Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses kohtutäitur Aive Kolsaril käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.V.V. (avaldaja) esitas 25. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari
22.jaanuari 2016 otsuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366. Kaebuses märgitu kohaselt on kohtutäitur A. Kolsar keelanud LHV Pangal, kus asub kaebuse esitaja konto, lubada ühe kuu jooksul sellelt välja võtta rohkem kui 321 eurot. 21. jaanuaril soovis kaebaja oma pangakontolt välja võtta talle ülekantud toimetulekutoetust. Kontol oli 207 eurot pluss sendid. Pangaautomaat keeldus summat 205 eurot talle väljastamast, esitades sealjuures teate, et ta on ületanud talle kehtestatud kuulimiidi. Pangas öeldi avaldajale, et tal on võimalik pangakontot debiteerida sel kuul veel 200 euro ulatuses. Avaldaja oli eelnevalt samal kuul debiteerinud kontolt 110 eurot. Kokku sel kuul oleks avaldaja saanud kontot debiteerida 310 euro ulatuses.
21.jaanuaril 2016. a saatis avaldaja kaebuse kohtutäitur A. Kolsarile, taotledes avaldaja pangakontole 16. septembril 2015 kehtestatud piirangu tühistamist. Kohtutäitur keeldus
22.jaanuari 2016. a otsusega rahuldamast kaebuse esitaja taotlust tühistada pangakontole seatud piirang. Sissetulekute arestimisel lähtub kohtutäitur kontole laekuvatest sissetulekutest, nende liikidest ja suurustest TMS § 130 lg 1 tähenduses. Avaldaja hinnangul ei võimalda TMS § 132 lg 1 kohtutäituril arestida sissetulekut, mis ei ületa alampalka, olenemata sissetuleku liigist TMS § 130 lg 1 tähenduses. Seda kinnitab TMS § 133 lg 1 sõnastus. Seega on kohtutäituri tegevus õigusvastane.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäiturile teadaolevalt ei saa võlgnik ka käesoleval ajal TMS § 130 lg 11 nimetatud sissetulekuid. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on käesoleval hetkel isiku sissetulekuks töövõimetuspension summas 220,66 eurot, mille väljamakse toimub kontole XXXXXXXXXXXX. Tegemist ei ole avaldaja isikliku pangakontoga ega kontoga, mille arestimise piirangute tühistamist avaldaja kohtule esitatud avalduses taotleb. Rahuldades avaldaja taotluse, et tema isiklikul LHV pangakontol jäetaks arestimata palga alammäärale vastav rahasumma, tekiks olukord, kus isikul rahalised vahendid oleks arestimata 650 euro (430 eurot isiklikul kontol + riiklik pension summas 220 eurot, mille väljamakse toimub kolmanda isiku kontole) ulatuses. See ei ole kooskõlas täitemenetluse seadustiku põhimõtetega ja kahjustaks sissenõudja õigusi. TMS § 133 sätestatud kontole kantava sissetuleku aresti alt vabastamine saab toimuda üksnes sellise sissetuleku olemasolul. Kuna avaldajal puudub nimetatud sissetulek, ei saa seda ka aresti alt vabastada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. mai 2016. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TMS § 132 lg 1 järgi reguleeritakse olukorda, kui tegemist on töötasu või muu sellesarnaste sissetulekutega TMS § 130 jj mõttes, mitte aga muude ebaregulaarsete või üksikute laekumistega. Riigikohus selgitas 4. märtsi 2008. a lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-3-08, et ühekordseid tulusid ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes (p 17). Eeltoodu tähendab seda, et kui isikul nimetatud sissetulekut ei ole, siis TMS § 132 kohaldamiseks alus puudub.
Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks arestinud kaebuse esitaja seadusega arestimiseks mittelubatud sissetulekuid, mistõttu puudub alus V.V. kaebuse rahuldamiseks. Asjaolu, et väidetavalt LHV Pank mingil põhjusel ei väljastanud kaebuse esitajale kohtutäituri poolt mittearestitud summat, ei tulene asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituri tegevusest. Samuti on võlgnikul vastava sissetuleku saamisel tulenevalt TMS § 133 lg 1 võimalik esitada kohtutäiturile avaldus, mille alusel kohtutäitur tühistab kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Seega kui võlgniku kontole laekuvad toimetulekutoetus ja pension ületavad kokku 321 eurot, kuulub võlgniku avalduse alusel kohtutäituri poolt arestimisele mittekuuluva summa suurus muutmisele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.V.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on seadusega tagatud minimaalse summa (alampalga) arestimine lubamatu, sõltumata sissetuleku laadist. Seda kinnitab Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-3-08. Kui määruskaebuse esitaja sissetulek oleks suurem kui alampalk, tohiks kohtutäitur arestida vaid selle sissetuleku osa, mis jääb alampalga suurusest üle ja ka seda summat saab TMS § 132 lg 3 alusel arestida ainult kahe kolmandiku ulatuses;
KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
5.Kohtutäitur A. Kolsar esitas vastuse hageja määruskaebusele, milles palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastustaja märkis, et vaidlus käib selle üle, millises ulatuses tuleb pangakonto arestimisel jätta võlgniku pangakontole mittearestitav summa. Sama vaidlusesemega on samade menetlusosaliste vahel 25. märtsil 2016 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15695 (kohtutäituri taotluses toodud viide 16. märtsi 2016 kohtuotsusele on ebaõige). Määruskaebuse esitaja ei saa TMS § 130 lg 1 p 1 nimetatud sissetulekuid ega ole millegagi tõendanud, et nimetatud sissetulekud oleks arestitud. Määruskaebuse esitaja töövõimetuspensioni maksed laekuvad kolmanda isiku pangakontole. Kaebuse rahuldamisega tekiks olukord, kus kaebaja rahalised vahendid oleks arestimata 650 euro ulatuses. See hõlmaks 430 eurot isiklikul kontol ning riiklikku pensioni 220 eurot, mida makstakse välja kolmanda isiku kontole. Kaebaja tõlgendused TMS § 132 ja riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 kohta on väärad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. mai 2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et võlgniku kontole tuleb sõltumata asjaoludest igal juhul jätta vahendeid vähemalt ühe alampalga ulatuses (TMS § 132 lg 1) ning lisaks sellele veel 1/3 kuupalga alammäära ületavast sissetuleku osast (TMS § 132 lg 3). Kohtutäituril tuleb arvestada konkreetse võlgniku sissetulekute olemust ja liiki, nagu
kohtutäitur on käesoleval juhul ka teinud. Seadusandja tahe ei ole olnud tagada igale võlgnikule ühtviisi n-ö paušaalsummana rahalisi vahendeid miinimumpalga ulatuses, vaid eristada tuleb, missugustest allikatest võlgniku sissetulekud pärinevad ning kas ja missuguses ulatuses neid on lubatud täitemenetluses arestida.
7.TMS § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega tuleb kohtutäituril arvestada TMS § 132 lg 1 järgi kuupalga alammäära juhul, kui võlgnikul on töösuhtest vm regulaarsest allikast saadav sissetulek TMS § 130 lg 11 tähenduses. Sotsiaal- jm avalikest vahenditest makstavad toetused ei ole seevastu samastatavad TMS § 130 lg-s 11 silmas peetud sissetulekuga.
8.Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja avaldanud, ning sama on kinnitanud ka kohtutäitur, et määruskaebuse esitaja kontole laekuvad toimetulektoetus ja pension. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud põhistusi ega tõendeid selle kohta, nagu saaks ta TMS § 130 lg 1 punktis 1 nimetatud liiki sissetulekuid. Olukorras, kus isiku sissetulek koosneb (täielikult või osaliselt) toetustest, siis kohalduvad sellisele sissetulekule sissenõude pööramisele erisätted, eelkõige TMS § 131. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul asjakohased võlgniku viited TMS §-dele 132 ja 133. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on määranud 16.09.2015 V.V. pangakontol igakuiselt arestimisele mittekuuluva summa 321 eurot, lähtudes Eesti Töötukassa ja Tartu Linnavalitsuse poolt makstavate toetuste kogusummast. Nii kohtutäitur kui maakohus on selgitanud, et juhul, kui pension ja toimetulekutoetus edaspidi ületavad kokku 321 eurot, siis kuulub võlgniku avalduse alusel kohtutäituri poolt arestimisele mittekuuluva summa suurus muutmisele.
9.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.