Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-18861
Kohtuasi
VP, JR ja NS hagi KORTERIÜHISTU LAINE vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse osalise puudumise tuvastamiseks või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VP apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja VP ja tema lepinguline esindaja Irina Reva.
Kostja (vastustaja) KORTERIÜHISTU LAINE (registrikood 80127002, asukoht Sõle 45, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Reet Saks
Kostja seaduslik esindaja EK ja tema lepinguline esindaja Reet Saks
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18861 osas, millega maakohus jättis VP hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda, ning teha asjas uus otsus, millega VP hagi rahuldada ja muuta sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Jätta JR ja NS hagi KORTERIÜHISTU LAINE vastu läbi vaatamata.
2.2.Rahuldada VP hagi KORTERIÜHISTU LAINE vastu.
2.3.Tuvastada, et KORTERIÜHISTU LAINE liikmed ei võtnud 25. juunil 2016 toimunud üldkoosolekul p 3.2 all vastu järgmisi otsuseid: „Kinnitada majandusjuhataja EK brutotöötasuks 1265,72 EUR s.o netotöötasu 1000 EUR. Kinnitada majahoidja brutotöötasuks 528,46 EUR s.o netotöötasu 450 EUR. Kuna majandusaasta algas 01.01.2016. a, kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates 01.01.2016. a“.
2.4.Jätta VP hagi menetlemise kulud maakohtus KORTERIÜHISTU LAINE kanda. Jätta JR ja NS hagi menetlemise kulud solidaarselt JR ja NS kanda.
3.Rahuldada VP apellatsioonkaebus.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud KORTERIÜHISTU LAINE kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VP (hageja, apellant), JR ja NS esitasid 15. detsembril 2016 Harju Maakohtule KORTERIÜHISTU LAINE (kostja, korteriühistu) vastu hagi, milles palusid tuvastada kostja 25. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse p 3.2 osalise puudumise või tühisuse või tunnistada osaliselt otsuse kehtetuks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hagejad Tallinnas Sõle 45 asuvate korteriomandite omanikud ja korteriühistu liikmed. 25. juunil 2016 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel nad osalesid. Üldkoosoleku päevakorras oli p 3 järgi „2016. a plaani läbiarutamine ja kinnitamine, sealhulgas maja renoveerimise küsimused“. Enne koosolekut oli infotahvlitele riputatud kostja 2016. aasta majanduskava projekt. Pärast koosolekut pandi infotahvlile üles väljavõte üldkoosoleku protokollist, millelt nähtus, et üldkoosolek võttis vastu p 3.2 järgmises sõnastuses: „kinnitada majandusjuhataja EK töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele“.
2-16-18861
3.oktoobril 2016 tutvusid hagejad mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud protokolliga ning avastasid, et see erines sellest, mis üldkoosolekul vastu võeti ja mis liikmetele teatavaks tehti. Registripidajale esitatud otsusele on juurde kirjutatud kolm viimast lauset. Otsuse p 3.2 on sellel sõnastatud järgmiselt: „kinnitada majandusjuhataja EK töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele; kinnitada majandusjuhataja EK brutotöötasuks 1265 eurot 72 senti, s.o netotöötasu 1000 eurot; kinnitada majahoidja brutotöötasuks 528 eurot 46 senti, s.o netotöötasu 450 eurot; kuna majandusaasta algas 1. jaanuaril 2016, kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates 1. jaanuarist 2016“. Lisatud lausetes märgitud küsimusi ei ole koosolekul arutatud ja neid otsuseid ei ole üldkoosolek vastu võtnud. Juhul, kui kohus leiab, et otsus oli siiski selles osas vastu võetud, on otsus EK-le kui korteriühistu juhatuse liikmele tasu määramise osas tühine või tuleb tunnistada kehtetuks, sest otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna juhatuse liikmele tasu määramist ei olnud päevakorras märgitud ja see ei saanud olla hõlmatud majanduskava kinnitamist puudutava päevakorra p-ga 3 („2016 plaani läbiarutamine ja kinnitamine“). Kuigi otsuse sõnastuse järgi otsustati majandusjuhataja töötasu, oli tegelikult tegemist juhatuse liikmele tasu määramisega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole hagejad pöördunud kostja juhatuse poole sooviga saada üldkoosoleku protokolli ärakirja. Hagejad ei ole põhjendanud, miks nad protokolli saamiseks pöördusid äriregistrisse alles oktoobris 2016. Hagejate tuvastusnõue on põhjendamatu, hagejad ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis saaks olla tuvastusnõude materiaalõiguslikuks aluseks. Hagejad osalesid üldkoosolekul ega esitanud p 3.2 kohta vastuväidet. Otsuse poolt oli 40 üldkoosolekul osalenud liiget ja vastu 10 liiget, sh hagejad. Üldkoosoleku otsusega kinnitati majandusjuhataja töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele – 30 348 eurot. Ainuüksi tööjõukulude üldsumma ei ole raamatupidamisele piisav, et arvestada kummagi töötaja töötasu. Neid töötasusid on igal aastal üldkoosolekul otsustatud. Üldkoosoleku protokollist tehtud väljavõttes, mis oli avalikustatud elamu trepikodades ja mida võivad lugeda kõik trepikotta sisenenud isikud, ei olnud märgitud töötajate töötasu suurust, kuna töölepingu seaduse § 28 lg 1 p 13 kohaselt ei avalda tööandja töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Üldkoosolek võttis vastu otsused üksnes päevakorras olnud küsimustes. Ühtegi ettepanekut võtta päevakorda küsimus, mida ei olnud toodud üldkoosoleku kokkukutsumise teates, ei esitatud. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud juhatuse liikmetele tasu määramise küsimust. Kostja juhatuse liikmetele, sh EKle ei ole seni tasu määratud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. EKle määrati tasu, sest ta töötab korteriühistu majandusjuhatajana alates 10. märtsist 2009. Kostja põhikirja p. 6.19 kohaselt võivad juhatuse liikmed olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek. Kostja 10. mai 2010 üldkoosolek on otsustanud, et majandustegevuse
2-16-18861 juhtimiseks sõlmitakse EK-ga tööleping ning üldkoosolek on otsustanud, et ühistu esindajaks juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel on revisjonikomisjoni esimees TA. Otsuse osa kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud ja hagejatel ei ole hagemisõigust. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 12. septembri 2017. a otsusega JR ja NS osas hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna nad ei ole enam Sõle 45 asuva elamu korteriomanikud. VP osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue üldkoosoleku otsuse p 3.2 puudumise tuvastamiseks õiguslikult põhjendamata. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul on kolmas päevakorrapunkt (sh vaidlustatud p 3.2) kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg-ga 1 vastu võetud (poolthääli oli 40, vastuhääli 10 ja erapooletuid 4). Otsuse puudumist ei saa tuvastada selle alusel, et protokolli väljavõte on protokollist erinev. Üldkoosoleku otsus ei ole ka MTÜS § 241 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6 tühine, sest selle kokkukutsumisel ei rikutud kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku toimumise teade oli õigel ajal välja pandud. Kuna üldkoosolekul ei otsustatud juhatuse liikme tasu üle, ei pidanud see nähtuma ka üldkoosoleku päevakorrast. Enne koosolekut oli infotahvlile riputatud majandustegevuskava projekt, milles kajastub ka rida majandusjuhataja töötasu ning majahoidja töötasu kohta. Ühistu liikmetel oli võimalus kavaga tutvuda. Seega pidi korteriühistu liige eeldama, et majanduskava arutamisel arutatakse ka kava sisu, sh majandusjuhataja töötasu ning majahoidja töötasu. Protokollist ega vastuvõetud otsusest ei nähtu, et EKle kui juhatuse liikmele oleks tasu määratud. Juhatuse liikmele tasu määramine ei nähtu ka 2016. aasta majanduskava projektist. Seega vastab päevakorrapunkt üldkoosolekul arutatule ja üldkoosolek võttis vastu üksnes päevakorras märgitud otsuseid. Seadus ei keela juhatuse liikmel teha ühistus lisaks veel mõnda teist tööd ning JK töötab alates 10. märtsist 2009 ühistu majandusjuhatajana. 