Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7490
Tsiviilasi
MT (T) hagi OÜ T6A vastu servituudi teostamisel takistuste kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant MT (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Helvia Räägel ja Jüri Leppik Kostja/vastustaja OÜ T6A (registrikood 11508167), juhatuse liige PK, lepinguline esindaja v/adv Martin Tälli
Kohtuistungi toimumise aeg
29.11.2017
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.12.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.05.2016 esitas hageja kostja vastu hagi, milles palub kohustada kostjat lõpetama talle kuuluval registriosal nr 201201 servituudi teostamise takistamine ja kohustada kostjat kõrvaldama servituudiga koormatud alalt servituudi teostamist takistav ehitis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Poolte õiguseellaste vahel sõlmiti 11.08.2006 reaalservituudi ja reaalkoormatise seadmise leping, mille kohaselt on Pärnu mnt 19 kinnistu igakordsel omanikul õigus kasutada Tatari 6A kinnistut läbivat maa-ala, mis on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud viirutatud alana. Nimetatud maa-ala võib juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule läbida prügiautoga kolm korda nädalas ajavahemikul 9:00-11:00 ja avariitöid teostavatel autodel igal ajal vastavalt vajadusele. Kanne servituudi kohta tehti kinnistusraamatusse 13.09.2006 ja see on asjaõigusena siduv. Alates 17.05.2008 on Pärnu mnt 19 kinnistu omanikuks hageja. Alates 03.09.2008 on Tatari 6A kinnistu omanikuks kostja. Lepingus kokkulepitud alal asub müür, mille tõttu ei ole hagejal võimalik servituudi ala kaudu tegelikult oma kinnistule pääseda.
3.Servituudi lepingu sõlmisid pooled seetõttu, et kostja kinnistu suhtes oli algatatud detailplaneering, millega nähti ette ka müüri lammutamine ja juurdepääsu tagamine servituudi ala kaudu ning pooled teadsid, et hageja saab servituudi ala hakata eesmärgipäraselt kasutama alles pärast detailplaneeringu realiseerimist kostja poolt. Seetõttu lepiti suuliselt kokku, et kuni servituudi alal asuva müüri kõrvaldamiseni detailplaneeringu järgse ehitamise käigus kasutab Pärnu mnt 19 kinnistu omanik Tatari 6A kinnistut juurdepääsuna oma kinnistule piki Pärnu mnt 23 ja 21 kinnistutega külgnevat osa. Selliselt toimis juurde- ja ligipääs kuni 10.03.2016. Kokkulepet sõlmides teadsid pooled, et tegemist on ajutise olukorraga ning juurdepääsu ei peetud vajalikuks kinnistusraamatusse kanda. Alates 10.03.2016 takistab kostja hagejal kokkulepitud juurdepääsu ala kasutamist.
4.Kostja kinnistu suhtes kehtestati 05.05.2015 detailplaneering, mille seletuskirja kohaselt juurdepääs Pärnu mnt 19 kinnistule jääb tagatuks läbi Tatari 6A kinnistule planeeritud kangialuse. Juurdepääs Pärnu mnt 19, Tatari 6 ning Pärnu mnt 21 kinnistutele on planeeritud sama servituudi-ala kaudu. Seega ei vasta tõele kostja väide, et müüri ei saa lammutada. Servituudi seadmise leping sõlmiti ajal, mil kostja kinnistu detailplaneering oli algatatud ja selle menetlus käis. Kostja teadis, et detailplaneeringu kehtestamise järgselt ehitama asudes tuleb tal tagada hagejale juurdepääs Pärnu mnt 19 kinnistule.
