Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.12.2016 esitatud ning 16.01.2017 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Xxx (hageja I), Xxx (hageja II) ja Xxx (hageja III) (koos hagejad) aadressil Sõle 45 asuvate korteriomandite omanikud ja Korteriühistu Laine (kostja) liikmed. 25.06.2016 toimus kostja üldkoosolek, kus hagejad II ja III osalesid isiklikult ning hageja I oli koosolekul esindatud esindaja kaudu. Üldkoosoleku päevakorras oli punkti 3 all „2016.a. plaani läbiarutamine ja kinnitamine, sealhulgas maja renoveerimise küsimused“. Enne koosolekut oli

infotahvlitele riputatud kostja 2016.a. majandustegevuse plaani projekt. Peale koosolekut oli väljavõte kostja 25.06.2016.a. üldkoosoleku protokollist liikmetele teatavaks tehtud välja panekuga trepikodades asuvatele infostendidele. Vastavalt avaldatud protokollile päevakorra punkti 3 all olid vastu võetud järgmised otsused:

01.01.2016.a. kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates 01.01.2016.a.“ on tühised kuna otsuste vastuvõtmisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Juhatuse liikme ja korteriühistu vahel on käsunduslepingu laadne suhe. Seega Xxx ja korteriühistu Laine vahel on võlaõiguslikud, mitte töösuhted. Juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramiseks on vajalik üldkoosoleku otsus. Nimetatud küsimuse otsustamist ei tohi anda juhatuse pädevusse. Hagejad leiavad, et sõltumata sellest, et p 3.2 otsuse sõnastusel on kasutatud sõnu majandusjuhataja Xxx töötasu, sisuliselt otsusega määrati juhatuse liikmele Xxxle tasu. Otsuse tõlgenduses tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 1,2,3,5 ja 8. Juhul, kui planeeritakse võtta otsust juhatuse liikme tasu määramise kohta, peab vastav punkt olema kajastatud üldkoosoleku päevakorras eraldi päevakorra punktina. Sellist otsust ei saa võtta kolmanda päevakorra punkti 2016 plaani läbiarutamise ja kinnitamise all. Eelnimetatust tulenevalt ning arvestades, et KÜ Laine 25.06.2016 üldkoosoleku päevakord ei sisalda punkti juhatuse liikme tasu määramise kohta, üldkoosolek ei ole pädev sellist otsust vastu võtma. Seega punkti 3.2 otsuse osa „kinnitada majandusjuhataja Xxx brutotöötasuks 1265,72 EUR s.o. netotöötasu 1000 EUR. Kuna majandusaasta algas 01.01.2016.a. kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates 01.01.2016.a.“ on tühine ja kostjal ei ole õiguslikku alust Xxxle tasu välja maksmiseks. Üldkoosolek 25.06.2016 päevakorra punkti 3 all ei ole otsustatud, et alapunkti 3.2. otsus hakkab kehtima tagasiulatuvalt alates 01.01.2016.a. Nimetatud asjaolu kinnitab 25.06.2016 üldkoosoleku protokoll, mis oli teatavaks tehtud KÜ Laine liikmetele. Tuginedes eeltoodule palusid hagejad tuvastada kostja 25.06.2016 üldkoosoleku punkti 3.2. otsuse „Kinnitada majandusjuhataja Xxx brutotöötasuks 1265,72 EUR s.o. netotöötasu 1000 EUR. Kinnitada majahoidja brutotöötasuks 528,46 EUR s.o. netotöötasu 450 EUR. Kuna majandusaasta algas 01.01.2016.a. kohustada raamatupidajat tegema töötasu ümberarvestus alates 01.01.2016.a.“ puudumist või alternatiivselt tuvastada eelnimetatud otsuse tühisus või tunnistada kehtetuks. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Hagejate väited, et juhatuselt ei ole võimalik kätte saada üldkoosoleku protokolli, on alusetud. Hagejad ei ole pöördunud juhatuse poole sooviga saada üldkoosoleku protokolli ärakirja. Juhatus on Sõle 45 trepikodade teadetetahvlile 06.06.2016 välja pannud väljavõtte üldkoosoleku protokollist. Väljavõte ei ole üldkoosoleku protokolli terviktekst. Kostja esitas üldkoosoleku protokolli Tartu Maakohtu registriosakonnale 05.07.2016. Äriregister on avalik register ja pärast uue juhatuse liikme kohta kande tegemist 02.08.2016 olid kostja poolt äriregistrile esitatud dokumendid kättesaadavad kõigile isikutele. Hagejad ei ole millegagi põhjendanud, miks nad alles oktoobris 2016 pöördusid äriregistrisse. Kõik hagejad osalesid üldkoosolekul. Ühtegi vastuväidet päevakorrapunktis 3 olnud otsusele või selle osale punktis 3.2 ei esitatud. Hagejad ei lasknud protokollida oma mistahes vastuväidet otsusele päevakorrapunktis 3 või selle osale punktis 3.2. Seega ei ole nad õigustatud ka nõudma üldkoosoleku otsuse või selle osa kehtetuks tunnistamist.