25. mai 2010. a üldkoosoleku otsuse p 4 järgi otsustasid liikmed sõlmida JK-ga alates 10. märtsist 2009 majandustegevuse juhtimiseks töölepingu ja nimetatud otsus kehtib. Lisaks on tunnistaja NB ütlustega tõendatud, et 25. juuni 2016. a üldkoosolekul arutati juhatuse esimehe ja majahoidja töötasu ning võeti vastu otsus, et juhatuse esimehe töötasu on 1000 eurot neto ja majahoidja tasu 450 eurot. Tunnistaja selgituste kohaselt peab ta EKt majandusjuhatajaks. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et JR esitas enne 2016. a majanduskava hääletamist küsimuse töötasude kohta ning koosoleku juhataja nimetas talle samad summad, mis tunnistaja oli juba enne öelnud. Viimati nimetatut kinnitas eelistungil ka kostja juhatuse liige ja üldkoosoleku protokollija EK. Seega on tõendatud, et koosolekul otsustati majandusjuhataja töötasu, mitte juhatuse liikme tasu üle. Samuti nähtub kostja üldkoosoleku 20. veebruari 2014 ja 20. juuni 2015 protokollidest, et majandusjuhataja ja majahoidja töötasusid on igal aastal üldkoosolekul otsustatud. Hageja nõue on aegunud, sest hagi on esitatud MTÜS § 24 lg-s 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Hageja pidi saama vaidlusalusest otsusest teada koosoleku toimumise päeval, s.o 25. juunil 2016. Hagi esitati 5. detsembril 2017. Hageja I pidi olema teadlik 25. juunil 2016 vastu võetud otsusest 25. juunil 2016. Hageja oli koosolekul esindatud esindaja kaudu ja sai koosolekust ning majandustegevuse kavast teada teadetetahvlilt. Kavas kajastus mh majandusjuhataja ning majahoidja töötasu. Tunnistaja NB kinnitas, et summade suurust arutati koosolekul ning ei ole alust kahelda tunnistaja
2-16-18861 usaldusväärsuses. Seevastu tunnistaja TK ütlused töötasude kohta („töötasu mitte kunagi ei arutatud“, „töötajate töötasusid ei loeta kunagi ette“), ei ole usaldusväärsed, kuna TK on kinnitanud, et talle ei meeldi, kuidas EK ühistut juhib. MTÜS § 21 lg 1 järgi peab pärast 14 päeva möödumist olema üldkoosoleku protokoll liikmetele kättesaadav. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et protokolli ei olnud võimalik juhatuselt saada. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta pöördus registripidaja poole alles 2016. a oktoobris. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 järgi kannavad menetluse kulud solidaarselt hagejad. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme ega täitnud selgitamiskohustust, kui leidis, et vaidlusalune otsus on vastu võetud. Maakohus jättis tähelepanuta, et otsuse p 3.2 kolme viimase lause vastuvõtmiseks ei olnud ühistu liikmed tahteavaldusi teinud ja neid ei arutatud koosolekul. Seda tõendavad nii ühistu liikmetele teatavaks tehtud koosoleku protokoll kui ka tunnistaja TK ütlused. Maakohus jättis kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 ja § 67 lg 2. Registrile esitatud protokollis p-le 3.2 juurde kirjutatud osa ei ole üldkoosolek otsusena vastu võtnud ja seetõttu ei ole sellist otsust olemas. Liikmetele tuli vastuvõetud otsustused teatavaks teha täielikult ka siis, kui see oli protokolli väljavõte. Maakohus leidis vääralt, et tunnistaja TK ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid NB ütlused on, hoolimata sellest, et viimase ütlused olid segased ja vasturääkivad. Maakohus rikkus TsMS §-i 7, kui arvestas vaid kostja esitatud selgitusi ja ütlusi, jättes tähelepanuta hagejate antud ütlused ning kirjalikes dokumentides toodud seisukohad ja esitatud tõendid. Maakohus leidis vääralt, et vaidlusalune otsus ei ole tühine, sest selles ei otsustatud juhatuse liikme tasu. Hageja oli tõendanud, et EK sai tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, ning kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta täitis lisaks juhatuse liikmele ka muid ülesandeid. Juhatuse liikme tasu otsustamise tuli aga eraldi päevakorras välja tuua. Maakohus leidis vääralt, et hageja nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Kuna vaidlusaluses osas otsust üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud, ei saanud otsuse vaidlustamise tähtaeg sellest ajast kulgema hakata. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ning on põhjendatult järeldanud, et üldkoosolekul võeti otsus vastu, see ei ole tühine ning kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud.