5.Servituut praegusel kujul seati kostja huve ja tulevast arengutegevust silmas pidades, sest servituuti oleks saanud seada ka mujalt üle kostja kinnistu, kuid see oleks hiljem takistanud kostjal oma arendustegevust ellu viimast. Servituudilepingut sõlmides said pooled olukorrast aru selliselt, et kui kostja on detailplaneeringu kohase ehitamise teostanud, on hagejale juurdepääs tagatud. Seni võis hageja poolte kokkuleppel kasutada
suuliselt kokkulepitud juurdepääsu, mille kostja on siiski sulgenud, kuigi servituudi ala kaudu ei ole juurdepääs tagatud. Kostja tegevuse tulemusena on takistatud prügiautode juurdepääs hageja kinnistule, samuti ei pääse kinnistule avariitööde teostamiseks vajalikud sõidukid. Tulenevalt servituudi olemusest ja 11.08.2006 lepingust puudub kostjal õigus takistada hagejal juurdepääsu oma kinnistule Tatari 6A kinnistu kaudu. Kostja oleks võinud suulise kokkuleppe üles öelda alles siis, kui ta oleks suutnud tagada kinnistusraamatusse kantud juurdepääsu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole teinud takistusi 11.08.2006 lepinguga kokkulepitud servituudiala kasutamiseks ja/või kasutusele võtmiseks. Kostja ei kavatse teha takistusi hagejale servituudiala kasutamiseks ega kasutusele võtmiseks ka tulevikus. Servituudiala määrati ammendavalt 11.08.2006 notariaalse lepinguga, mis vastab ka kehtiva detailplaneeringu tingimustele. Ainuke faktiline takistus kokkulepitud servituudiala kasutamisel on hagis viidatud müür ning asjaolu, et ala kasutusele võtmiseks tuleb ületada kinnistute kõrguste erinevus ca 1,5m, mis eksisteeris juba lepingu sõlmimisel. Hageja esitas nõude põhistamiseks tegelikkusele mittevastava väite, nagu eksisteeriks pooltel lisaks servituudilepingule täiendav kokkulepe, mis 11.08.2006 servituudiala laiendaks. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole.
7.Kostja ei saa enam aktsepteerida olukorda, kus hageja kasutab omavoliliselt tema kinnistut väljaspool lepinguga kokkulepitud servituudiala, sest kostja kinnistule hakatakse rajama hoonet, mistõttu saab juurdepääs tulevikus toimuda üksnes mööda detailplaneeringule ning servituudilepingule vastavat servituudiala. Pooled on ca 10a tagasi sõlminud servituudilepingu, kuid hageja ei ole tänase päevani võtnud servituudiala kasutusse põhjusel, et selleks tuleks osaliselt demonteerida kinnistute kõrguste erinevusi toestav müür ning ehitada tehniline lahendus (ramp, kaldtee vms), mis võimaldaks ületada ca 1,5m kõrguste erinevuse kahe kinnistu vahel.
8.Kuivõrd kostja kinnistul ei olnud senini ehitustegevust, sõitis hageja oma kinnistule muul viisil kui servituudiala kasutades. 2015.a asus kostja selgitama, kas hagejal eksisteerib soov ning vajadus 11.08.2006 servituudilepingu muutmiseks või eksisteerivad muud põhjused, miks lepingust kinni ei peeta. Kostja tungivate nõudmiste tulemusena kõrvaldas hageja servituudialalt prügikastid ning andis selgelt ja üheselt mõista, et 11.08.2006 lepingu tingimused on talle sobivad ja et neid ei ole vaja muuta või täpsustada. Seega jättiski kostja hagejale juurdepääsuks avatuks üksnes servituudilepinguga kokkulepitud ala.
9.Poolte erimeelsus seisneb üksnes selles, kes peab tegema toimingud selleks, et hageja saaks võtta kasutusele kokkulepitud servituudiala. Hageja valitseva kinnisasja omanikuna leiab, et sellised toimingud peaks tegema kostja kui teeniva kinnisasja omanik ning seni kuni kostja ei ole toiminguid teinud, arvab hageja võivat kasutada juurdepääsuks tema poolt sobivaks peetavat muud osa kostja kinnistust. Kostja leiab, et tema ei ole selliste aktiivsete toimingute teostamiseks kohustatud ning hageja peab ise tegema vajalikud toimingud servituudiala kasutusele võtmiseks ning kui ta seda ei tee, ei saa sellest tuleneda kostjale kohustust võimaldada hagejale juurdepääsu servituudilepingu väliselt alalt. Faktiliselt oleks see ka võimatu, sest hageja taotletud maa-alale rajatakse detailplaneeringule vastav hoone. Samuti eeldaks hageja taotletud juurdepääs ülesõitu Pärnu mnt 21 kinnistult, milline ei kuulu hagejale ega kostjale.
