tegemise kohta summas 871,80 eurot (tl 21) ja ka maksekorralduse 04.11.2014 makse kohta (tl 22). Kohus on seisukohal, et 06.10.2014 Krediidkaitse Grupp OÜ-ga sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ja selle alusel tehtud maksed ei oma asjas tähtsust, kuivõrd käesolevas asjas esitatud nõude aluseks on 20.10.2016 TCM Estonia OÜ-ga sõlmitud võlatunnistus, st varasema (06.10.2014) võlatunnistuse alusel tehtud makseid ei saa arvestada uue võlatunnistuse maksete katteks. Krediidikaitse Grupp OÜ-le ei ole võlausaldajaks seoses hageja 20.10.2016 võlatunnistusest tuleneva nõudega, pealegi on kõik kostja maksed Krediidikaitse Grupp OÜ-le tehtud enne kostja poolt hagejale võlatunnistuse andmist.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited võla mitmekordse tasumise ja võla puudumise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märgib, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla täielik tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt mitte täita.
11.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja on piisavalt kirjeldanud oma põhinõude kujunemist (tl 2 pöördel) ning esitanud ka vastavad tõendid (20.10.2016 võlatunnistus, tl 4-5).
12.Hageja nõuab kostjalt lisaks ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.12.2016 kuni 20.11.2017 eest summas 122,26 eurot. Kohus leiab, et
2-17-17446 hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduse sisu kohaselt arvestanud viivist põhinõudelt 546,44 eurot 0,06% päevas 339 päeva eest (milline õigus on hagejal võlatunnistuse p 4 alusel, vt tl 4). Samas nähtub kohtule hagiavalduses esitatud viivise arvestuse tabelist, et hageja on arvestanud viivist tegelikult määraga 0,066% aastas. Kuivõrd võlatunnistuse punkti 4 kohaselt on hagejal õigus tähtaegselt tasumata maksetelt arvestada viivist määras 0,06% päevas, siis tuleb viivist arvestada ka 0,06% päevas. Seetõttu kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele summas 111,15 eurot (546,44*0,06%*339).
13.Hageja on esitanud ka kahjunõude summas 81,30 eurot. Kostja on viidanud, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud (vt tl 17). Hageja märgib, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta kostja võla tasumata jätmisest tulenevalt käsunduslepingu inkassoga, millest hageja väidetud kahju ka tekkis. Riigikohus on pidanud teatud tingimustel professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohus leiab, et hagiavalduses puuduvad asjaolud, mille põhjal kohus saaks asuda seisukohale, et hageja on kahju kandnud. Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võla sissenõudmisega. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja on hagiavalduses vaid märkinud, et on kasutanud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuseid, kuid puuduvad andmed, millises ulatuses ja mis teenuseid on hageja kasutanud ning kas inkassofirmale on nimetatud summa tasutud. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Kohus ei saa esitatud andmete põhjal veenduda, et inkassofirma on osutanud hagejale vajalikku võlgnevuse sissenõudmise teenust. Mõistlikke võla sissenõudmise kulutusi ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Nendel põhjendustel jätab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 81,30 eurot rahuldamata.
14.Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja on tõendanud oma põhinõude ja viivisenõude olemasolu kostja vastu ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 546,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 111,15 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja kahjunõude summas 81,30 eurot ja viivisenõude summas 11,11 eurot.
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot (tl 6) ja õigusabikulud 3 tunni eest summas 270 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja
2-17-17446 keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks õigusabile lugeda 2 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu summas 245 eurot (125+120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 215,60 eurot (s.o 245-st eurost 88%) ning vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215,60 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 179,40 eurot. Kostja pole omapoolset menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja menetluskulude olemasolu kostjal eeldada ei saa, sest kostja osales menetluses ilma esindajata.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.