Hageja on taotlenud, et kohus tuvastaks, et üldkoosolekul ei võetud vastu päevakorrapunktis 3 otsuse osa 3.2. Kostja peab sellist tuvastusnõuet põhjendamatuks, samuti puudub nõudel alus. Hagejad ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis saaks teoreetiliselt olla hagejate esitatud tuvastusnõude materiaalõiguslikuks aluseks. Hagejad osalesid päevakorrapunktis 3.2 otsuse vastuvõtmisel ja hääletasid otsuse vastu. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt, otsustati päevakorrapunktis 3 ühes otsuses alapunktid 3.1.3.6. Otsuse poolt oli 40 üldkoosolekul osalenud liiget ja vastu 10, nende hulgas ka hagejad. Hääletamine ei olnud salajane, vaid iga liige sai endale sedeli, kus oli märgitud tema häälte arv ning hääletamine toimus sedeli ülestõstmise teel ning hääled loeti kokku häältelugemiskomisjoni poolt. Üldkoosoleku otsuses 3.2. päevakorrapunktis 3 kinnitati majandusjuhataja Xxx töötasu ja majahoidja töötasu vastavalt 2016. a. plaanis kajastatud tööjõukuludele. 2016 plaanis olid tööjõukulud kinnitatud ühes summas - 30 348 eurot. Ainuüksi tööjõukulude üldsumma ei ole piisav raamatupidamisele, et arvestada kummagi töötaja töötasu, mistõttu on töötasud alati otsustatud üldkoosolekute poolt. Kostjal on kaks töötajat – Xxx töötab majandusjuhatajana ning teine töötaja on majahoidja. Majandusjuhataja ja majahoidja töötasud on otsustatud iga-aastaselt ühistu liikmete üldkoosoleku poolt. 2014 üldkoosoleku otsuses 2 ja 2015 üldkoosoleku otsuses 2. Samuti on üldkoosolek igal aastal otsustanud, mis ajast alates kehtivad töötajate uued töötasu määrad, kuna üldkoosolek võib toimuda kuni juunikuu lõpuni. Üldkoosoleku protokollist tehtud väljavõttes, mis oli avalikustatud elamu trepikodades ja mida võivad lugeda kõik trepikotta sisenenud isikud, ei olnud märgitud töötajate töötasu suurust, kuivõrd TLS § 28 lg 1 p 13 kohaselt ei avalda tööandja töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kostja leiab, et üldkoosolek oli kokku kutsutud kooskõlas seadusega ning üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Kostja juhatus otsustas 06. juuni 2016 koosolekul üldkoosoleku kokkukutsumise ja üldkoosoleku päevakorra. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja punkt 6.4. kohaselt informeeritakse ühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Üldkoosolek võttis vastu otsused üksnes päevakorras olnud küsimustes. Ühtegi ettepanekut võtta päevakorda küsimus, mida ei olnud toodud Üldkoosoleku kokkukutsumise teates, ei esitatud. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud juhatuse liikmetele tasu määramise küsimust. Kostja juhatuse liikmetele ei ole seni tasu määratud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Majandusjuhataja xxx töötab ühistu majandusjuhatajana alates 10. märtsist 2009. Kostja põhikirja punkt 6.19 kohaselt võivad juhatuse liikmed olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek. Kostja 10. mai 2010 üldkoosolek on otsustanud, et majandustegevuse juhtimiseks sõlmitakse alates 10.03.2009 Xxxga tööleping ning üldkoosolek on otsustanud, et ühistu esindajaks juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel on revisjonikomisjoni esimees xxx.