10.Detailplaneering ja/või servituudileping ja/või asjaõigusseadus (AÕS) ei kohusta kostjat aktiivseks tegevuseks, et võimaldada hagejal servituudiala kasutusse võtta. Detailplaneering kohustab kostjat üksnes jätma servituudiala avatuna ka hoone rajamise korral, nähes ette kas kangialuse või läbisõidu. Kui hageja soovib servituudiala kasutusse võtta selliselt, et prügiauto saaks ületada ka kõrguste erinevuse, tuleb vajaminevad toimingud teha hagejal endal. Esimese astme kohtu otsus
11.21.12.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
12.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole: 11.08.2006 sõlmitud reaalservituudi seadmise ja reaalkoormatise seadmise lepingu kohaselt on Tallinnas Pärnu mnt 19 kinnistu igakordsel omanikul õigus kasutada Tatari 6A kinnistut läbivat maa-ala, mis on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud rohelise värviga viirutatud alana, mida võib juurde- ja läbipääsuks valitsevale kinnistule läbida prügiautoga kolm korda nädalas ajavahemikul kella 9:00 kuni 11:00 ja avariitöid teostavatel autodel igal ajal vastavalt vajadusele; kanne servituudi kohta tehti kinnistusraamatusse 13.09.2006; alates 17.05.2008 on Pärnu mnt 19 kinnistu omanikuks hageja ning alates 03.09.2008 on Tatari 6A kinnistu omanikuks kostja; servituudiala on olnud muutumatul kujul alates lepingu sõlmimisest 10.08.2006 ning kokkulepitud servituudialal asub müür; kostja kinnistu suhtes kehtestati 05.05.2015 detailplaneering, mille kohaselt juurdepääs Pärnu mnt 19 kinnistule jääb tagatud läbi servituudialale planeeritud kangialuse.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kes peab tegema toimingud selleks, et hageja saaks võtta kasutusele 11.08.2006 lepinguga kokkulepitud servituudiala. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on takistanud servituudiala kasutamist ja/või kasutusele võtmist. Hageja nõue kostja vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 alusel, mille kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: nõude esitaja on omanik; aset leiab omandiõiguse rikkumine, mis ei seisne valduse kaotamises; nõue esitatakse rikkuja suhtes; rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos.
14.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praegusel juhul puudub vaidlus, et hageja on kinnistu Pärnu mnt 19 Tallinnas omanik. Nimetatut tõendab ka kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte (t I kd lk 12-13). Seega on täidetud AÕS § 89 esmane eeldus.
15.Järgmisena tuleb analüüsida, kas aset leiab hageja omandiõiguse rikkumine. Hageja nõue kostja vastu on suunatud servituudi teostamise takistamise lõpetamisele ning kohustamisele kõrvaldada servituudiga koormatud alalt servituudi teostamist takistav ehitis. 15.11.2016 kohtuistungil täpsustas hageja, et kostja peab kõrvaldama müüri, muid ehitisi servituudi alal ei ole. Alates lepingu sõlmimisest on hageja kasutanud kostja kinnistut teisiti. Servituudiala ei saanud kasutada algusest peale (vt kohtuistungi protokoll, t I kd lk 191-192). Vaidlus puudub, et servituudiala on olnud muutumatul kujul alates lepingu sõlmimisest 11.08.2006. Hageja avaldas istungil, et tema nõue on see, et servituudilepingut asutakse lõpuks täitma (t I kd lk 191 pöördel).
16.11.08.2006 reaalservituudi ja reaalkoormatise seadmise lepingust ning asjaõiguslepingu punktist 3.1 nähtuvalt seatakse reaalservituut tagamaks juurde- ja väljapääsu valitsevale kinnistule. Reaalservituudi sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenivat kinnistut läbi maa-ala. Sama lepingu punkti 3.2 kohaselt kannab kõik seatava reaalservituudi esemeks oleva tee korrashoiu ja hooldamisega seatud kulud valitseva kinnisasja igakordne omanik (t I kd lk 11-18). Nimetatud lepingust ei tulene kostjale kohustust kõrvaldada servituudialalt müür või teha muid toiminguid. Kohus nõustus hagejaga, et servituudi alal müüri paiknemine takistab servituudi teostamist, kuid kohtu hinnangul ei ole nimetatud müür servituudi tingimustega vastuolus. Nimetatud müür oli lepingu sõlmimise ajal olemas.
17.Reaalservituudi seadmise lepingus kokkulepitud õigus teeniva kinnistu kasutamiseks kokkulepitud alal ei anna valitseva kinnisasja omanikule õigust nõuda servituudilepingus nimetamata eelduste täitmist, s.o müüri kõrvaldamist. Samuti on Riigikohus märkinud, et AÕS § 178 lõike 1 järgi annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 178 lõike 2 järgi tuleb reaalservituuti teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Seega on oluline servituudi sisu (ulatuse) tõlgendamisel lähtuda servituudi kokkuleppes kokkulepitust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-15, punkt 11).