2-16-18861 Otsuse puudumise tuvastamist ei põhista ka TsÜS § 33 lg 1 ega § 67 lg 2, sest EK luges üldkoosolekul otsused ette ja otsusele ei ole midagi juurde kirjutatud. Teadetetahvlile ei pandud lauseid täpsete töötasude kohta, sest nii oli toimitud ka varasematel aastatel. Asjaolu, et väljavõte erineb protokollist, ei tähenda seda, et otsust ei ole vastu võetud. Maakohus hindas õigesti tunnistajate ütlusi. Arusaamatu on hageja I etteheide maakohtule selgitamiskohutuse täitmata jätmise kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis apellandi hagi rahuldamata. Kolleegium saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab apellandi hagi. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas korteriühistu liikmed võtsid 25. juunil 2016 toimunud üldkoosolekul otsuse vastu sellises sõnastuses, nagu see nähtub liikmetele teatavaks tehtud üldkoosoleku protokolli väljavõttelt (I kd, tl 15) või sellises sõnastuses nagu see nähtub registripidajale esitatud protokollist (I kd, tl 18). Liikmetele kättesaadavaks tehtud protokolli väljavõtte kohaselt on otsus järgmine: „3.2 kinnitada majandusjuhataja EK töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele“. Registripidajale esitatud protokolli kohaselt oli aga otsusele lisatud kolm lauset ning otsus on tervikuna järgmine: „3.2 kinnitada majandusjuhataja EK töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele; kinnitada majandusjuhataja E.Koroleva brutotöötasuks 1265 eurot 72 senti, s.o netotöötasu 1000 eurot; kinnitada majahoidja brutotöötasuks 528 eurot 46 senti, s.o netotöötasu 450 eurot; kuna majandusaasta algas 1. jaanuaril 2016, kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates
1.jaanuarist 2016“. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et üldkoosolek võttis otsusena vastu esimeses lauses, s.o protokolli väljavõttes märgitu. Hageja ei nõustu aga sellega, et üldkoosolekul arutati ja võeti vastu sellele järgnevates lausetes märgitud otsused. Hageja hinnangul on registripidajale esitatud protokolli need laused juurde lisatud ilma, et üldkoosolekul oleksid korteriühistu liikmed nende vastuvõtmist hääletanud, s.o vastavad tahteavaldused teinud.
8.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hageja nimetatud väited tähelepanuta ja leidis ekslikult, et otsus võeti tervikuna poolthäälteenamusega vastu. Samuti on maakohus eksinud tõendite hindamisel ja järeldanud vääralt, et otsuse puudumist ei saa tuvastada selle alusel, et protokolli väljavõte erineb protokollist. Kolleegium märgib, et üldkoosoleku otsus on MTÜS § 22 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Tehing on TsÜS § 67 lg 1 järgi toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb tahteavaldus kehtivaks muutumiseks igal juhul esmalt
2-16-18861 väljendada. Seega saab lugeda korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõetuks, kui enamus üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmeid on otsusega nõustunud, s.o vastava sisuga tahteavalduse teinud. Eeltoodut arvestades tuleb asjas selgitada, kas korteriühistu liikmed tegid 25. juuni 2016. a üldkoosolekul vaidlusalusetes lausetes märgitud otsustused, s.o väljendasid oma tahet kutsuda esile neis märgitud õiguslikud tagajärjed.
