Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-112973
Tsiviilasi
Ekspertiisibüroo OÜ hagi XXXX vastu võla nõudes
Hagihind
290,15 eurot Hageja Ekspertiisibüroo OÜ (registrikood 12681175, asukoht Akadeemia tee 20, 12611 Tallinn) seaduslik esindaja XXXX
(XXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat ([email protected]) Menetluse liik
Martin
Tälli
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista XXXXlt välja Ekspertiisibüroo OÜ kasuks põhinõue 260 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9,35 eurot.
3.Mõista XXXXlt välja Ekspertiisibüroo OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (260 eurot) alates 8.09.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista XXXXlt välja Ekspertiisibüroo OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 75 eurot. Jätta rahuldamata menetluskulude taotlus õigusabi teenuse kulude 288 euro osas.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) tuleb XXXXl tasuda Ekspertiisibüroo OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-17-112973 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Ekspertiisibüroo OÜ esitas 7.09.2017 hagiavalduse XXXX vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 260 eurot, ajavahemiku 28.03.201707.09.2017 eest sissenõutavaks muutunud viivis 9,35 eurot ja sissenõutavaks muutumata viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude summas 260 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 28.04.2016 hageja poole e-posti teel sooviga sõlmida hagejaga käsundusleping. Kostja soov oli saada arvamus, millega antaks hinnang büroo-hotelli projekteerimistööde pakkumistele. Kostja märkis, et tasustamine toimub tunnihinna alusel. Hageja nõustus käsunduslepingu sõlmimisega, tutvus kostjalt saadud materjalidega ning esitas kostjale täiendavaid küsimusi, millele kostja lubas vastata. Hageja esitas ka oma arvamuse projekteerimistööde maksumustele. Hageja ja kostja proovisid objekti paikvaatluse teostada 2016 maikuus, kuid seoses hageja esindaja XXXX haigestumisega see maikuus ei õnnestunud. Paikvaatluse leppisid pooled kokku
27.septembriks 2016 aastaks. 19.10.2016 aastal edastas hageja kostjale elektronposti teel paikvaatluse aruande ja eksperthinnangu. Hageja andis ka arvamuse tehnosüsteemide ekspertiisile. Hageja edastas kostjale 19.10.2016 aastal arve nr XXXX summas 260 eurot. Selgitusena oli arves märgitud: XXXX ruumide paikvaatlus ja lühikokkuvõte. 19.10.2016 e-kirjaga palus kostja hagejalt selgitust ajakulu kohta ning täpsustas arvel märgitud summat. Hageja ei esitanud ühtegi pretensiooni teostatud töö kohta. Hageja vastas kostja päringule ning selgitas temale ka ajakulu (teostatud tööde spetsifikatsioon) ning samuti märkis, et tunnitasu hinnaks on 65 eurot. Kostja ei maksnud tähtaegselt arvet nr XXXX . Hageja edastas kostjale meeldetuletuse maksmata jäänud arve kohta ning andis täiendava tähtaja (27.03.2017) arve tasumiseks. Ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja arvet. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, mida põhjendas alljärgnevate asjaoludega: „Klient ei ole tööd vastu võtnud ja ei pea seda nõuetekohaseks. Seega ei ole töövõtja õigustaud nõudma ka tasu. Samuti on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud vale isiku vastu”. Hageja ei ole nõus kostja esitatud vastuväidetega. Esmalt märgib hageja, et lepingu sõlmis isiklikult kostja. Töö on teostatud vastavalt kokkulepitule ning töö on kostjale üle antud – edastatud elektronkirja teel, samuti on teostatud paikvaatlus ning esitatud arvamuse tehnosüsteemide ekspertiisile. Kostja
