Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-15695
Tsiviilasi
V.V. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.V. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): V.V. (isikukood XXX)
Puudutatud isik: kohtutäitur Aive Kolsar
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Ringkonnakohtu määrus jäeti muutmata osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust puudutavas osas. Riigikohtu lahendi kohaselt ei võinud ringkonnakohus asja sisuliselt lahendada enne, kui selle oleks sisuliselt lahendanud maakohus (TsMS § 9 lg 3). Riigikohus selgitas lisaks TMS §-des 132 – 133 sätestatut.
Sotsiaal- jm avalikest vahenditest makstavad toetused ei ole seevastu samastatavad TMS § 130 lg-s 11 silmas peetud sissetulekuga. Kui isiku sissetulek koosneb (täielikult või osaliselt) toetustest, siis kohalduvad sellisele sissetulekule sissenõude pööramisele erisätted, eelkõige TMS § 131. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased võlgniku viited TMS §-dele 132 ja 133. Kohtutäituril ei olnud 23.09.2015 laekunud summade kohta võimalik teada saada, et tegemist on töötutoetusega ning ka 30.09.2015 võlgniku kiri oli üldsõnaline ning ta avaldas kohtutäiturile, et töötutoetuse laekumine pidi aset leidma oktoobrikuu esimestel päevadel ehk siis tulevikus, ning selleks ajaks oli aga juba laekunud võlgniku pangakontole vaidlusalune toetussumma (23.09.2015). Maakohus jõudis ringkonnakohtu 25.05.2016 määrusega kattuvale seisukohale, et kuna võlgniku kontole laekus oktoobrikuu toetus 23.09.2015, kuid kohtutäitur ei käsutanud kõnealust rahasummat enne 28.09.2015, oli võlgnikule tagatud mõistlik võimalus taotleda arestimisele mittekuulunud toetussumma arestist vabastamist. Võlgnik on õigesti viidanud TMS § 131 lg 1 p-le 5, mille kohaselt Töötukassalt saadud töötutoetust, ei ole seaduse kohaselt lubatud täitemenetluses arestida ja selle arvel sissenõudja nõuet täita sõltumata sellest, missugusel kuupäeval kanti toetus võlgniku pangakontole. Kohtutäitur ei olnud teadlik ega pidanudki teadma, et 23.09.2015 laekunud summa näol on tegemist töötutoetusega ning et võlgniku pangakontole on ühe kalendrikuu jooksul kahel korral kantud töötutoetust, sh kuu alguses septembri (s.o jooksva kuu) eest ja kuu lõpupoole juba oktoobri (s.o järgneva kuu) eest. Seega oli kohtutäituril võimalik seda infot teada saada üksnes võlgniku enda käest ning võlgnikul endal oli võimalik kontrollida oma pangakontol toimuvaid laekumisi ja teavitada kohtutäiturit ebatüüpilisest olukorrast, kus oleks tulnud hoiduda 23.09.2015 laekunud summale sissenõude pööramisest. Käesoleval juhul esitas võlgnik kohtutäiturile sellekohase avalduse (kaebuse) 07.10.2015, mis ajaks oli aga laekunud rahasumma juba sissenõudjale üle kantud. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt oli summa arestimine arestimise hetkel seaduslik. Seega ei olnud kohtutäitur Aive Kolsari vaidlustatud tegevus ebaseaduslik ning V.V. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
hindab alama astme kohtu põhjendusi kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohta, on kõnealuses asjas need eeldused olemas.
Ringkonnakohus leiab, et niisugune käsitlus võimaldab paremini tagada töö- vm sellelaadse õigussuhte alusel regulaarset sissetulekut saavate isikute ning erinevaid toetusi ja hüvitisi saavate isikute võrdväärse kohtlemise täitemenetluses. Puudub alus arvata, et isikud, kellel puudub regulaarne töine sissetulek, suudaksid minimaalselt toime tulla vähemaga kui kehtiv kuupalga alammäär. Tegemist ei ole ka toetusi saavate isikute põhjendamatu eelistamisega, kuivõrd toetused ei ületa üldjuhul miinimumpalga suurust; lisaks on seadusandja kehtestanud sõnaselge loetelu sissetulekutest, millele sissenõude pööramine ei ole lubatud (TMS § 131 lg 1). TMS § 131 lg 2 võimaldab seejuures teatavaid n-ö privilegeeritud sissetulekuid siiski sundtäitmisel arvestada, kuid selle põhjendatust tuleb eraldi hinnata.
TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel ning kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218). TMS § 217 lg 1 alusel ei saa esitada kaebust kohtutäituri vastu kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu. Kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu ei saa esitada kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale, s.o hagita menetluses. Kahju hüvitamise nõude saab esitada eraldi hagimenetluses kohtutäituri vastu. Sellise hagi aluseks saavad olla kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.