Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk 22. detsember 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-17-9981 Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Avalduse lahendamine nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Resolutsioon
Menetluskulude jaotamine
Edasiakebamise kord
Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Avalduse asjaolud ja taotlus Xxxx(edaspidi avaldaja) esitas kohtule avalduse lähenemisekeelu taotlemiseks endise abikaasa Xxxx(edaspidi puudutatud isik) suhtes paludes keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale ja tema elukohale lähemale kui 50 meetrit kolme aasta jooksul. Avaldaja ja puudutatud isik lahutasid abielu 11.11.2013 ja elavad käesoleval ajal eraldi, kuid puudutatud isik, kes tarvitab pidevalt alkoholi, ahistab, ähvardab ja sõimab avaldajat ning käitub tema suhtes vägivaldselt käesoleva ajani. Puudutatud isik on ähvardanud avaldaja auto
või maja põlema panna ja avaldaja maha lüüa. Samuti helistab ta avaldajale sageli nii töö ajal kui ka pärast töö aega ning käitub avaldaja suhtes kontrollivalt. Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku viimane vägivaldne käitumine, mis leidis aset 17.06.2017 ja seisnes selles, et puudutatud isik tuli avaldaja elukohta, käis kasvuhoone ja maja vahel mitu korda ja üritas igakord, kui köögi aknast möödus aknast sisse vaadata. Avaldaja palus pojal välja minna ja selgitada, mida puudutatud isik tahab. Kui avaldaja mõne aja pärast koos elukaaslasega õue läks, siis ei olnud puudutatud isik ikka veel ära läinud, vaid istus õues paku peal, võttis taskust noa ja tegi paaril korral avaldaja elukaaslase suunas paar ähvardavat liigutust. Samuti kasutas ta avaldaja ja tema elukaaslase suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Avaldaja ja tema elukaaslane pöördusid, et majja minna, kuid puudutatud isik haaras maja kõrvalt labida ja tuli labidas pea kohal ähvardavalt avaldaja ja tema elukaaslase suunas. Selliselt käitudes seadis puudutatud isik avaldaja ja tema elukaaslase elu ja tervise ohtu. Avaldajale ja tema elukaaslasele tuli appi poeg, kes lähenes puudutatud isikule selja tagant ja võttis labida tema käest ära. Pärast antud vahejuhtumit üritas puudutatud isik avaldajale mitmeid kordi helistada, kuid avaldaja on tema numbri mobiiltelefonis blokeerinud. Seejärel helistas puudutatud isik avaldajale tööle lauatelefonile ja ähvardas taas avaldaja ja tema uue elukaaslase maha lüüa. Avaldaja tegi juhtunu kohta avalduse politseile, kuid avaldus jäeti käiguta. Puudutatud isik on ka pärast juhtunut avaldajale korduvalt helistanud töötelefonile ja öelnud, et ta tuleb avaldaja kinnistule siis kui ta ise tahab, mistõttu ei tunne avaldaja ennast oma kodus enam turvaliselt, tajub pidevat hirmu ja peab kogu aeg valvel olema, sest ta ei tea millal ja milliste kavatsustega võib puudutatud isik jälle tema kinnistule tulla. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud ja kohtusse ära kuulamisele ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-s 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaset abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-91-14 p 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks
tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). 15.12.2017 ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ning selgitas, et 17.06.2017 puudutatud isiku poolt toimunud tapmisähvarduse ja labidaga ründe puhul oli tegemist reaalse ohuga temale ja ta elukaaslasele. Tunnistaja Xxxx, kes on avaldaja elukaaslane ja viibis 17.06.2017 sündmuse juures, kinnitas samuti, et puudutatud isiku ründe ja tapmisähvarduse puhul oli tegemist reaalse ohuga avaldaja ja tunnistaja suhtes. Peale seda kui avaldaja ja puudutatud isiku ühine poeg oli isalt labida ära võtnud, ründas puudutatud isik füüsiliselt tunnistajat. Tunnistaja suutis puudutatud isikul ümbert kinni võtta ja ta maapinnale suruda. Samuti kinnitas tunnistaja, et puudutatud isik helistab pidevalt avaldajale. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku käitumist saab pidada avaldaja isikuõigusi rikkuvaks ja tema tervist ja elu ohustavaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu on avaldaja taotletud kaitseabinõu sobiv meede puudutatud isiku piiramiseks. Kohaldatav abinõu võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt puudub menetlusosalistel otsene vajadus omavahel kokku puutuda, mistõttu on kohus seisukohal, et lähenemiskeeld ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Muu abinõu, millega oleks rikkumist võimalik sama tõhusalt vältida ja mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem, kohaldamist kohus võimalikuks ei pea. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuivõrd tema õigusvastane käitumine on põhjustanud avalduse esitamise. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot, mis tuleb lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohtunik: /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.