2-17-112973 ja hageja on ka eelnevalt antud vaidlusalusele käsunduslepingule sõlminud käsunduslepingu seoses XXXX, Tallinn objektiga. Töö anti üle analoogselt nagu ka XXXX objektiga – elektroonselt lihtkirjalikus vormis. Objektiga XXXX, Tallinn seoses tehtud tööde kohta esitati isiklikult kostja nimele arve XXXX summale 455 eurot ning see maksti tähtaegselt. 20.04.2016 aasta e-kirjaga edastati kostjale ka teostatud tööde spetsifikatsioon ning seega oli ka kostjale teada tunnitasu määr: ajakulu 7 tundi, arve summale 455 EUR ehk siis 65 eurot tunnis. Hageja hinnangul on kostja vastuväited põhjendamatud ja pahatahtlikud ning hagi tuleb rahuldada. 5.10.2017 sedastas hageja arvamuses kostja vastusele, et kostja on tööd tellinud hagejalt eraisikuna ja seda analoogselt juba eelnevalt poolte vahelisele koostöö praktikale. Estintel OÜ ei ole hagejalt tööd tellinud. Kostja vastuse p.1.2 osundatud e-kirjast ei tulene, et kostja oleks soovinud arve koostamist Estintel OÜ nimele, vaid soovis arvamuse (mitte arve) edastamist (adresseerimist) osaühingule Estintel OÜ. Kostja on esitanud kohtule äriregistrikaardi väljatrüki, mille kohaselt on kostja OÜ Estintel juhatuse liige. Kostja on ka osaühingu Spacelab OÜ (registrikood 12550800) juhatuse liige. Etteruttavalt kinnitab hageja, et ta pole ka osaühinguga Spacelab sõlminud lepingut. 20.10.2016 aasta kella 8:25:42 e-kirjast tuleneb üheselt, et kostja palus kokkuvõtte edastada tema e-posti aadressile. Poolte vahelisest kirjavahetusest ja eelnenud koostöö praktikast tuleneb üheselt, et kostja andis hagejale käsundi eraisikuna. Hageja on korrektselt täitnud temale antud käsundi. Hagejalt telliti arvamus, mitte ekspertiis. Samuti palus kostja arvamuse koostada pdf-failina. 20.10.2016 aastal edastas hageja kostja e-posti aadressile pdf – formaadis digiallkirjastatud arvamuse, milles käsitles ka küttesüsteemi olukorda. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole vastavalt kostja soovile oma arvamuses märkinud küttesüsteemi ebaseaduslikkust. Hagejal ei ole võimalik oma arvamuses märkida asjaolusid selliselt nagu seda soovis kostja (küttesüsteemi seaduslikkus), kuna hageja ei kontrollinud küttesüsteemi seaduslikkust, seda ei soovitud tellimuse esitamisel ning samuti ei esitatud temale algdokumente, millede pinnalt oleks võimalik küttesüsteemi seaduslikkuse hindamine. Hageja on seisukohal, et eksperthinnangu tellimisel ei oma tähtsust, kellele ekspertiisiga seonduv objekt kuulub. Pooltel on juba varasemalt olnud sõlmitud käsundusleping olukorras, kus kostja ei olnud eraisikuna ega juriidilise isikuna kinnistu omanikuks, kuid arve tasus kostja eraisikuna.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja 25.09.2017 vastuses hagi ei tunnistanud ning leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Hagi aluseks olev tellimus puudutas korteriomandit XXXX, millise omanikuks vaidlusalusel perioodil oli Estintel OÜ (registrikood 12095431). Estintel OÜ juhatuse liikmeks on XXXX, kes esitas tellimuse hagejale mitte füüsilise isikuna vaid Estintel OÜ nimel. Ka oma 20.10.2016.a kell 19.15 saadetud e-kirjas palus kostja hagejal arve (pärast töö lõpetamist ja korrektset vormistamist) adresseerida Estintel OÜ-le, kui vaidlusaluse kinnistu tolleaegsele omanikule ja töö tellijale. Eelnevast tulenevalt on hagi esitatud ebaõige isiku vastu. XXXX füüsilise isikuna ei ole tellinud hagejalt mistahes teenuseid ega saaks vastutada ka kinnistu omanikuks oleva Estintel OÜ kohustuste eest olukorras, kus Estintel OÜ-l oleks täitmata kohustusi hageja ees (mida Estintel OÜ ei tunnista). Vastuväited välistavad nõude nii Estintel OÜ kui ka XXXX vastu. Pooltel on erimeelsus küsimuses, kas käsundisaaja täitis korrektselt talle antud käsundi või jättis selle kohaselt täitmata. Kostja soovis, et hageja käsitleks oma hinnangus ka küttesüsteemi olukorda ning vormistaks oma kokkuvõtte kirjalikult (mis võimaldaks hinnangut ka dokumentaalse tõendina kasutada, sh tutvustada kinnistut potentsiaalsele ostjale). Vastavasisuline palve on esitatud kostjale: 19.10.2016 kell 00:46 esitatud e-kirjas; 19.10.2016 kell 09:35 saadetud e-kirjas; 20.10.2016 kell 11.25