9.Hageja väitel ei arutatud ega otsustatud koosolekul määrata majandusjuhataja (juhatuse liikme) ja majahoidja töötasu suuruseid, sh teha seda tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja fotod üldkoosoleku protokolli väljavõttest, mis pandi liikmetele tutvumiseks korteriühistu teadetetahvlile (I kd, tl 14–16). Hageja väiteid kinnitavad ka tunnistaja TK ütlused (I kd, tl 163–164 pöördel), mille kohaselt ei ole koosolekul kunagi arutatud EK-le määratava tasu suurust, tunnistaja ei tea ka majahoidja töötasu suurust, st töötasu summa suurustest ei ole koosolekul üldse juttu olnud, samuti ei ole koosolekul otsustatud teha tagasiulatuvaid tasaarvestusi. Kostja väitel võttis üldkoosolek vaidlusalused otsused vastu, sh kinnitas töötasude suurused vastavalt 2016. aasta plaanis kajastatud tööjõukuludele (30 348 eurot) ning kuna raamatupidamisele ei ole üldine tööjõukulu summa piisav, otsustab üldkoosolek igal aastal ka töötasude täpse suuruse üle. Vastuvõetud otsust kinnitavad registripidajale esitatud protokoll (I kd, tl 18–20) ja tunnistaja NB ütlused (I kd, tl 166–167), mille kohaselt arutati summa suurust üldkoosolekul ning summade kinnitamiseks toimus eraldi hääletus, kuid tasaarvestust puudutava otsuse vastuvõtmise kohta ei osanud tunnistaja vastata. Samuti kinnitas tunnistaja, et tutvus pärast koosolekut protokolliga, milles olid koosolekul kinnitatud tasumäärad kajastatud.
10.Seega on asjas kogutud tunnistajate ütlused vastuolulised vähemalt osas, mis puudutab majandusjuhataja (juhatuse liikme) ja majahoidja igakuise töötasu suuruse üle otsustamist, ning on alust arvata, et vähemalt ühe tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et tunnistaja TK ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja kinnitas, et talle ei meeldi, kuidas EK ühistut juhib. Ainuüksi see asjaolu ei anna kolleegiumi hinnangul alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Lisaks tuleb arvestada, et tunnistaja TK-le ei meeldinud ühistu juhtimine seetõttu, et tema hinnangul kuritarvitab EK oma ametiseisundit ning ta ei ole rahul sellega, et töötasude määramisest midagi ei räägita. Need asjaolud koosmõjus ei anna aga alust järeldada, et tunnistaja ütlused on ilmselt ebausaldusväärsed TsMS § 238 lg 5 tähenduses, mis võiks anda alust jätta need asja lahendamisel arvestamata. Nimetatu võib küll viidata sellele, et tunnistaja on huvitatud sellest, et olukord otsuste vastuvõtmisel muutuks, kuid see ei tähenda tingimata tema kallutatust. Tunnistaja ütlused on loogilised ja neis ei esine vastuolusid. Samas on tunnistaja NB ütlused osaliselt vastuolulised. Nimelt on tunnistaja alguses väitnud, et järgmise aasta töötasude suurused sisaldusid juba teadetetahvlile ülespandud majanduskavas ja ta sai teada sellest, et töötasude suurust kavatsetakse koosolekul arutada, välja kuulutatud paberitest, milles oli tekst, et suurendada korteriühistu esimehe ja majahoidja töötasu. Hageja küsimuse peale on aga tunnistaja viimaks vastanud, et see küsimus otsustati koosolekul. Samuti nähtub tunnistaja ütlusest, et ta mäletab selgelt töötasude suurust puudutavaid küsimusi, kuid muudes küsimustes on tunnistaja valdavalt märkinud, et ta ei mäleta. Lisaks on tunnistaja väitnud, et töötasu suurused otsustati eraldi hääletustel, kuid
2-16-18861 koosoleku protokolli järgi toimus kolmanda päevakorra punkti alapunktide hääletus ühe hääletusega (I kd, tl 19). Neil asjaoludel on kolleegiumi hinnangul hoopis tunnistaja NB ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Maakohus on ekslikult ja paljasõnaliselt leidnud, et tema ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Seega on tunnistaja TK ütlustega tõendatud, et 25. juuni 2016. a korteriühistu üldkoosolekul ei arutatud ega hääletatud läbi vaidlusaluseid otsuseid majandusjuhataja ja majahoidja igakuise töötasu suuruse määramiseks ja maksmiseks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016.
