Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-15-15006/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1552

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-15006

Kohtuasi

ZA hagi NG vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind

ZA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

1108 eurot 66 senti nende Hageja: ZA (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova Kostja: NG (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta ZA apellatsioonkaebus menetlusse.

1.Harju Maakohtu 20.04.2016 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

3.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kuna ei ole uurinud kõiki esitatud tõendeid ja arvestanud kehtivaid õigusnorme. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on kohtu jaoks ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohus sellisel viisil toiminud ei ole. Poolte vahel on vaidlus laenulepingu sõlmimise ja sellest tuleneva võlatunnistuse kirjutamise üle. Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta 01.06.2012 kostja elukohas kostjale laenuks 1 000 eurot sularahas, mida kostja ei tunnistanud. I astme kohus asus hindama, kas hageja pangakonto väljavõte toetab hageja vande all antud seletust. I astme kohus menetles käesoleva tsiviilasja TsMS § 405 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus koguda tõendeid omal algatusel. Hagi esemeks on laenulepingust ja võlatunnistusest tulenevad kohustused. Vale on kohtu järeldus, et selgituses nimetatud sõna „võlajääk“ ei kinnita laenulepingu sõlmimist ega raha eelnevat üleandmist. Kohus ei analüüsinud, millisel õiguslikul alusel oli kostja hagejalt raha laenanud. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kohtule esitatud pangakontode väljavõtete alusel tunnistab kostja oma võlgnevuse hageja ees, st et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-21-06, p 15). Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks ka elektrooniline vorm, kuid ainult siis, kui see sisaldab osapoolte nimesid ning on digitaalselt allkirjastatud. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt loetakse võrdseks tehingu kirjaliku vormiga tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kuna 14.10.2012 panga laekumine oli teostatud internetipanga kaudu, siis pidi see olema allkirjastatud kas ID-kaardiga, PIN-kalkulaatoriga või PIN-kaardiga Kostja on oma vastuses väitnud, et ei saanud hagejalt laenu, siis tuli kostjal selgitada hagejale raha laekumist ning hageja pangaväljavõttes olevat selgitust/kinnitust võlgnevuse tunnistamise kohta. Kohus ei arutanud pooltega tõendamiskoormisega seotud küsimusi ega teinud hagejale ettepanekut täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks, mistõttu oli kohtulahend hageja jaoks üllatuslik. Kohus oleks pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel pooltele selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Käesolevas asjas on otsus tehtud põhiliselt vaid kostja väidetele tuginedes. Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kohus ei ole järginud kohtuotsusele TsMS §-des 232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid.

5.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on kohaldanud valesti materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, milliseid rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli 1 108 eurot 66 senti. Seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga. TsMS § 405 lg 5 p 5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul seaduse kohaselt suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud. Ka lihtmenetluses menetletava asja puhul peab kohus täitma selgitamiskohustust, kui ta leiab, et poole esitatud asjaolud ja tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Maakohus ei ole ilmselt lahendanud asja õigesti, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded. Näiteks ei võimaldanud kohus peale kirjalike tõendite uurimist ja poolte vande all ülekuulamist pooltel esitada asjaolude kohta oma seisukohta, jättes kõrvaldamata tõendites esinenud vastuolud. TsMS § 351 sätestab, et kohus peab arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Kohus ei selgitanud, millega on seletav vastuolu kostja vande all antud selgituses ja tema tunnistuses hageja pangakonto väljavõttel (tlk 6). Kostjale tuleb anda võimalus selgitada hageja pangaväljavõttes oleva selgitusse märgitud võla ja selle tasumise asjaolusid ja hagejale raha laekumist tingimustes, kus kostja on vande all selgitusi andes väitnud, et ta ei ole hagejalt sularahas laenu saanud ja tal puudub hageja ees võlg. Kui asja uuel arutamisel maakohtus leiab tuvastamist, et kostja on andnud võlatunnistuse, tuleb kostjale tagada võimalus tõendada kohustusest vabastamist, s.t et tal ei ole hageja ees võlga. Kuna maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, on asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ja tõendid kogumata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata üksnes apellatsioonkaebuse alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja 442 nõuetele vastav otsus. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.