2-17-112973 saadetud e-kirjas; 20.10.2016 kell 19.15 saadetud e-kirjas; 20.10.2016.a kell 19.26 saadetud ekirjas; 20.10.2016 kell 20.13 saadetud e-kirjas. Kostja (kui OÜ Estintel esindaja) nägemust kirjeldab 20.10.2016 kelle 11.25 saadetud kiri, milles kostja avaldas hagejale järgmist: „Kui me kohtumise lõpetasime, palusin, et teeksite kokkuvõtte ja edastaksite minu meilile. Ma ei saa edastada kellegile kokkuvõtet sellises vormis nagu see hetkel on. Palun lisage pdf dokk, kuhu on äramärgitud ebaseaduikult paigaldatud küttesüsteem jmsv., allikrjastage see ja saatke mulle tänase päeva jooksul edasi.“ Selliste toimingute tegemistest (st aruande korrektne vormistamine ja küttesüsteemi küsimuste käsitlemine aruandes) hageja keeldus. 20.10.2016 kell 21:59 kirjutaski kostja hagejale järgmist: „Pean tehtud tööd puudulikuks ning oletuste eest ma ei maksa.“ Poolte vahel tekkis erimeelsus küsimustes, kas hageja poolt vormistatud e-kiri vastab käsundi laadist tulenevale vajalikule hoolsusele (VÕS § 620 lg 1) ning üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele (VÕS § 620 lg 2) tulenevalt vormistatud resultaadile (eriteadmisi omava isiku hinnang) ning kas kostjal oli õigus kalduda kõrvale käsundiandja juhisest ja keelduda küttesüsteemi kohta soovitud hinnangu andmisest. Kuivõrd kostjat ei rahuldanud hageja poolt osutatud teenus (puudutavalt siis hinnangu vormistamist ning küttesüsteemi mittekäsitlemist hinnangus), keeldus kostja (OÜ Estintel nimel) ka hagejale tasumast, arvestades, et kostja nõudis hagejalt korduvalt puuduste kõrvaldamist, kuid hageja sellest keeldus. Eelnevast tulenevalt on kostja (ja Estintel OÜ) õigustatud keelduma hagejale tasu tasumisest, kuivõrd teenus on tänase päevani nõuetekohaselt osutamata. Kuivõrd Estintel OÜ on tänaseks vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud, ei oma kostja ka edasist huvi teenuse vastu. 5.12.2017 esitatud lõplikes seisukohtades jääb kostja oma seisukoha juurde. Arusaamatuks jääb, miks peaks juhatuse liige tellima füüsilise isikuna äriühingu vara kohta arvamuse, mille palub adresseerida vara omanikuks olevale äriühingule, võttes samas endale füüsilise isikuna tellija ning maksekohustuse täitja rolli. Sellist käitumist ja tõlgendust ei saa majanduskäibes pidada tavapäraseks, samuti ei olnud see hageja sooviks tellimuse esitamisel. Mõistlikult käituvale eksperdile pidi olema samuti arusaadav, et ekspertiisi tellijaks on ekspertiisi esemeks oleva vara omanik ehk isik, kelle varalisi õiguseid ekspertiisi ese enim mõjutab. Estintel OÜ (või alternatiivselt kostja, kui tellijaks pidada kostjat, millega kostja ei nõustu) oli õigustatud keelduma töö vastuvõtmisest, mistõttu ei ole hageja väidetav tasunõue (sõltumata tellija isikust) muutunud sissenõutavaks. Nimelt on kostja (tegutsedes Estintel OÜ nimel) avaldanud hagejale üheselt mõistetavalt, et hageja käsitleks oma hinnangus ka küttesüsteemi olukorda ning vormistaks oma kokkuvõtte korrektselt ning kirjalikult (mis võimaldaks hinnangut ka dokumentaalse tõendina kasutada, sh tutvustada kinnistut potentsiaalsele ostjale). Seega pidi hagejale olema arusaadav, et hinnangut soovitakse dokumentaalse tõendi vormis kasutada ka kolmandatele isikutele esitamiseks. Hageja poolt allkirjastatud pdf ei vasta käsundi laadist tulenevale vajalikule hoolsusele (VÕS § 620 lg 1) ning üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele (VÕS § 