lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-166-16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-166-16
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-166-16 Tartu, 15. märts 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik Valdur Vesingi kaebus kohtutäituri Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366 Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-15695 Valdur Vesingi määruskaebus Avaldaja (võlgnik) Valdur Vesing Puudutatud isik Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 13. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-15695 osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega võlgniku kaebus kinnipeetud toetuse tagastamiseks jäeti läbi vaatamata. Selles osas jätta jõusse Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-15695 osas, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas saata asi sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Ringkonnakohtu määrus jääb muutmata osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust puudutavas osas.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Valdur Vesing (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule kaebuse Põlva kohtutäituri Aive Kolsari (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366. Kaebuse kohaselt kanti 25. septembril 2015 kohtutäiturile üle 23. septembril 2015 Eesti Töötukassalt võlgniku pangakontole laekunud töötutoetus 84 eurot 21 senti. Kohtutäituri tegevus (võlgniku pangakontolt töötutoetuse äravõtmine) oli ebaseaduslik. Võlgnik palus ühtlasi, et maakohus kohustaks kohtutäiturit äravõetud töötutoetust võlgnikule tagastama. Täitemenetluse kestel nõudis kohtutäitur, et võlgnik teavitaks teda laekuvatest summadest. Seda võlgnik ka tegi. Võlgnik on töötu ja tal puudub igasugune muu sissetulek peale toetuste. Kuna eelnev töötutoetus kanti võlgniku pangakontole 2. septembril 2015, siis eeldas võlgnik, et ka järgmisel kuul

laekub töötutoetus kuu esimestel päevadel. Võlgnik teavitas 30. septembril 2015 kohtutäiturit, et töötutoetus peaks laekuma oktoobrikuu esimestel päevadel, sest ei teadnud, et töötutoetus oli talle juba üle kantud (ja ära võetud). Võlgniku sissetulekuteks septembrikuus olid töötutoetus ja toimetulekutoetus ning nende summa oli väiksem kui 390 euro suurune ühe kuu palga alammäär. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 järgi ei tohi kinni pidada töötutoetust ja palga alammäärast väiksemat summat. Kohtutäitur ei selgitanud, millise tähtaja jooksul tuleb esitada taotlus valesti kinnipeetud raha tagastamiseks. Kohtutäitur peaks ka ilma teavitamata teadma, missugused sissetulekud võlgnikule laekuvad. Kuigi võlgnik pöördus kaebusega kohtutäituri poole, ei tagastatud töötutoetust. Kohtutäitur pani niigi majanduslikus kitsikuses oleva võlgniku veelgi raskemasse olukorda. Kohtutäitur on meelevaldselt määranud kindlaks rahasumma, mille ulatuses raha arestida ei tohi. Raha tagastamisest ei ole alust keelduda nüüd, kui võlgnik teavitas, millega on tegemist. Arestimine oli väär vaatamata sellele, et teavitamine toimus hilinenult.