Hagejate seisukoht, et Xxxle töötasu kindlaksmääramisega määrati talle juhatuse liikme tasu, on alusetu. Kostja juhatuse liikmetele juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu ei maksta. Kostja on vaidlusaluse otsuse osa kehtetuks tunnistamise nõude esitamise suhtes esitanud aegumise vastuväite, samuti vastuväite, et hagejatel puudub hagemisõigus. Lisaks sellele vaidleb kostja vaidlusaluse otsuse osa kehtetuks tunnistamisele vastu ka sisuliselt, kuivõrd vaidlusalune otsuse osa on kooskõlas seadusega. Otsus on kooskõlas KÜS § 13 lg 1, mille kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Üldkoosoleku vaidlusalune otsuse osa nagu ka kõik teised üldkoosoleku otsused jõustusid otsuse tegemise ajast ehk 25. juunil 2016. Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et uute omanike soov saada teada ühistus toimuvast ei ole selline õiguslik huvi, mille alusel saaks läbi vaadata Xxx ja Xxx tuvastushagi kostja vastu. Hagejad II ja III ei ole käesoleval ajal enam Sõle 45 asuva elamu korteriomanikeks. Korteriühistu Laine põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud Sõle 45 asuva elamu korteriomanike ringiga ning p 2.2 kohaselt loetakse ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist uus korteriomanik endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks (tlk 57). Kuna hagejad II ja III ei ole enam ühistu liikmeteks, siis ei ole nende õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes käesoleval juhul enam võimalik ning esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jätab hagi hageja II ja III osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

erinev, kui protokoll ise. Nimetatuga on ka hageja ise 25.04.2017 kohtuistungil nõustunud (tlk 142 pöördel). Seega jätab kohus hageja I esmase nõude, s.o üldkoosoleku otsuse p 3.2 puudumise tuvastamiseks rahuldamata. 4.2 Järgnevalt hindab kohus hageja I alternatiivset nõuet, s.o nõue 25.06.2016 üldkoosoleku otsuse p 3.2 tühisuse tuvastamiseks. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama lõike teise lause järgi on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku kokkukutsumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu Laine põhikirja p 6.4 kohaselt informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht (tlk 61). Hagimaterjalide kohaselt tugineb hageja MTÜS §-le 20 lg 6. Hageja on leidnud, et üldkoosolekul määrati juhatuse liikmele Xxxle tasu, samas kui mõistlik korteriühistu liige ei saanud eeldada ega aru saada, et 25.06.2016 üldkoosoleku päevakorra punkt 3 hõlmab ka juhatuse liikme tasu määramise otsuse vastuvõtmist. Hageja on leidnud, et juhul, kui planeeritakse võtta otsust juhatuse liikme tasu määramise kohta, peab vastav punkt olema kajastatud üldkoosoleku päevakorras eraldi päevakorra punktina. Sellist otsust ei saa võtta kolmanda päevakorra punkti 2016 plaani läbiarutamise ja kinnitamise all. Kohus leiab, et 25.06.2016 üldkoosolek oli kokku kutsustud kooskõlas seadusega ning üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, s.h on üldkoosolek käesoleval juhul vastu võtnud otsused üksnes päevakorras olnud küsimustes. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Kostja juhatus on 06.06.2016 koosolekul otsustanud üldkoosoleku kokkukutsumise ja päevakorra (tlk 99 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teade üldkoosoleku toimumisest oli õigeaegselt välja pandud (teade tlk 100). Kohus nõustub hagejaga selles osas, et üldkooleku päevakorras ei olnud märgitud küsimust juhatuse liikmetele tasu määramisega seoses. Samas ei nähtu aga ka üldkoosoleku protokollist, s.h vastu võetud otsusest, et juhatuse liikmele oleks tasu määratud.