620 lg 2) vastavalt vormistatud resultaadile. Hageja näol on tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga. Koostatud arvamus ei sisalda endas ühtegi viidet ühelegi ehitamist ning ehitise ohutust ja/või kvaliteedinõudeid reguleerivale normatiivile. Seega ei ole võimalik viidatud dokumendist tuvastada tegelikult üheski elemendis, kas seal kajastatud asjaolude näol on või ei ole tegemist normidele mittevastavusega. Hindamise esemeks peaks olema olemasoleva olukorra võrdlus ehitamist ning ehitise seisukorda reguleerivate normidega (või kohaldatavate standarditega vms) – ainult selliselt vormistatud akti tulemina saab tuvastada ja hinnata ehitise olukorda. Samuti puudub viidatud dokumendis (isegi subjektiivse ja põhistamata hinnangu vormis) mistahes hinnang kostja poolt (Estintel OÜ esindajana) palutud küttesüsteemi seisukorra kohta – va üksnes väide, et olemasolev küttesüsteem tuleb lammutada ning ehitada uus. Mõistetavalt ei piisa seesugusest üldisest ja põhistamata seisukohast selleks, et viidatud hinnangu alusel oleks võimalik pöörduda nt maja haldava korteriühistu poole küttesüsteemi asendamise nõudega või põhistada vajadust hakata asendama
2-17-112973 küttesüsteemi. Kokkuvõtvalt ei vasta hageja töö resultaat eesmärgile, milleks töö tellinud Estintel OÜ seda vajas ja milleks töö tellis. Paraku keeldus hageja ka tööd täiendamast ja/või sinna täiendavate põhistuste lisamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Kostja ei tunnista hageja nõudeid, sest leiab, et 1) hagi on esitatud vale isiku vastu ning 2) kostja ei ole täitnud käsundit kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalust lepingut tuleb käsitleda käsunduslepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus nõustub pooltega selles, et sõlmitud lepingut tuleb käsitleda käsunduslepinguna.
5.Esmalt käsitleb kohus seda, kas hagi on esitatud õige isiku vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käsundusleping on sõlmitud. Kostja leiab, et käsunduslepingu üheks pooleks ei ole tema vaid OÜ Estintel, milline asjaolu nähtub kostja hinnangul sellest, et vaidlusalusel perioodil oli korteriomandi XXXX omanik OÜ Estintel. Samuti peab nimetatud asjaolu nähtuma kostja hinnangul sellest, et oma 20.10.2016 saadetud e-kirjas palus kostja esitada hagejal arve OÜ-le Estintel kui vaidlusaluse kinnistu tolleaegsele omanikule ja töö tellijale. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest, et käsunduslepingu (vaidlus puudub selles, et leping on sõlmitud) teiseks pooleks oli keegi muu peale kostja. Kostja pöördus hageja poole lepingu sõlmimiseks 28.04.2016 kell 18.27 e-kirjaga (t lk 25). Kirja on allkirjastanud XXXX ning kirjas puuduvad igasugused viited selle kohta, et kostja ei ole käsundiandja. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka ühestki teisest esitatud tõendist. 28.04.2016 kirja kohaselt soovis kostja, et hageja vaataks hinnapakkumist ning samuti soovis kostja sellel teemal hagejaga kohtuda. 28.04.2016 kell 22.07 vastas hageja kostja kirjale, et soovib veidi rohkem infot plaanitava osas (t lk 26) ning selle kirja vastuse on allkirjastanud samuti XXXX ja vastuses puuduvad igasugused viited sellele, et käsundiandja võiks olla muu isik. XXXX on ilma viiteta väidetavalt tegelikule käsundiandjale allkirjastanud ka järgnevad e-kirjad. Ka 19.10.2016 nõudel ajakulu täpsustamiseks (tl 31) on alla kirjutanud isikuks märgitud „XXXX“, samuti 20.10.2016 kell 21.59 saadetud kirjal (44 pöördel), milles on esitatud pretensioone töö võimaliku puudulikkuse osas. Kostja hinnangul peab nähtuma õige käsundiandja 20.10.2016 keel 19.15 saadetud e-kirjast (tl 45). E-kirja esimeses lauses on märgitud, et eksperdilt soovitakse kirjalikku arvamust ning teises lauses on palutud pdf adresseeri Estintel OÜ ́le ja vormista palun see sellisel kujul, et see näeks välja nagu dokument, mitte kopipeistitud email. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõendist, et OÜ-le
