2-17-4269/23 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et XXX annab 05.02.2016 kostjale laenu 5 000 eurot tingimusega, et kostja tagastab saadud laenu hagejale XXX-i kaudu hiljemalt 15.02.2016. Kostja on hagejalt laenuraha kätte saanud, kuid kostja ei ole oma rahalist kohustust hageja ees täitnud, kuigi kostja on andnud XXX-le arvukalt lubadusi hagejale laenuraha tagasi maksta. Kuna kostja jättis hagejale laenu tähtaegselt tasumata, siis arvestuslik viivis võlaõigusseaduse alusel alates võla sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 16.02.2016 kuni 13.11.2017 on 698,05 eurot. Kostja oma rahalise kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse pöörduda lepingulise esindaja poole, millise kutseja majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ja õigusabi teenuste osutamine, millega tekitas kostja hagejale otsese varalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näo 300 eurot. Kui vaidlevad pooled oleksid omavahel suutnud võlaküsimuse lahendada, ei oleks pidanud hageja täiendavaid kulusid õigusabile kandma. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 5 000 eurot, viivised summas 698,05 eurot, ning tekitatud kahju summas 300 eurot, kokku 5 998,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja ei nõustu hagiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole laenulepingut sõlmitud ning hageja ei ole kostjale väidetavat laenulepingu järgset summat üle andnud. Kostja ei ole kinnitanud raha kätte saamist. Kuivõrd hageja väidetavast laenulepingust tulenev nõue on alusetu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja väidetud laenulepingut ega selle rikkumist kostja poolt pole toimunud, ei saa juristi palkamine hageja poolt olla kuidagi põhjuslikus seoses kostja tegevuse või tegevusetusega. Tasuda 300 eurot 1,5 leheküljelise nõude koostamise eest, millest suur osa oli ümberkirjutused võlaõigusseadusest, on selgelt ülemäära palju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled ei vaidle, et 05.02.2016 sai kostja XXX XXX vahendusel 5 000 eurot (t.l. 44, 20, 53-54). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on 05.02.2016 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale 5 000 eurot ja kas kostja kohustus sama rahasumma tagasi maksma.

VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja on vande all antud seletuses kirjeldanud, et kostja küsis temalt telefoni teel laenu 5 000 eurot. Hageja vande all antud seletuse kohaselt kohtusid hageja ja kostja sadamas ajades omavahelisi äriasju ning siis lepiti kokku, et hageja annab XXX kaudu kostjale 5 000 eurot, sest hagejal ei olnud sellist summat sularaha kaasas ning kostja tasub raha 3-4 päeva jooksul tagasi hagejale XXXi kaudu. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et kostja nõudis hagejalt oma osa tehtud aastasest tööst 5 000 eurot ning sadamas sai kostja hagejalt teada, et kuna hageja raha on XXXi käes, siis XXX annab kostjale hageja nimel 5 000 eurot. XXX vande all antud seletust, et XXX helistas hagejale, et laenu küsida, kinnitavad tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt viibis tunnistaja hagejaga koos autos, kui helistas XXX hagejale ja palus raha 5 000 eurot laenuks. Ka tunnistaja XXXi ütlustest nähtub, et tunnistaja pidi XXXle üle andma hageja raha laenuna 5 000 eurot ning selle raha pidi kostja tagastama tunnistjale XXXile nelja päeva pärast. Nii hageja vande all antud seletusest kui tunnistaja XXXi ütlustest nähtub, et kostja lubas tasuda hagejale ka intressi 500 eurot raha kasutamise eest. Kohtu arvates ei oleks mõistlik arvata, et kui kostja on andnud lubaduse tasuda raha kasutamise eest ka intressi, et kostja oleks sellise lubaduse andnud juhul kui kostja oleks hagejalt saanud 5 000 eurot mingi muu kokkuleppe kui laenusuhte alusel. Kostja väited, et saadud 5 000 eurot on tasu kostja tegevuse eest poolt ühises autoäris, ei ole veenvad ega tõendatud. Samas kostja väide, et tema on siiski XXX kaudu hageja nõutud summa XXXle tasunud, et lõpetataks temalt raha väljanõudmise protsess, kinnitab kohtu arvates samuti, et kostja möönab, et hageja raha 5 000 eurot on tagastatud hagejale, sest kostja on selle summa tasunud XXXle, mistõttu ei ole kostja kohut veennud nagu oleks välistatud poolte vaheline kokkulepe, et saadud 5 000 eurot tuli hagejale tagasi maksta. Kohtu arvates on tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale 5 000 eurot laenuks ja kostja kohustub hagejale XXXi kaudu tagastama 5 000 eurot nelja päeva pärast, hiljemalt 15.02.2016. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja võiks 5 000 eurot hagejale tagastada andes raha XXXle. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja ei ole XXXga sõlminud mingit kokkulepet kostjalt raha kättesaamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema on tagastanud hagejale 5 000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenu tagasi maksmise tähtaeg oli hiljemalt 15.02.2016, siis on tõendatud, et hagejal on õigust nõuda laenu tähtaegse tasumata jätmise tõttu viivist. Vaidlust ei ole, et laenulepingus pooled viiviseintressis kokku ei leppinud. Kuna laenusumma 5 000 eurot tuli tagastada 15.02.2016., siis on põhjendatud hageja arvestuse alusel viivis nõue alates 16.02.2016 kuni 13.11.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 13.11.2017 summas 698,05 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 300 eurot, mis tekkis õigusabi teenuse kuludest kohtuvälises menetluses kostjale nõude esitamiseks. Riigikohus on 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitavatavateks. Hageja on veenvalt põhistanud, et seoses kostja rahalise kohustuse mittetäitmisega pöördus hageja õigusabi teenuse osutaja poole, et kostjale esitada võlanõue läbi isiku, kelle kutse- ja majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ja õigusabi teenuse osutamine, sest hagejal endal puuduvad õigusteadmised ja kogemused võlavaidluse pidamiseks, millega kostja tekitas hagejale otsese varalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol. Vaidlust ei ole, et kostjale esitati 01.02.2017 võlanõue läbi lepingulise esindaja ning hageja on selle eest tasunud 3 00 eurot (t.l. 6-9, 20). VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust hageja ees, siis on tõendatud hageja väide, et kostja lepingu rikkumise tagajärjel pidi hageja pöörduma õigusabi teenuse osutaja poole, et hageja nimel koostataks dokumendid võla sissenõudmiseks, milliste dokumentide koostamise eest pidi hageja tasuma 3 00 eurot ning seetõttu tekkis hagejale kahju 300 eurot. Kohtu arvates võib 300 eurot nõudekirja koostamise eest, mida koostades tuleb kahtlemata tutvuda nõude asjaoludega, pidada mõistlikuks tasuks õigusabi osutamise eest hagejale kohtuvälise lahenduse leidmiseks, millist kulutust ei oleks hagejal olnud vajadust teha, kui kostja oleks hagejale tasunud võlasumma kokkulepitud tähtajaks. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju 300 eurot. Kuna tunnistaja XXX ei ole olnud vahetult laenu läbirääkimiste juures, siis tema ütlused käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ja kohus neid ei hinda, ka asjaolu, kas tunnistaja XXX viibis või ei viibinud raha üleandmise juures auto kõrval või lähedal ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest pooled ei vaidle, et kostja sai XXXi vahendusel hagejalt 5 000 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka hageja ja XXXi vahelisel sõnumivahetusel 11.03.2016, millise hageja on kohtule ekslikult esitanud ja seda kohus ei hinda (t.l. 5, 20).

