Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik M. P. , isikukood XXX, elukoht XXX Usaldusisik Jüri Truuts, asukoht Jõe 2, II korrus, Tallinn, e-post XXX
Võlgniku M. P. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja M. P. (M. P., isikukood XXX) pankrot 21. aprillil 2025 kell 16.00 ja algatada M. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada M. P. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, Tallinn, tel 50 26 222, e-post XXX).
4.Määrata M. P. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. mai 2025 kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, XXX I korrus, saal nr 1).
Kohustada võlgnik M. P. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 19. mail 2025 kell 14.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M. P. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada
2-25-229 kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21.04.2026.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.M. P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku M. P. usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 18.03.2025 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Jüri Truutsi tasu suuruseks 1705 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu), millest 819 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning 886 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Autente B2C (a/a XXX).
16.Võlgnik M. P. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara 2 (8)
2-25-229 kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.M. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 07.01.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Riigilõivu avalduselt tasus võlgnik 14.01.2025.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Tal on keskeriharidus, kuid tegemist on puuduva töövõimega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on toetused (hetkel ca 680 eurot). Kulud ulatuvad 775 euroni kuus. Tal on kohustusi 17 erineva võlausaldaja ees ligemale 80 000 eurot (erinevad (kiir)laenuandjad, inkassofirmad, Maksu- ja Tolliamet), kõikide võlgnevuste osas on käimas täitemenetlused kokku nelja erineva kohtutäituri juures.
1.2.Makseraskused algasid võlgniku sõnul 2017.aastal. Võlgnik võttis sõltuvuse tõttu järjest laene juurde ning ei suutnud neid enam teenindada. Eelmisel aastal selgitas ta oma olukorra võlanõustaja juures, jõudes tõdemuseni, et ta on lootusetult maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada pankrot. Võlgnikul on puuduv töövõime.
1.3.Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada.
2.Kohus võttis 18.03.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Jüri Truutsi.
3.Usaldusisik Jüri Truuts esitas 14.04.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 54 986.55 eurot, sissetulek aga 571.03 eurot - 620.98 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara, mida saab kasutada menetluskuude katteks ja võlausaldajatele jagamiseks. Arvelduskontode saldo on muutuv, kuna tegemist on igapäeva kulutusteks kasutatava rahaga. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 33 täitemenetlust, aktiivseid menetlusi 22. Võlgnikul on puuduv töövõime, saadavatest toetustest ei piisa, et täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole tõenäoline, et võlgniku tervislik seisund paraneks (lähitulevikus) sedavõrd, et töövõime taastuks ning ta oleks võimeline otsima ja leidma hästi tasustatava töökoha, kust saadav
3 (8)
2-25-229 töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu suhtumine nende täitmisesse, alkoholisõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kuna võlgnik täpsemalt asjaolusid ei mäleta ei ole võimalik maksejõuetuse põhjust rohkem konkretiseerida. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõukäivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ilmselt juba vähemalt 2017. aastal, 2018 võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused on siiani aktiivsed, neile on aasta aastalt lisandunud järjest uusi kohustusi ja algatatud täitemenetlusi nende sissenõudmiseks.
3.2.Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisik teeb ettepaneku, et võlgniku suhtes tuleks läbi viia pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleks pankrot välja kuulutada. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
4.Kohus asub seisukohale, et võlgniku M. P. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku arvel ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on puuduv töövõime, saadavatest toetustest ei piisa, et täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 54 986.55 euro ulatuses, sissetulekuks on töövõimetustoetus ning sotsiaaltoetus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, ei ole selle arvelt võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) 4 (8)
2-25-229 nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
7.Pankrotihaldur Jüri Truuts on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M. P. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
8.Kohus kuulutab seega võlgniku M. P. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Jüri Truutsi ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning koha. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
9.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
10.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.1.Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
11.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, 5 (8)
2-25-229 kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
11.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.04.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
12.Kohtu selgitused:
12.1.Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
12.2.Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
12.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
12.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
12.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
12.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
12.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
13.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele
6 (8)
2-25-229 isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
15.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
17.Usaldusisik palub tasuks määrata 1705 eurot, arvestusega 11 tundi hinnaga 155 eurot/tunnis (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 886 eurot ning ülejäänud tasu välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt.
18.Kohus leiab, et arvestades võlgnik M. P. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 11 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1705 eurot.
19.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
20.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses välja maksta, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Autente B2C.
7 (8)
2-25-229
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.