11.Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul veenev ja eluliselt usutav kostja vastuväide, et teadetetahvlile pandud koosoleku protokolli väljavõttest jäeti teadlikult välja otsus töötasude suuruste ja tagasiulatuva töötasu maksmise kohta, kuna neid andmeid ei võinud korteriühistu avalikustada. MTÜS § 21 lg 6 I ja II lause järgi üldkoosolek protokollitakse ning protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema MTÜS § 21 lg 7 järgi liikmetele kättesaadav ning liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Praeguses asjas on kostja teinud 25. juuni 2016. a üldkoosoleku protokolli kõigile liikmetele kättesaadavaks, pannes selle üles elamu trepikojas asuvale teadetetahvlile, kuid pealkirjastanud selle kui väljavõte protokollist ning selgitanud, et see ei olnud protokolli terviktekst. Ringkonnakohtu istungil kinnitas EK, et protokolli väljavõttest jäeti välja üksnes vaidlusalune osa (kõik muu sisaldus väljavõttes), ning selgitas, et see otsustati välja jätta seetõttu, et koosolekud on olnud pingelised, mida kinnitavad ka kohtule esitatud varasemate üldkoosolekute protokollid. Viimati nimetatu kinnitab aga kolleegiumi hinnangul pigem seda, et korteriühistu ei soovinud töötasu suurust avaldada n.ö probleemsetele korteriühistu liikmetele, et vältida pingeid koosolekul, mitte võõrastele isikutele, kes võivad trepikojas protokolliga juhuslikult tutvuda. See annab aga omakorda alust järeldada, et korteriühistu üldkoosolekul ei otsustatud eraldi majandusjuhataja ja majahoidja igakuise töötasu suurust ega selle maksmist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016, vaid otsustati kinnitada üksnes 2016. a majanduskava ja kogu tööjõukulu vastavalt majanduskavas märgitule. Juhul, kui kostja oleks soovinud kaitsta protokollis isikuandmeid ja töötasu suurust, oleks piisanud sellest, et isikuandmed ja töötasu täpne suurus jäetakse avaldamata (nt asendatakse tähemärkidega), kuid asjaolu, et otsustati töötasu suuruse ja selle tagasiulatuva maksmise üle, ei olnud alust kõrvaliste isikute eest varjata. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ka protokolli väljavõttelt peab igal juhul nähtuma see, milline osa on välja jäetud. Praegusel juhul aga ei ole võimalik protokolli väljavõttest aru saada, et p 3.2 ei ole terviklik, st sealt on midagi välja jäetud. Seega viitab ka korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud protokoll sellele, et p 3.2 all otsustati üksnes kinnitada töötasud vastavalt 2016. a majanduskavas kajastatud tööjõukuludele.
12.Ka asjaolu, et üldkoosoleku protokolli p 3.2 sisaldab sisuliselt mitut otsust, mis on sõnastatud eraldi lausetena, viitab praegusel juhul sellele, et vaidlusalust otsust ei võetud 25. juuni 2016. a üldkoosolekul vastu.