2-17-112973 Estintel on palutud edastada kirjalik arvamus. Kirjaliku arvamuse saatmise palve äriühingule ei viita kohtu hinnangul aga sellele, et nimetatud äriühing oleks tegelik käsundiandja. Kohus märgib, et võimalusele, et XXXX tegutseb tegeliku käsundiandja nimel, võiks tavapäraselt viidata see, kui isiku meiliaadressis leiduks viide isikuga seotud juriidilisele isikule. Käesoleval juhul on kõik kirjad saadetud üldteada asjaoluna tavapäraselt eraisikule kuuluvalt meiliaadressilt XXXX, mis viitab kohtu hinnangul samuti sellele, et kostja ei ole tegutsenud lepingu sõlmimisel ja edasisel suhtlusel äriühingu esindajana. Kohtu hinnangul ei pidanud eksperdile nähtuma see, et käsundiandjaks on teine isik ka sellest, et kinnisvara kuulus teisele isikule. Selline eeldus oleks kohtu hinnangul ka meelevaldne. Asjaolu, et XXXX oli käsundi andmise hetkel mõne äriühingu juhatuse liige, ei selgu pooltevahelisest kirjavahetusest. Sellisest asjaolust ei saa ka automaatselt eeldada, et käsundiandja on keegi muu peale kostja. Hageja on viidanud poolte varasemale praktikale, millise kohaselt on töö tellinud ja arve tasunud kostja isiklikult. Kostja viitab 19.10.2016 kell 9.35 saadetud kirjas (t lk 49), et viimane lähteülesanne erines varasemast, kuna ta müüb pinda ja lepingus on clausel, et seda müüakse „as is“. Kohtu hinnangul toetab hageja väidet varasema praktika olemasolust kostja 19.10.2016 kirjas olev viide varasema lähteülesande erinevusele viimasest lähteülesandest. Kohus leiab, kostja ei ole millegagi tõendanud, et käsundiandjaks oli keegi muu peale kostja. Mitte ühestki kostja esitatud tõendist ei tulene, et tellijaks on Estintel OÜ või mõni muu isik. Kohus on seisukohal, et hagi on esitatud õige isiku vastu.
6.Teine kostja vastuväide puudutab töö puudusi. Kostja on vaidlustanud hageja tehtud töö ning leiab, et oli õigustatud keelduma töö vastuvõtmisest, mistõttu ei ole hageja väidetav tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja soovis korduvalt esitatud e-kirjades, et hageja käsitleks oma hinnangus ka küttesüsteemi olukorda ning vormistaks kokkuvõtte kirjalikult, mis võimaldaks hinnangut dokumentaalse tõendina kasutada. Estintel OÜ on tänaseks ka korteriomandi võõrandanud, millest tulenevalt ei oma kostja ka edasist huvi teenuste vastu. Asja lahendamiseks on vajalik teha kindlaks, mille käsundi andmises on pooled kokku leppinud ning seejärel tuvastada, kas tasu on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kohtu hinnangul tuleneb kostja 28.04.2016 saadetud e-kirjast (t lk 25), sellele esitatud hageja 28.04.2016 täpsustusnõudest (tl 26), hageja 03.05.2016 vastusest (tl 27) ning, kostja 04.05.2016 vastusest (tl 27), hageja 19.10.2016 kirjast (tl 29) ning kostja 19.10.2016 täpsustusest hageja 20.04.2016 kirjast (tl 33, s.o viide poolte varasema praktika olemusele), et kokku lepitud käsundi sisuks oli anda hinnang kostja poolt hagejale esitatud büroo-hotelli projekti teostamise maksumusele ja tehnilise ning juriidilise lahenduse võimalikkusele. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks kohustanud hagejat andma hinnangu küttesüsteemi olukorrale ning vormistama teatud täpsustatud viisil (mida hageja siis väidetavalt ei ole teinud). Kohus märgib, et küttesüsteemi olukorrale on samas hageja 19.10.2016 kell 00.18 kostjale esitatud hinnangus (tl 29) ka ühese hinnangu andnud, leides, et mitteeluruumide vajadusega arvestava küttesüsteemi ehitamiseks tuleb olemasolev lammutada ja uus ehitada. Samuti on esitatud hageja hinnang kirjalikult ning esitatud asjaoludel ei nähtu kohtule, miks ei võiks sellisel kujul esitatud hinnangut edastada dokumentaalse tõendina, tutvustamaks kinnistut potentsiaalsele ostjale. Kohtu hinnangul on kõik kostja etteheited hageja 19.10.2016 hinnangu osas otsitud ning põhjendamatud. Tõendatud