MTÜS § 281 lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu põhikirja p 6.19 kohaselt võivad juhatuse liikmed olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek. Ka Riigikohus on selgitanud, et ühistu liige saab olla töösuhtes ühistuga (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-134-02). 25.06.2016 üldkoosoleku päevakorras oli p 3 all märgitud „2016.a. Plaani läbiarutamine ja kinnitamine, sealhulgas maja renoveerimise küsimused“. Enne koosolekut oli infotahvlile riputatud kostja 2016 majandustegevuse plaani projekt (tlk 11-13). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Majandustegevuse plaani projektis kajastub ka rida majandusjuhataja töötasu ning majahoidja töötasuga seoses (tlk 12). Ühistu liikmetele on antud võimalus plaaniga tutvumiseks. Seega pidi korteriühistu liige eeldama, et kui üldkoosoleku päevakorras on m.h 2016 plaani läbiarutamine, siis tuleb koosolekul olla valmis ka aruteluks plaani sisu osas, sh ka majandusjuhataja töötasu ning majahoidja töötasu osas. Protokollist ega vastuvõetud otsusest ei nähtu, et Xxxle kui juhatuse liikmele oleks tasu määratud. Juhatuse liikmele tasu määramine ei nähtu ka 2016 aasta majandustegevuse plaani projektist. Seega vastab päevakorrapunkt üldkoosolekul arutatule. Kohus selgitab täiendavalt, et seadus ei keela juhatuse liikmel teha ühistus lisaks veel mõnda teist tööd. Kostja põhikirja p 6.19 kohaselt võivad juhatuse liikmed olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötab xxx ühistu majandusjuhatajana alates 10.03.2009. Kostja 25.05.2010 üldkoosolek on p-s 4 otsustanud, et majandustegevuse juhtimiseks sõlmitakse alates 10.03.2009 Xxxga tööleping (tlk 101 pöördel). Hageja on leidnud, et 25.05.2010 üldkoosoleku päevakorra p 4 on tühine, kuna kuni aprillini 2012 Xxxle oli määratud juhatuse liikme tasu ja ta jätkas tegutsemist juhatuse esimehena tasu eest ka peale 13.04.2012. Samas ei ole hageja välja toonud MTÜS §-s 241 lg 1 sätestatud aluseid, mis kinnitaksid 25.05.2010 üldkoosoleku päevakorra p 4 tühisust. Hageja on 25.05.2010 üldkoosoleku protokolli p 4 tühisusele tuginedes viidanud üksnes 2011.a. majandustegevuse aruandele (tlk 116) ning 13.04.2012 üldkoosoleku protokolli p-le 2 (tlk 117 pöördel). Esitatud plaanist ega ka protokollist ei saa aga tuletada 25.05.2010 üldkoosoleku päevakorra p 4 tühisust. Kohus leiab seega, et 25.05.2010 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Samuti on kohtu hinnangul tunnistaja xxx ütlustega tõendatud, et 25.06.2016 üldkoosolekul arutati juhatuse esimehe ja majahoidja töötasu ning võeti vastu otsus, et juhatuse esimehe töötasu on 1000 eurot neto ja majahoidja oma 450 eurot (tlk 159 pöördel, 160). Tunnistaja selgituste kohaselt peab ta Xxxt majandusjuhatajaks (tlk 161). Samuti on tunnistaja xxx ütlustega tõendatud, et Xxx esitas enne 2016 tegevuskava kohta hääletamisele asumist küsimuse töötasude kohta ning koosoleku juhataja nimetas talle samad summad, mis tunnistaja oli juba enne öelnud. Viimati nimetatut kinnitas ka eelistungil kostja juhatuse liige ja 25.06.2016 üldkoosoleku protokollija xxx (tlk 143). Seega on tõendatud, et koosolekul otsustati majandusjuhataja töötasu küsimust mitte juhatuse liikme tasu küsimust. Samuti nähtub kostja üldkoosoleku 20.02.2014 ja

