menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Xxxxavaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt Xxxxvälja hageja Xxxxkasuks menetluskulud 2087,50 eurot (sh riigilõiv 400 eurot, lepingulise esindaja kulud 900 eurot koos käibemaksuga, lepingulise esindaja kulu 787,50 eurot käibemaksuta).
3.Mõista kostjalt Xxxxvälja hageja Xxxxkasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta rahuldamata hageja Xxxxavaldus menetluskulude summas 738 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 21.04.2017 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 29.11.2017 Riigikohtu kohtumäärusega.
2.Hageja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2425,50 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud ei ole. Maakohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
7.Kohus annab esmalt hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot (I kd tl 7) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot (I kd tl 112). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
8.Edasi hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 14 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 90 eurot + km ja 9 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 90 eurot ilma käibemaksuta.
9.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud ja vajalik.
10.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga, mis on käibemaksuga.
11.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks 2 tundi hinnaga 216 eurot koos käibemaksuga. Kohus, tutvudes esitatud hagiavalduse sisuga, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda hagiavalduse ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks rohkem kui 1 tund. Esitatud hagiavaldus koosneb enamasti paragrahvidest ning ei ole sisult keerukas. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund hinnaga 108 eurot käibemaksuga.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 30.11.2015 seisukoha koostamiseks kostja 15.10.2015 vastuse peale 1 tund ja 30 minutit. Kohus, tutvudes kostja 15.10.2015 vastusega ja hageja 30.11.2015 seisukohaga, on seisukohal, et esindajal ei saanud seisukoha koostamiseks kuluda rohkem kui 30 minutit. Seisukoht koosneb enamasti paragrahvidest, milledele on lisatud mõned lõigud seisukohta. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 30 minutit hinnaga 54 eurot koos käibemaksuga.
13.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 25.01.2015 istungiks ettevalmistamiseks 1 tund, istungil osalemiseks 20 minutit ja 04.02.2016 taotluste koostamiseks 30 minutit, kokku 1 tund ja 50 minutit hinnaga 198 eurot koos käibemaksuga. Kohus, tutvudes istungi protokolli ja esitatud taotlustega, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
14.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 14.03.2016 istungi ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit, kokku 2 tundi ja 30 minutit hinnaga 270 eurot koos käibemaksuga. Kohus, tutvudes istungi protokolliga, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
15.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud maakohtu otsuse analüüsimiseks 1 tund ja 17.05.2016 apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks 3 tundi, kokku 4 tundi hinnaga 432 eurot käibemaksuga. Kohus, tutvudes otsuse ja apellatsioonkaebuse sisuga, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
16.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 15.09.2016 hageja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks 1 tund ja 30 minutit hinnaga 162 eurot koos käibemaksuga. Kohus, tutvudes esitatud tõendite ja taotlustega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
17.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 27.09.2016 seisukoha koostamiseks kostja 16.09 ja 23.09.2016 vastuse ja taotluse osas 1 tund hinnaga 108 eurot koos käibemaksuga. Kohus, tutvudes esitatud vastuste ja taotlustega ning esitatud seisukohaga, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
18.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 12.01.2017 istungiks ettevalmistamiseks 1 tund, istungil osalemiseks 4 tundi ja 30 minutit, kohtuistungi protokolli analüüsiks 45 minutit ja kliendiga arutamiseks 45 minutit, kokku 7 tundi hinnaga 630 eurot käibemaksuta. Kohus, tutvudes istungi protokolliga, on seisukohal, et põhjendatud on ajakulu istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 4 tundi ja 30 minutit. Ülepaisutatud on aga ajakulu protokolli analüüsiks ja kliendiga arutamiseks. Protokolli analüüsiks võis esindajal kuluda kõige rohkem 30 minutit ja kliendiga arutamiseks 15 minutit, seega kokku 45 minutit. Kohus loeb seega põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingute eest 6 tundi ja 15 minutit hinnaga 562,50 eurot käibemaksuta.
19.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 27.01.2017 seisukoha koostamiseks 45 minutit ning täiendavate tõendite komplekteerimiseks 30 minutit, kokku 1 tund ja 15 minutit hinnaga 112,50 eurot käibemaksuta. Kohus, tutvudes esitatud seisukohaga, on
seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda seisukoha koostamiseks rohkem kui 30 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu 30 minutit täiendavate tõendite komplekteerimisele. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingute eest 1 tund hinnaga 90 eurot käibemaksuta.
20.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 14.03.2017 istungi ettevalmistamiseks 1 tund ja osalemiseks 30 minutit hinnaga 135 eurot käibemaksuta. Kohus loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.
21.Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 2087,50 eurot käibemaksuta (riigilõivud 400 eurot + lepingulise esindaja kulu 900 eurot koos käibemaksuga (8 tundi ja 20 minutit) + lepingulise esindaja kulu 787,50 eurot käibemaksuta (8,75x90)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 738 euro osas (taotletud 2825,50 – rahuldatud 2087,50).
22.TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
23.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.