2-17-112973 ei ole ka, et hageja oleks jätnud käsundi saamisel antud juhised täitmata. Kohus leiab, et kumbki pool pidi tulenevalt poolte varasemast koostööpraktikast mõistma, mis on oodatav tulemus ja milles kokku lepitud ei ole. See viitab samuti asjaolule, et saadud käsund oli selline, nagu hageja seda mõistis ja täitis. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et käsund on täidetud vastavalt käsundiandja juhistele.
7.Kuivõrd käsundisaaja on käsundi täitnud, on tal VÕS § 619 alusel õigus nõuda tasu. VÕS § 627 lg-s 1 on sätestatud, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja 28.04.2016 kirjast (tl 25) nähtub, et poolte vahel lepiti kokku, et tasu makstakse tunnihinna alusel, viitega varasemale praktikale. Hageja poolt kostjale 20.04.2016 esitatud arvest (tl 33 pöördel) ja ajakulu täpsustavast e-kirjast (tl 33) nähtub, et varasemalt oli poolte vahel kokku lepitud tasu 65 eurot tund. Seega on kohtu hinnangul mõistlik käsitleda kokkuleppelise tunnitasuna 65 eurot. Käesoleval juhul on hageja nõudnud tasu 65 eurot tund ajakulu 4 tunni eest, s.o 19.10.2016 kell 00.36.31 saadetud e-kirjas (tl 31) märgitud toimingute eest. Kostja ei ole vaidlustanud 19.10.2016 kirjas täpsustatud ajakulu täpselt, kostja vastuväited puudutavad enamasti väidetavalt tegemata jäänud osa tööst ning üldiselt vastuväiteid esitatud töö vastavust käsundile. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja objektiga tutvunud ning hinnangu esitanud. Kohtul puudub alus arvata, et esitatud ajakulu ei vasta tegelikult kulunud ajale. Seega on kohtu hinnangul arve esitatud töö eest summas 260 eurot põhjendatud.
8.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi summas 260 eurot nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 260 euro osas.
9.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 28.03.2017 – 7.09.2017 eest seadusjärgse määraga 8% aastas, põhivõlgnevuselt 260 eurot. Kohus on leidnud, et kostja on olnud põhjendamatult viivituses 260 euro tasumisega. 19.10.2016 arve (tl 30) tasumise täiendav tähtaeg oli 27.03.2017. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivise määras kokku lepitud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue ajavahemiku 28.03.2017 – 7.09.2017 eest summas 9,35 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist kuni 7.09.2017. Kohus leiab, et veel sissenõutavaks
2-17-112973 muutumata viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel alates 8.09.2017 on põhjendatud.
11.Kohus rahuldab hagi seega põhinõude 260 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 9,35 euro ulatuses. Samuti rahuldab kohus hageja nõude seoses tulevikku suunatud viivisenõudega vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud olid riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 288 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud, et oli sunnitud hagiavalduse esitamiseks kasutama õigusabi teenust ning palub 288 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejat käesolevas menetluses lepinguline esindaja esindanud. Hagiavaldus, kõik arvamused ja seisukohad on esitatud hageja seadusliku esindaja poolt. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu riigilõiv 75 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 75 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 75 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.