20.06.2015 protokollidest, et majandusjuhataja ja majahoidja töötasud on otsustatud igaaastaselt ühistu liikmete üldkoosoleku poolt (tlk 92 pöördel, 96 pöördel). Hageja seisukoht, et Xxxle töötasu kindlaksmääramisega määrati talle juhatuse liikme tasu, on kohtu hinnangul seega alusetu. Eeltoodud tõendid nimetatut ei kinnita. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et üldkoosoleku otsus p 3.2 ei ole tühine ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. 4.3 Järgnevalt hindab kohus hageja I alternatiivset nõuet 25.06.2016 üldkoosoleku otsuse p 3.2 kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama § lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja on palunud kohaldada aegumist, kuna hagejad osalesid üldkoosolekul ning oleksid pidanud seega pöörduma kohtu poole otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega 25.septembriks 2016. Hagi esitati 05.12.2017. Hageja on leidnud, et kuna 25.06.2016 üldkoosoleku protokolli punktis 3.2 viimasel kolmel lausel kajastatud küsimusi ei ole koosolekul arutatud ega otsuseid selles osas vastu võetud, siis ei võinud hageja teada sellistest otsustest 25.06.2016. Hageja leiab, et aegumistähtaeg algas otsuse teadasaamise päevast arvates, s.o 03.10.2016. Kohtu hinnangul pidi hageja I olema teadlik 25.06.2016 vastu võetud otsusest 25.06.2016. Hageja I oli koosolekul esindatud esindaja kaudu (registreerimisleht ja volitus, tlk 21, 32). Korteriühistu majandustegevuse plaani projekt (mille läbiarutamine ja kinnitamine oli märgitud üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all) oli enne koosolekut riputatud infotahvlile. Nimetut on hageja ise kinnitanud ning samuti on mõlemad tunnistajad (s.o xxx ja xxx) 14.08.2017 istungil väitnud, et said teada 25.06.2016 üldkoosoleku toimumisest ja seal arutlusele tulevatest küsimustest, sealhulgas 2016 majandustegevuse plaanist, teadetetahvlilt (tlk 159, 160). Nimetatud projektis kajastub ka majandusjuhataja ning majahoidja töötasu (tlk 12). Tunnistaja xxx kinnitas 14.08.2017 istungil, et summade suuruseid arutati koosolekul (tlk 160 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja usaldusvääruses. Kohtu hinnangul xxx ütlused, mis puudutavad Xxxt ning töötasusid ei ole usaldusväärsed (s.o „töötasu mitte kunagi ei arutatud“, „töötajate töötasusid ei loeta kunagi ette“, tlk 158, 159), kuna xxx on kinnitanud, et talle ei meeldi, kuidas Xxx ühistut juhib (tlk 159). Kuna hageja I osales 25.06.2016 üldkoosolekul esindaja kaudu ning kohus on eelnevalt leidnud, et koosolekul on arutatud 25.06.2016 üldkoosoleku protokollis punktis 3.2

viimasel kolmel lausel kajastatud küsimusi, siis pidi hageja olema 25.06.2016 teadlik vastuvõetud otsustest ning hagi on esitatud KÜS § 13 lg 3 tähtaega rikkudes. Seega on hageja nõue 25.06.2016 üldkoosoleku otsuse p 3.2 kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et MTÜS § 21 lg 1 kohaselt peab pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest olema protokoll liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakirja. Hageja on kinnitanud 25.04.2017 eelistungil, et 25.06.2016 üldkoosoleku protokolli ta juhatuselt ei küsinud (tlk 172). Seega on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide, et protokolli ei olnud võimalik juhatuselt saada. Kostja juhatus on Sõle 45 trepikodade teadetetahvlile 06.06.2016 välja pannud väljavõtte üldkoosoleku protokollist ning 05.07.2016 esitanud protokolli Tartu Maakohtu registriosakonnale. Äriregister on avalik register ja pärast uue juhatuse liikme kohta kande tegemist 02.08.2016 olid kostja poolt äriregistrile esitatud dokumendid kättesaadavad kõigile isikutele. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta alles oktoobris 2016 pöördus äriregistrisse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 otsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.