2.Kohtutäitur leidis, et praeguses tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada, kuna võlgnik ei läbinud kohustuslikku kohtueelset korda (ei esitanud enne kohtusse pöördumist kaebust kohtutäiturile).
3.Maakohtu hinnangul oli kohustuslik kohtueelne kord läbitud, kuna võlgnik esitas 7. oktoobril 2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale töötu abiraha arestimise ja kinnipidamise tõttu ning kohtutäitur lahendas kaebuse 20. oktoobril 2015 e-kirjaga.
4.26. jaanuaril 2016 kohustas maakohus võlgnikku esitama täpsustatud nõude. Maakohtule jäi arusaamatuks, kas võlgnik soovib, et kohus tuvastaks kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkuse, või soovib võlgnik taotleda töötutoetuse tagastamist. Maakohus selgitas, et kui võlgnik soovib töötutoetuse tagastamist, tuleb nõue esitada hagimenetluses sissenõudja vastu ning kohtutäituri vastu esitatud nõue on perspektiivitu. Kui võlgnik soovib saada hinnangut kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele, siis selle vaidluse käigus raha tagasi nõuda ei saa. 28. jaanuaril 2016 esitas võlgnik vastuse, mille kohaselt on tema nõudeks õigusvastaselt äravõetud töötutoetuse tagastamine. Samas leidis võlgnik, et kohtutäitur on tema sissetuleku arestimisel toiminud ebaseaduslikult.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et vaidlusaluse summa arestimine oli arestimise hetkel seaduslik ning avalduses esitatud raha tagastamise nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. TMS § 133 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus kolme tööpäeva jooksul esitada kohtutäiturile avaldus konto arestist vabastamiseks ulatuses, mis tagab talle mittearestimisele kuuluva sissetuleku. Võlgnik pöördus 28. septembril 2015 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud 85 euro ja 87 sendi arestist vabastamiseks kohtutäituri poole alles 7. oktoobril 2015. Selleks ajaks oli kinnipeetud summa TMS § 43 alusel üle kantud sissenõudjale. Kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele, ei saa sissenõudjale ülekantud raha tagastamist nõuda kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel.
6.Maakohus jättis 29. jaanuari 2016. a määrusega võlgniku avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus leidis, et arvestades kohtule esitatud nõude täpsustust, ei ole võlgnikul nõuet kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ta ei taotle kohtutäituri otsuse tühistamist. Võlgnik soovib

kohtutäiturilt töötutoetuse tagastamist ehk raha väljamõistmist. Maakohtu arvates valis võlgnik oma õiguste kaitseks vale menetlusliigi ning hagita menetluses (TMS § 218 ja TsMS § 475 lg 1 p 15 alusel lahendatakse kaebused kohtutäituri tegevuse peale hagita menetluses) ei ole võlgnikul võimalik oma eesmärki saavutada. Lisaks leidis maakohus, et nõue võib olla esitatud vale isiku vastu. Kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (Riigikohtu 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Maakohus viitas, et ei ole välistatud ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19). Maakohus leidis, et praeguses asjas ei tuginenud võlgnik kahju hüvitamise sätetele, ei märkinud nõude eeldusi ega tuginenud kohtutäituri vastutusele kohtutäituri seaduse § 9 alusel.

7.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule või vaadata kaebus ise läbi ja rahuldada palve kohustada kohtutäiturit võlgnikule õigusvastaselt ära võetud töötutoetust (84 eurot 21 senti) tagastama. Algne ekslik arestimine ei selgunud tagantjärele. Kohtutäitur teadis juba enne raha võlgniku pangakontole laekumist, et tegemist saab olla üksnes töötutoetusega, mida ei oleks tohtinud kinni pidada.
8.Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2016. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366 rahuldamata. Ringkonnakohus jättis võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis ringkonnakohus kindlaks määramata, kuna kohtutäituril puuduvad praeguses asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kaebuse valesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, et TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitemenetluse korraldamisel ning kaebus puudutab eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel hagita menetluses on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevusele, eelkõige tema tehtud täitetoimingu seaduslikkusele. Kuigi kohtutäitur kaebust TMS § 217 lg-tes 3-5 sätestatud korras ei lahendanud, tuvastas maakohus, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri tegevuse 7. oktoobril 2015 ka kohtuväliselt ning võlgnikule oli tagatud võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks ja kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kohtu poole. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohus kohustada kohtutäiturit täitetoimingut n-

ö tagasi täitma, sh tagastama võlgnikule kontolt kinnipeetud raha, mis on sissenõudjale üle kantud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et võlgniku nõuet kohustada kohtutäiturit tagastama töötutoetus ehk sisuliselt mõista kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja 84 eurot 21 senti ei ole hagita menetluses võimalik lahendada. See asjaolu ei anna aga alust kaebus läbi vaatamata jätta ning seega tuli kaebus kohtutäituri tegevuse peale sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus leidis, et ei ole alust kohtutäituri tegevust ebaseaduslikuks tunnistada. Ringkonnakohus tuvastas, et 2015. a septembris laekusid võlgniku pangakontole töötutoetus 88 eurot 22 senti (2. septembril), toimetulekutoetus 230 eurot 44 senti (17. septembril) ning vaidlusalune töötutoetus 84 eurot 21 senti, mis määrati võlgnikule oktoobrikuu eest (23. septembril). Kohtutäitur ei käsutanud vaidlusalust summat enne 28. septembrit 2015, mil võlgniku pangakontolt kanti kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 85 eurot 87 senti. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul võlgnikule tagatud mõistlik võimalus taotleda arestimisele mittekuulunud toetussumma arestist vabastamist. Võlgniku 30. septembri 2015. a teade oktoobri alguses laekuva töötutoetuse kohta ei olnud taotlus tühistada ebaseaduslikult toimunud arestimine. Teates märgiti üldsõnaliselt, et järgmine abiraha ülekanne Töötukassast peaks tehtama oktoobri esimestel päevadel ning sellest ei nähtunud, et oodatav summa on pangakontole laekunud ja kohtutäitur selle ebaõigesti arestinud. Ringkonnakohus ei nõustunud võlgnikuga, nagu oleks kohtutäitur pidanud teadma, et võlgniku pangakontole laekuvad summad saavad olla vaid mittearestitavad töötutoetused. Toetuste saamine ei välista võlgniku pangakontole muude summade laekumist. Ringkonnakohtu hinnangul võttis kohtutäitur praeguses asjas arvesse võlgnikult 1. ja 16. septembril 2015 saadud teavet arestimisele mittekuuluvate toetuste kohta (töötutoetus ca 90 eurot ja toimetulekutoetus ca 230 eurot) ning edastas pangale teate, et võlgniku pangakontol ei arestita iga kuu 321 eurot. Et septembrikuu eest oli iga kuu ühekordselt makstav töötutoetus laekunud ja kohtutäitur oli seda arvesse võtnud, ei pidanud ta 23. septembri 2015. a laekumise puhul eeldama, et tegemist on samuti töötutoetusega. Ringkonnakohus ei nõustunud võlgnikuga, et võlgniku pangakontole tuleb sõltumata asjaoludest (sissetuleku olemus ning kas ja missuguses ulatuses neid on lubatud täitemenetluses arestida) alati jätta raha vähemalt ühe alampalga ulatuses (TMS § 132 lg 1) ning lisaks jätta võlgniku käsutusse 1/3 kuupalga alammäära ületavast sissetuleku osast (TMS § 132 lg 3). TMS § 132 lg 1 järgi tuleb kohtutäituril arvestada kuupalga alammäära juhul, kui võlgnikul on töösuhtest vm regulaarsest allikast saadav sissetulek TMS § 130 lg 11 tähenduses. Sotsiaal- ja muudest avalikest vahenditest makstavad toetused ei ole samastatavad TMS § 130 lg-s 11 sätestatud sissetulekuga. Kui isiku sissetulek koosneb (täielikult või osaliselt) toetustest, siis kohalduvad sissetulekule sissenõude pööramisele erisätted, eelkõige TMS § 131. Seega ei ole praeguses asjas asjakohased võlgniku viited TMS §-dele 132 ja 133. Ringkonnakohus nõustus võlgnikuga, et TMS § 131 lg-s 1 loetletud sissetulekuid, sh p 5 alusel Töötukassalt saadud töötutoetust, ei ole seaduse kohaselt lubatud täitemenetluses arestida ja selle arvel sissenõudja nõuet täita, sõltumata toetuse võlgniku pangakontole laekumise kuupäevast. Ei saa tuvastada, et kohtutäitur oleks teadnud, et võlgniku pangakontole on ühe kalendrikuu jooksul kahel