2-16-18861
Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et üldkoosoleku päevakorras oli p-s 3 nimetatud üksnes 2016. a majanduskava arutamine ja kinnitamine (I kd, tl 100). Kostja on küll selgitanud, et sel viisil on igal aastal toimunud tasude suuruste määramine ja esitanud oma väite tõendamiseks 2014. a ja 2015. a toimunud üldkoosolekute protokollid (I kd tl 92–99). Esitatud tõendid aga ei kinnita kolleegiumi hinnangul seda, et 2016. a üldkoosolekul otsustati tasuküsimused samuti nagu varem. Varem toimunud üldkoosolekute protokollidest nähtub, et
20.veebruaril 2014 ja 20. juunil 2015 toimunud üldkoosolekutel otsustati töötasud küll sama päevakorrapunkti all (majanduskava arutamine ja kinnitamine), kuid majandusjuhataja ja majahoidja töötasude konkreetsed suurused kinnitati eraldi punktidena (2014. a p-d 2.3 ja 2.4 ja 2015. a p-d 2.2 ja 2.3). Sellise sõnastusega punkti, mille kohaselt kinnitatakse töötasud vastavalt majanduskavas kajastatud tööjõukuludele, varasemad protokollid ei sisalda. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli kohaselt on aga otsustatud nii majandusjuhataja kui ka majahoidja töötasu suuruse üle ühes punktis (p-s 3.2), sh on esimeses lauses, mille vastuvõtmise üle vaidlust ei ole, otsustatud kinnitada töötasud vastavalt 2016. a majanduskavas kajastatud tööjõukuludele. Lisaks ei sisalda ka korteriühistu liikmetele enne koosolekut tutvumiseks esitatud 2016. a majanduskava selgelt seda, milline on kummagi töötaja (majandusjuhataja ja majahoidja) tööjõukulu kogu aasta peale kokku. Hageja on esitanud kohtule tõendina liikmetele enne otsuse vastuvõtmist esitatud majanduskava projekti (I kd, tl 12) ja sellelt nähtub rida: „Majandusjuhataja töötasu + majahoidja töötasu + puhkusereserv + soojussõlme hooldus + majapidamistööd + maksud“ ning selle kogukulu 30 348 eurot. Seega ei nähtu ka majanduskavast selgelt majandusjuhataja ja majahoidja töötasu suurust ei eraldi ega ka kokku, sest viidatud rida sisaldab ka muid kulusid. Ringkonnakohtu istungil palus kohus kostjal selgitada, kas elanikele avaldati koosolekul ka eraldi sellel real märgitud kulude suurused, sh töötasude suurused ning milliste arvutuste alusel see summa leiti. Kostja kinnitas, et nimetatud real märgitud kulusid ei ole eraldi lahti kirjutatud ja majanduskava võeti tervikuna sellisena vastu. Kohtuistungil toimunud arutelu käigus jäi kostja selle juurde, et nimetatud kulurida sisaldas üksnes majandusjuhataja ja majahoidja töötasusid, kuid kostja ei osanud selgelt vastata hageja küsimusele selle kohta, et umbkaudse arvutuse kohaselt ületavad ka majandusjuhataja ja majahoidja töötasud koos maksudega majanduskavas märgitud summa, kui arvestada 13 kuupalgaga (puhkusereserviga). Samuti ei nõustunud kostja esindaja selgitama kohtuistungil seda, kes asendab EK puhkuse ajal. Ka need asjaolud viitavad kolleegiumi hinnangul sellele, et tegelikult ei arutatud 25. juuni 2016. a üldkoosolekul majandusjuhataja ja majahoidja töötasu suurendamist (sh tagasiulatuvalt) ega võetud vastu registripidajale esitatud protokollis märgitud otsuseid.
13.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis apellandi hagi rahuldamata, ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada, et korteriühistu 25. juuni 2016. a üldkoosolekul ei võetud hagis vaidlustatud otsuseid vastu. Kuna kolleegium rahuldab hagis alternatiivselt esitatud nõuetest esimese, ei käsitle kolleegium hageja teisi alternatiivseid nõudeid. Menetluskulud
14.Arvestades asjaolu, et kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta selles osas menetluskulud nii maa9
2-16-18861 kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna teised hagi esitanud korteriühistu liikmed ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei saa kolleegium nende osas maakohtu menetluskulude jaotust muuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.