Hageja palub tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 469 lg 1 järgi tunnistab kohus käesoleva seadustiku §-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. TsMS § 469 lg 2 järgi peab viivitamata täitmise tagatis katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud rahuldada hageja taotlust kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 13.11.2017, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule, õigusabile ja sõidukuludele kokku 3 126 eurot. Hageja palub märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 7 905,80 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 475 eurot riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 475 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg Hagiavalduse koostamine 3h Kostja vastusega tutvumine, tunnistajatega suhtlus ja taotluse koostamine 1,5 h 11.05.2017 Kohtuistungi ettevalmistus 1,5 h Kohtuistung 30.08.2017 1,5 h Taotlus kohtule 31.08.2017 1,5 h Kostja 03.11.2017 taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine, küsimuste 3,5 h ettevalmistus vandetõlgile Kohtuistungi ettevalmistus 2,5 h Kohtuistung 13.11.2017 3,0 h

Hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodu õigusabikestvus seoses 30.08.2017 kohtuistungiga 1,5 tundi pole põhjendatud, sest kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung vaid 40 minutit s.o. 0,65 tundi. Samuti pole põhjendatud 13.11.2017 kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutada 2,5 tundi, kohtu arvates oles olnud piisav 13.11.2017 kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutada mitte rohkem kui 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta või 120 eurot koos käiebemaksuga ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 16,15 (18-0,85-1) tundi ning lähtudes tunnihinnast 100 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks kokku 1 615 eurot ilma käibemaksuta ning 1 848 koos käibemaksuga ((1615-450=1165)x20%+1165+450) arvesse võttes, et arved summas 450 eurot olid hagejale väljastatud Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ poolt ilma käibemaksuta, kes ei olnud käibemaksukohustuslane). TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tunnistaja ja tõlgikulud. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud vandetõlgi kulu 240 eurot seoses tõlkimisega 13.11.2017 kohtuistungil. Kuna hageja andis vande all seletuse soome keeles ja hageja tunnistaja XXX andis ütlusi soome keeles, siis oli soome keele tõlgi osalemine 13.11.2017 kohtuistungil õigustatud, mistõttu hageja tõlkekulu 240 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja arvestuste kohaselt on tema ja tunnistaja sõidukulule s.o. laevapiletitele seoses kohtuistungitel osalemisega kulunud Helsinki-Tallinn-Helsinki kokku 341 eurot (t.l. 9395). Kohtu arvates ei saa mõistlikuks hageja sõidukuluks laevapiletitele pidada lisaks reisija üleveo eest tasumisele kuuluvaks summaks auto üleveo kulu. Kohtu arvates saab lugeda mõistlikuks hageja põhjendatuks vajalikuks kuluks seoses kohtuistungil osalemisega Helsinki-TallinnHelsinki kokku 62 eurot. Kuna hageja on kandnud kulutusi seoses tunnistaja XXX sõidupiletite HelsinkiTallinn-Helsinki tasumisega, kes osales 13.11.2017 kohtuistungil, kus tunnistaja andis ütlusi, siis on ka tunnistaja eest sõidupiletite tasumine vajalik ja põhjendatud kulu, kuid mitte rohkem kui 62 euro ulatuses. Hageja on palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 2 387 eurot (475+1 848+240+62+62) ja kosjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2 687 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.