18.Kohus leidis, et müüri kõrvaldamine või kõrguste erinevuse ületamiseks seatava lahenduse (ramp, kaldtee vms) paigaldamine ei olnud reaalservituudi sisuks. Seega ei lepitud kokku servituudi teostamise sisus, s.o ei sõlmitud kokkuleppeid servituudiala kasutusele võtmiseks vajalike seadmete, rajatiste püstitamiseks, korrashoidmiseks jne. Kohus nõustus kostjaga, et lepingust ei tulene kostjale kohustust aktiivseteks tegudeks, võimaldamaks hagejal servituudiala kasutusele võtta. Selline kohustus on olemuslikus vastuolus reaalservituudi olemusega.
19.AÕS § 172 lõike 2 kohaselt ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, v.a teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Teeniva kinnisasja omaniku soorituskohustuste osas tulenevad piirangud AÕS § 172 lõikest 2, millest tulenevalt ei või servituudi sisus panna teeniva kinnisasja omanikule aktiivseid soorituskohustusi, vaid üksnes talumis- ja hoidumiskohustuse (passiivsed kohustused) ning abistava tähendusega teod (vt AÕS II, komm vlj, § 172, komm 3.2, lk 4). Kohus viitas ka AÕS § 179 lõikele 1.
20.Kostja juhtis toimiku materjalidest nähtuvalt juba mõnda aega tagasi hageja tähelepanu vajadusele servituudiala kasutusele võtta (t I kd lk 94-99). Hageja 11.08.2006 sõlmitud lepingu tingimusi muuta või täpsustada ei soovinud (t I kd lk 100-102). Hagis märgitud väikevormid ja konteiner ei asu kokkulepitud servituudiga koormatud alal. Kohus ei tuvastanud asja arutamise käigus, et kostja käitumine oleks olnud omavoliline ja et kostja eesmärgiks oleks kahju tekitamine hageja ja teiste hoone kasutajate seadusega kaitstud huvidele. Hageja üürnikud kasutavad juurdepääsuks teist avalikult kasutatavat teed, servituudiga koormatud ala üürnikud ei kasuta. Servituudi ala kasutamine on vajalik üksnes prügi- ja avariitööde autodele. Seega ei ole hageja võimalik omandiõiguse riive seotud omaniku õigusega asja käsutada ja vallata.
21.Kohtule esitatud detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt kohustab detailplaneering kostjat üksnes jätma servituudiala avatuna ka hoone rajamise korral, nähes hoonesse ette kas kangialuse või läbisõidu. Seega, kui hageja soovib servituudiala kasutusele võtta
prügiautode läbimiseks ja avariitööde teostamiseks, tuleb hagejal endal kui valitseva kinnisasja omanikul teha vastavad toimingud. Kuna kostja ei ole takistanud hagejal servituudi teostamist, ei ole vaja analüüsida, kas rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda, määrates, et kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks peale otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
22.25.01.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Maakohus, lähtudes vaid lepingu sõnastusest ja jättes tähelepanuta kinnistutel valitsenud olukorra, jättis vaidluse sisuliselt lahendamata. Leping ei sõlmitud poolte vahel ning hageja asjaõigus on nähtav kinnistusraamatu kandest. Kohtul tuli määrata lepingu sisu vaidlevate poolte jaoks, lähtudes kinnistusraamatu kandest, lepingu lisaks olevast plaanist ja servituudi üldisest eesmärgist. Eksisteerib probleem, mille tõttu hageja kohtusse pöördus ja mis vajab lahendamist, kuna hageja ei saa servituudiala eesmärgipäraselt kasutada. Kui lepingut ei oleks sõlmitud, oleks kohus pidanud lahendama juurdepääsu määramise küsimuse ning on ilmne, et selliselt, nagu servituudilepingus kirjas, ei oleks kohus seda tänasel päeval määranud. Juurdepääsu määramisel oleks kohus pidanud lahendama kaasnevad probleemid, sh kes pooltest teeb missugused tööd juurdepääsuala eesmärgipäraseks kasutusele võtmiseks.
24.Vastuoluline on kohtu seisukoht, et servituudialal asuv müür takistab servituudi teostamist, kuid ei ole servituudi tingimustega vastuolus. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata servituudi eesmärki reguleeriva AÕS § 172 lõike 1. Kohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Notariaalses lepingus ei lepitud kokku, kes peab tegema vajalikud toimingud servituudiala kasutusele võtmiseks. Kohus oleks pidanud otsuses lahendama küsimuse, kelle kohustuseks on vajalikud toimingud teha. Kohus jättis analüüsimata, et leping sõlmiti olukorras, kus kostja kinnistu suhtes oli algatatud detailplaneering, millega oli ette nähtud, et juurdepääs Pärnu mnt 19 kinnistule jääb tagatuks läbi Tatari 6A planeeritud kangialuse ning et servituudi seadmise lepingut sõlmides arvestasid pooled, et pärast detailplaneeringu järgse ehitustegevuse elluviimist saab hageja servituudiala kaudu oma kinnistule reaalse juurdepääsu. Arvestades, et ehitustegevust Tatari 6A kinnistul saab läbi viia üksnes kostja, on ilmne, et müüri lammutamine ei saa olla hageja kohustuseks.
25.Samuti jättis kohus analüüsimata hageja väited servituudi seadmise eesmärgi kohta. Lepingus sätestatud kujul servituudi teostamine ei ole võimalik. Riigikohus on sarnases asjas nr 3-2-1-76-15 selgitanud, et vaidluste korral tuleb arvestada, missugune oli poolte eesmärk servituudi seadmise lepingu sõlmimisel. Servituudi eesmärgiks oli tagada teeniva kinnisasja kaudu juurdepääs valitsevat kinnisasja teenindavatele prügi- ja avariiautodele. Servituut oli seatud alale, kus see kõige vähem piirab kostja ehitustegevust. On ilmne, et lepingus sätestatud viisil ei täida servituut oma eesmärki. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, kuulanud istungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt
menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid apellatsioonkaebuse lahendamisel ning TsMS § 654 lõike 6 alusel kaebuse põhjendustele vastates ei korda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus peale otsuse jõustumist.
28.Vastuseks kaebusele toob kolleegium esile järgmist. Tulenevalt TsMS §-st 439 on kohus otsust tehes seotud nõude piiridega ega saa teha lahendit nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 4 lõike 2 kohaselt määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled. Käesolevas asjas määras vaidluse eseme hageja, kes esitas nõude kostja kohustamiseks lõpetada 11.08.2006 reaalservituudi seadmise ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute täitmise takistamine ja kõrvaldada servituudiala kasutamist takistav ehitis (t lk 8). Hageja ei esitanud maakohtus (alternatiivset) nõuet AÕS § 156 alusel juurdepääsu saamiseks kostja kinnistu muu osa kui kokkulepitud servituudiala kasutades. Seega ei ole asjakohane etteheide, et maakohus ei lahendanud ära hageja juurdepääsu probleemi ja hageja nõude lahendamisel ei oma tähtsust, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe hageja kinnistule prügija avariiautode juurdepääsuks kostja kinnistu muu osa kui servituudiala kaudu.
29.Maakohus tõlgendas hageja esitatud tõendite kogumi alusel 11.08.2006 tehingut, et tuvastada, kas poolte õiguseellastel oli lisaks lepingudokumendist selgelt nähtuvatele kokkulepetele täiendavaid kokkuleppeid servituudiala kasutusele võtmisega seonduvate toimingute ja nendega seonduvate kulutuste tegemise kohta. Kolleegium on seisukohal, et maakohus tuvastas kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud reeglitega, et hageja ei suutnud tõendada muude kui lepingudokumendis kirjas olevate kokkulepete olemasolu notariaalse lepingu sõlminud isikute vahel ega seda, et kostja on takistanud ja/või takistab hagejal servituudiala kasutusele võtmist. Kuna tõendamist ei leidnud teistsuguste kokkulepete sõlmimine, lähtus maakohus asjakohaselt asjaõigusseaduses sätestatud reaalservituudi iseloomust, milline tuleneb AÕS § 172 lõigetest 1 ja 2, § 178 lõigetest 1-3 ja § 179 lõigetest 1 ja 4.
30.Eelnevale lisaks märgib kolleegium, et hageja positsioon senises vaidluses on olnud vastuoluline. Ühelt poolt on hageja seisukohal, et poolte õiguseellaste vahel oli täiendav suuline kokkulepe, et servituudiala võetakse faktiliselt kasutusele detailplaneeringu alusel püstitatava ehitise valmimise järgselt ja et seni võimaldab kostja kasutada oma kinnistu muud osa juurdepääsuks hageja kinnistule. Samas on hageja aga esitanud nõude nimelt servituudiala kasutusele võtmiseks olukorras, kus puudub vaidlus, et ehitis veel valmis ei ole.
31.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lõikest 4 tulenevalt ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate kulude rahalist suurust, vaid seda teeb maakohus koos vaidlustatud otsuses jaotatud kulude kindlaksmääramisega peale käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.