lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15430/8

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 09.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-17-15430/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15430

Tsiviilasi

E. P. hagi kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja E. P. , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: e. @gmail.com; Kostja kohtutäitur Aive Kolsar. asukoht Aasa 5, Põlva, epost: [email protected]

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Keelduda E. P. hagi menetlusse võtmisest ning jätta taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.
2.Määrus toimetada kätte hagejale.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E. P. esitas Tartu Maakohtule hagi sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis 30.10.2017 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule 13.11.2017 täpsustused ning palus saada kaebuse täpseks vormistamiseks täiendavad 15 päeva. 15 päeva möödumisel ei esitanud hageja täiendavaid dokumente ega täpsustust.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohus jättis 30.11.2017 määrusega hagiavalduse taas käiguta, andes hagejale tähtaja selge nõudega korrektse avalduse esitamiseks ja vajadusel riigilõivu tasumiseks 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas kohtule täiendused ja taotluse riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks. Täienduste kohaselt nõuab hageja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, kuna leiab, et kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad. Samuti soovib hageja moraalse kahju hüvitamist.

Pärast täienduste esitamist esitas hageja hagiavalduse näidisvormil. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varalise kahju hüvitamist 42 000 euro ulatuses, kuna kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad. Hageja soovib saada kohtutäituri poolt väikse hinnaga müügi korral tekitatud kahju hüvitamist. Moraalse kahju hüvitamist soovib hageja 28 000 euro ulatuses, mis tuleneb kinnistu üleandmisel tekkinud vara hävinemisest, mis kuulus lisaks hagejale ka tema perele. Hageja leiab, et kohtutäitur on müünud vara ebaseaduslikult, kuna hagejale ei ole täitmisteadet meilile kätte toimetatud. Lisaks on arestimine olnud tühine. Hageja leiab, et kohtutäitur käis tema kodus ebaseaduslikult, kuna hageja pole selleks luba andnud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

4.TsMS § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, arvestades määruses märgitud järgnevaid põhjendusi. Kohus on jätnud hagiavalduse korduvalt käiguta ja andnud hagejale võimaluse esitada selge ja nõuetekohane hagiavaldus. Esmase hinnangu põhjal oli tegemist enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega, mistõttu selgitati hagejale nõude eelduseid ning paluti hagi täpsustada, märkides, millistel asjaoludel hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist taotleb. Järgnevas määruses, millega avaldus käiguta jäeti, juhiti hageja tähelepanu eelmisele määrusele, kui hageja nõue on enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Kuna hageja tasus riigilõivu 15 eurot, selgitas kohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise võimalusi. Kuivõrd hageja oli palunud varalise ja moraalse kahju hüvitamist, selgitas kohus, et kohtutäituri vastutust reguleerib kohtutäituri seadus. Kohus leiab, et hagejale on antud piisavalt võimalusi nõuetekohase avalduse esitamiseks ning selgitatud erinevaid nõudeliike. Samuti märkis kohus, et kui hagejal puuduvad piisavad teadmised, tuleks pöörduda advokaadi poole. Hageja ei ole ka esitanud taotlust riigi õigusabi saamiseks. Selle asemel on hageja iga avalduse esitamisega muutnud nõuet. Esialgu tulenes avaldusest, et hageja soovib enampakkumise kehtetuks tunnistamist; seejärel tasus riigilõivu summas, mis vastab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise avaldusele ning viimasel korral on hageja esitanud nõude kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks, “sest kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad, kuna kinnistu otstarvet ja seal asuvaid hooneid on muudetud, samuti soovib hageja saada kohtutäituri poolt väikse hinnaga müügi korral tekitatud kahju hüvitamist... Moraalse kahju hüvitamist soovib hageja 28 000 euro ulatuses, mis tuleb kinnistu üleandmisel tekkinud hageja ja tema pere vara hävinemisest (PS § 25).“ Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1,3 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse § 7 lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Kohus leiab, et ei ole mõttekas anda hagejale veel täiendavaid võimalusi nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kinnistu arestimine oli hageja hinnangul tühine, mis tingiks ilmselt hagi esitamist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samas 14.12.2017 avalduses on hageja leidnud, et ei ole mõistlik tekitada lisa kannatajaid oksjoni kehtetuks tunnistamisega. Hageja on leidnud, et kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad, kuna kinnistu otstarvet on muudetud. Hageja ei ole selgitanud, millised suuremad kulutused kinnistu tagastamisega kaasnevad ning kuidas ja millest oleksid need kulukamad ning milline seos on neil kohtutäiturilt hüvitise taotlemisega. Hagiavaldus ei ole esitatud kujul jätkuvalt arusaadav ja mõistetav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Lõike 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kuna kohus leidis, et hagi on perspektiivitu, jätab kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse

5.TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna avaldust ei võeta menetlusse, on hagejal õigus TSMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium