Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

1(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109

25.10.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. 2.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.6.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Rahuldada SIA ADEONA apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta hageja ja kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise taotlused rahuldamata ja eemaldada need toimikust. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 kahjuhüvitise summa määramisel kahekordsest tavapäraselt makstavast litsentsitasust (5% sissepääsutasudest), mis tuleneb hageja juhatuse 04.11.2003.a otsusest. Teoste avaliku esitamise litsentsitasumäär 5% on kehtinud alates 2000. aastast ning selleni jõuti hageja ja suuremate kontserdikorraldajate läbirääkimise tulemusena 1996. aastal, mida kinnitab hageja juhatuse 06.06.1996 koosoleku protokoll. Kostja poolt maksmisele kuuluva litsentsitasu suurust ei mõjuta see, kui suure osa saadavast litsentsitasust on autorid pidanud vajalikuks eraldada nende õiguste teostamise korraldamiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagejale SG kontserdi repertuaari loetelu ega finantsaruannet, tugineb hageja kahjunõude suuruse arvutamisel muudest allikatest pärinevatele andmetele. Vastavalt AS Piletilevi kodulehel toodud informatsioonile olid ürituse piletid eelmüügis hinnaga 15-35 eurot, seega keskmine pileti hind oli 23,33 eurot. Kontserdi külastajaid oli vastavalt hageja töötaja hinnangule umbes 300, mistõttu sissepääsutasud kokku olid 300 piletit x 23 eurot 33 senti = 6999 eurot. Tavapärane litsentsitasumäär on 5% sissepääsutasudest. Seega tavapärane litsentsitasu oleks olnud 6999/100x5 = 349,95 eurot. Litsentsitasu kahekordne määr ehk hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõudesumma on 349,95 x 2= 699,90 eurot. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 699,90 eurot ning viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited

3(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 mõistes. AutÕS § 76 lg 9 kohaselt on esindusleping AutÕS IX peatüki tähenduses kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline leping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon annab teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile loa või volituse nende õiguste teostamiseks, mida ta esindajana teostab, kaasa arvatud muusikateoste internetis kasutamine, õiguse Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks. Hageja on sõlminud Venemaa autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooniga RAO 01.01.1995 jõustunud tähtajatu lepingu, mille alusel on hagejale antud kõik õigused seoses muusikateoste avaliku esitamisega, sh pöörduda nende õiguste kaitseks kohtusse (§ 2 lg 1 alapunkt „в“ tl 161167). Ka AutÕS § 79 lg 6 näeb ette, et kollektiivse esindamise organisatsioon kaitseb ning teostab õiguste omajate neid õigusi, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kollektiivselt teostab, muu hulgas kohtus ja muudes institutsioonides. Sama paragrahvi lg 7 ütleb, et õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus esindada kõiki õiguste omajaid ilma volituseta. Seega on hagejal RAO õiguste teostajana Eestis tulenevalt lepingust ning seadusest pöörduda RAO õiguste kaitseks kohtusse. Kohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et hageja on autorite kollektiivse esindamise organisatsioon. Kohus tuvastas, et hageja on õigustatud teostama lepingu alusel RAO liikmete varalisi õigusi Eesti territooriumil. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on 22.10.2016 klubis „Cathouse“ toimunud SG kontserdi korraldaja ning ta ei saanud enne kontserdi toimumist hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks. Puudub vaidlus ka selle üle, et kõikide SG poolt esitatud muusikateoste autorite seas olid SB ja/või OG ning kirjastaja First Music Publishing; kontserdil tulid esitamisele mh autorite laulud "Без cтюардесс" ja "Все в порядке" ning nimetatud autorid ja kirjastaja on RAO liikmed (kd I tl 21-22). Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna SB ja OG on kinnitanud litsentsitasust loobumist (kd I tl 181 ja 181 pöördel), siis puudus kostjal kohustus hagejale litsentsitasu maksta. AutÕS § 79 lg 5 kohaselt ei saa õiguste omaja oma õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Kostja on täiendavalt välja toonud, et Eesti seadus ei saa panna Venemaal tegutsevatele vene autoritele kohustusi või seada keelde (kd I tl 196). Kohus märkis, et Eesti territooriumil teostab RAO-sse kuuluvate autorite õigusi kollektiivse esindusõiguse alusel hageja ning nende õiguste teostamist reguleerib AutÕS. Seega kuna SB ja OG on RAO liikmed, teostab autoriõigusi nende eest RAO ning isikutel endil puudub võimalus õigusi samaaegselt teostada tulenevalt AutÕS § 79 lg-st 5. Kohus asus seisukohale, et puudub alus kahelda, et lugu "Без cтюардесс" kuulub RAO andmebaasi. Kostja vastupidine väide on hageja väitel väär ning kostja on kohtule edastanud mitte otsingu tulemuse, vaid otsingu avalehe väljatrüki, olles sisestanud üksnes laulu pealkirja, kuid mitte vajutanud otsingu nupule (kd I tl 140 pöördel - 141). Hageja poolt esitatud andmebaasi väljatrükist nähtub, et lugu "Без cтюардесс" sisaldub RAO andmebaasis ning selle autoriks on SB (kd I tl 168). Lisaks RAO andmebaasi väljatrükile on hageja esitanud kohtule ka juba koos hagiavaldusega väljatrüki muusikateoste rahvusvahelisest andmebaasist, millest nähtub, et lugu kuulub RAO andmebaasi (tl 21). Põhjendatud ei ole kostja väited, mille kohaselt on RAO andmebaas kergesti manipuleeritav ning lugu on hiljem täiendavalt juurde lisatud. Kohus asus seisukohale, et loo "Без cтюардесс" kuulumine RAO andmebaasi on tõendatud. Maakohus leidis, et on tõendatud, et kostja, korraldades 22.10.2016. a klubis „Cathouse“ ansambli SG kontserdi, rikkus sellega RAO liikmeteks olevate autorite SB ja OG varalisi õigusi, mis on õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 13 lg 1 p 7 tähenduses ning hagejal

4(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 kollektiivse esindamise organisatsioonina õigus nõuda kontserdi korraldajalt muusikateoste avaliku esitamise eest tasu. AutÕS § 817 lg 1 p 1 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt kui teoste ilma loata kasutajalt kahju hüvitamist. Maakohus asus seisukohale, et hageja põhjendas piisavalt 5% suuruse tasumäära kohaldamise aluseid. AutÕS § 7911 lg 1 esimese lause kohaselt põhinevad õiguste kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimise tingimused objektiivsetel, võrdsetel ja ühtsetel alustel. Konkurentsiamet on tasu suurust analüüsinud ning võrreldes seda teiste riikides samades muusikažanrites kohaldamisele kuuluvate tasumääradega, asunud seisukohale, et see on põhjendatud. Kohus nõustus hagejaga, et hageja ei ole kohustatud iga kontserdikorraldajaga eraldi tasumääras kokku leppima, eriti veel käesoleval juhul, kus kostja litsentsilepingut enne kontserti sõlmima ei nõustunud. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja ei oleks tohtinud tasumäära kehtestada ühepoolselt. Kostja ei asunud enne kontserdi korraldamist hagejaga litsentsitasu puudutavaid tingimusi arutama ega esitanud suuruse osas ka vastuväiteid. Kostja teatas üksnes, et ei saa lepingut allkirjastada, sest tal puudub digiallkirjastamise võimalus. Kohus pidas asjakohatuks kostja seisukohta, mille kohaselt tuleks litsentsitasu määra kehtestamisel võtta arvesse hageja tegevuse tulemusena reservi kogunenud rahalisi vahendeid. Kohus leidis, et see ei ole alus madalama litsentsimäära kohaldamisele. Vahendustasu osas on hageja selgitanud, et vahendustasude suuruse otsustavad igal aastal hageja liikmed ehk autorid ise üldkoosolekul, mille kohta on hageja esitanud 21.03.2016 üldkoosoleku poolt kinnitatud vahendustasud (kd I tl 173). Hageja märkis, et vahendustasu arvestatakse litsentsitasudest maha, mistõttu tavapärane litsentsitasumäär ei sõltu vahendustasu suurusest. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja poolt maksmisele kuuluvat litsentsitasu ei mõjuta see, kui suure osa saadavast litsentsitasust on autorid pidanud vajalikuks eraldada nende õiguste teostamise korraldamiseks. Kohus nõustus hagejaga, et teost ilma loata kasutav kasutaja ei peaks saama eelist nende kasutajate ees, kes hagejaga seaduspäraselt lepingu sõlmivad, kuid peavad näiteks tasu maksmisega viivitamise eest tasuma hagejale lepingus märgitud suuruses viivist, mis on suurem seadusjärgsest viivisest. Kostja oli enne hageja autoriõiguste rikkumist teadlik, millises määras on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitist juhul, kui kostja litsentsilepingut ei sõlmi (kd I tl 19). Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kostja ei kirjutanud lepingule alla põhjusel, et lepingutingimused talle ei sobinud. Kostja ainus hagejale esitatud põhjendus oli asjaolu, et tal ei ole võimalik lepingut digiallkirjastada. VÕS § 127 lg 6 annab kohtule autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise suuruse määramisel diskretsiooniõiguse ning kohus võib määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist, mis vastab kahekordsele tasu suurusele juhul, kui teoste kasutaja oleks sõlminud hagejaga eelnevalt lepingu ning kohus pidas seega kahjuhüvitise määra 10% piletitulust põhjendatuks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja töötaja hinnangu alusel ei saa teha kindlaks kontserdikülastajate arvu, ning hindas hageja esindaja kinnitust kirjaliku tõendina koos teiste asjas esitatud tõenditega. Maakohus tugines AutÕS § 79 lg-le 2, TsMS § 229 lg-le 2, TsMS §

5(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 272 lg-dele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Kuigi seda ei saa hinnata tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, on see hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (RKTKo nr 3-2-1-115-15, p. 18). Kohus märkis, et hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt pöördus hageja enne kontserti kostja poole ka palvega esitada pärast kontserti hagejale oma finantsaruanne hiljemalt 04.11.2016 (kd I tl 14), et hageja saaks kontserdilt saadud piletitulu põhjal arvestada litsentsitasu täpse suuruse. Kuna kostja aruannet ei esitanud, tugines hageja kahjunõude suuruse arvutamisel hageja töötaja hinnangule. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju inimesi kontserti külastas ning kui suur oli piletitulu, et ümber lükata hageja väidet külastajate arvu kohta. Kohus asus seisukohale, et hageja on piisavalt tõendanud kontserdikülastajate arvu ning piletimüügist saadud tulu. Kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et hagejal autorite kollektiivse esindamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjalt autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kahekordse litsentsitasu määra ulatuses, millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 699,90 eurot ning VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel viivis alates 25.10.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et menetluskulude rahaline suurus on otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus

6(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 organisatsioonile ega saagi õigusi käsutada. Samuti ei ole maakohus arvestanud AutÕS § 79 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt peavad kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsema õiguste omajate huvides. Maakohus ei arvestanud, et apellandil kontserdikorraldajana ei olnud mingit põhjust kahelda, et isegi juhul, kui autorid on volitanud enda varalisi õigusi teostama kollektiivse esindamise organisatsiooni, on autoritel täielik õigus volitus konkreetsete lugude ja kontserdi osas tagasi võtta. Kohtu seisukohaga nõustudes pannakse autorid sundseisu, milles autoritel tuleb kollektiivse esindamise organisatsioonist välja astuda iga kord, kui autoril on soov autoritasust loobuda mistahes põhjustel. Kohtu seisukohta järgides ei ole autoril võimalust loobuda autoritasust konkreetse kontserdi osas mistahes põhjustel – ka näiteks heategevusliku kontserdi puhul on autor kohustatud nõudma autoritasu. Autoriõiguse põhimõtetega kooskõlas peab autorile jääma õigus otsustada oma teose kasutamise tingimuste üle. Autorite kollektiivse esindamise organisatsioonist pidev välja- ja sisseastumine ei ole aga kooskõlas autori huvidega, kollektiivse esindamise organi toimimise põhimõtete ega ka rahvusvaheliste autoriõiguse alaste aktidega. Maakohus leidis ekslikult, et kahjuhüvitise nõudmine autoritasu kahekordses määras on põhjendatud. Maakohus nentis, et kollektiivse esindamise organisatsiooniga lepingu sõlmimata jätnud isik ei peaks saama eelist lepingu sõlminud, kuid tasumisega viivitusse sattunud isikute ees. Samas ei ole maakohus millegagi põhjendanud, miks on eelise saamise vältimiseks vajalik autoritasu määra korrutamine kahega ning millisel õiguslikul alusel põhineb eeltoodud arusaam. VÕS § 127 lg 6, mis reguleerib hüvitise suuruse määramist, ei anna õigust nõuda kahjuhüvitist kahekordses autoritasu määras. Karistusliku kahjuhüvitise instituut varalise kahju puhul Eesti õiguses puudub ning tekkinud kahjust suuremas ulatuses kahjuhüvitise nõudmist on Riigikohus jaatanud ainult mittevaralise kahju tekkimise korral ja VÕS § 134 lg 6 alusel. Lisaks ei ole kohus arvestanud, et kostja ei soovinud lepingut sõlmida seetõttu, et hageja edastatud lepinguprojektis oli lepinguliste õiguste ja kohustuste vahekord täielikult paigast ära. Kostja „karistamine“ ebaõiglaste lepingutingimustega mittenõustumise eest ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et autoritasu suuruse ühetaoline määramine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei arvestanud kohaselt kostja vastavate vastuväidetega. Kehtivast autoriõiguse seadusest (sh AutÕS §-st 7911) ei tulene hagejale õigust autoritasu määra ühepoolselt kehtestada. Eelnevas kohtupraktikas ei ole autoritasu määra vaidlustatud, mistõttu ei ole kohus varasemalt selle kohta seisukohta võtnud. Ka käesolevas asjas jättis kohus ebaõigesti vastava asjaolu suhtes seisukoha võtmata. Samuti jättis kohus arvestamata Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt peab autoritele makstav tasu kujunema poolte kokkuleppel ja arvestama asjaolusid (RKTKo 3-2-1-107-97, 3-2-1-50-13 p 34). Maakohus jõudis vastupidisele järeldusele. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et autoritasu suuruse määramine esitatavatest teostest ja kõiki asjaolusid arvestades ei oleks diskrimineeriv kohtlemine. Õiglane, mitte diskrimineeriv, oleks määrata autoritasu eelkõige esitatavate teoste arvust, toimumiskohast, kontserdikülastajate arvust ja piletihinnast sõltuvalt. Kostja leiab, et maakohus on tuginenud kahjuhüvitise kindlaks tegemisel hageja töötaja hinnangule kontserti külastanud isikute arvu osas, mis on ebatäpne, põhineb subjektiivsetel alustel ega tõenda kontserti külastajate arvu piisavalt. Sellisel tõendil ei saa põhineda tekkinud kahju suurus. Maakohus hindas tõendit ebaõigesti. Vastustaja seisukoht

7(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109

8(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 cтюардесс" ja "Все в порядке" esitamise eest autoritasu. Maakohus on AutÕS § 79 lg-le 5 tuginedes leidnud, et õiguste omaja ei saa oma õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Kostja on aga seisukohal, et AutÕS § 79 lg 5 ei kohaldu välismaiste autorite antud loobumisavaldusele. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 23 sätestab, et intellektuaalsele varale, selle tekkimisele, sisule, lõppemisele ja kaitsele kohaldatakse selle riigi õigust, mille territooriumi jaoks sellele kaitset taotletakse. Käesoleval juhul taotletakse kaitset Venemaa autorite õigustele Eesti Vabariigi territooriumil, järelikult on kohaldatav õigus Eesti õigus. Seega on AutÕS § 79 lg 5 kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas esitatud litsentsitasust loobumisele. Ringkonnakohus märgib, et ka 17.02.2017.a kinnitustes on kohaldatava õigusena märgitud Eesti Vabariigi õigus. Vaidlusalused loobumised anti konkreetse Eestis toimunud kontserdi osas.

9(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 litsentsitasu määra 5% on hageja kehtestanud ühepoolselt. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale (lk 24) viidates ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole ka aidanud kaasa õiglase tariifi määramisele, ei ole edastanud andmeid, mis omavad tähtsust seoses tasu suuruse kujunemise, õige arvestuse ja kogumisega. Kokkuvõttes on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et litsentsitasu määr 5% sissepääsutasudest on kooskõlas AutÕS §-s 7911 ettenähtud litsentsitasu määramise põhimõtetega.

10(11)

Tsiviilasi nr 2-16-16109 nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja ei ole ka vaidlustanud hageja väiteid piletite müügihindade osas. Arvestades, et keskmine pileti hind oli 23,33 eurot ja külastajaid umbes 300, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 349,95 eurot (300 x 23,33 x 5%). Nimetatud summalt tuleb kostjal tasuda ka viivist.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.