korral kantud töötutoetust, sh kuu alguses jooksva kuu (septembri) eest ja kuu lõpus järgneva kuu (oktoobri) eest. Sellises olukorras oli üksnes võlgnikul võimalik pidevalt kontrollida oma pangakonto laekumisi ja teavitada kohtutäiturit tavapäratust olukorrast, mil ei oleks tohtinud 23. septembril 2015 laekunud töötutoetusele sissenõuet pöörata. TMS § 131 on sätestatud võlgniku huvide kaitseks ja talle minimaalselt vajalike rahaliste vahendite tagamiseks, kuid võlgnikul on nimetatud piirangute osas käsutusõigus, st võlgnik otsustab, kas esitada kohtutäiturile avaldus arestimisele mittekuuluva sissetuleku ulatuses konto arestist vabastamiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile sellekohase avalduse (kaebuse) 7. oktoobril 2015, kui laekunud raha oli juba sissenõudjale üle kantud. Ringkonnakohus nõustus kohtutäituriga, et vaidlusalune laekumine arestiti seaduslikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Määruskaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada kohtutäiturit võlgnikule tagastama äravõetud töötutoetuse 84 eurot 21 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et toetustest saadav sissetulek ei ole samastatav töötasust saadava sissetulekuga. TMS §-st 130 ei tulene sissetulekute erisust. Ka ühekordsete ja ebaregulaarsete laekumiste puhul peab kohtutäitur TMS §-de 132 ja 133 kohaselt jätma võlgniku sissetulekust arestimata alampalga suuruse summa ega saa märkida arestimisakti alampalgast väiksemat summat. Kohtutäitur oli võlgnikult saanud teavituse (hoolimata selle üldsõnalisusest ja väidetavast hilinenult esitamisest), et tegemist on töötutoetusega, mida ei tohi arestida. 5. augustil 2015 teavitas võlgnik kohtutäiturit töökoha kaotusest ja edaspidi võlgniku pangakontole laekuvatest toimetuleku- ja töötutoetustest. Seega teadis kohtutäitur, et võlgniku pangakontole laekuvad vaid toimetuleku- ja töötutoetused. Kuna võlgnikku ei teavitatud toetuse maksmisest ega selle võimalikust pangakontole laekumise kuupäevast, siis ei saanud ta kohtutäiturit varem teavitada. Kohtud oleksid pidanud välja selgitama, kas raha kanti üle enne võlgniku
30.septembri 2015. a teate saamist, sest üksnes seda kuupäeva teades on võimalik kontrollida, kas kohtutäituri väide raha tagastamise võimatusest on tõene.
11.Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega võlgniku kaebus kinnipeetud toetuse tagastamiseks jäeti läbi vaatamata. Selles osas tuleb jätta jõusse maakohtu määrus. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust puudutavas osas, kuid tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis võlgniku kaebuse selles osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas tuleb asi saata sisuliseks

läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13.Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuses vaidlustas võlgnik kohtutäituri tegevuse tema sissetuleku arestimisel ning taotles kinnipeetud töötutoetuse tagastamist. Maakohus käsitles võlgniku kaebust kitsalt üksnes kui nõuet arestitud ja kinnipeetud toetuse tagastamiseks, leides, et sellist nõuet ei saa hagita menetluses kohtutäituri peale esitatud kaebuse alusel sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohus kohustada kohtutäiturit täitetoimingut n.ö tagasi täitma, kuid tühistas sellele vaatamata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku kaebuse töötutoetuse tagastamata jätmiseks läbi vaatamata. Selliselt ei olnud ringkonnakohtul alust maakohtu määrust raha tagastamist puudutavas osas tühistada. Kolleegium nõustub kohtutega ja jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu
3.oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Maakohtu määrus tuleb jätta jõusse osas, millega kaebus raha tagastamist puudutavas osas jäeti läbi vaatamata.
14.Samas leidis ringkonnakohus, et TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel ning et kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle seisukohaga. Kuna maakohus oli ekslikult käsitlenud võlgniku kaebust üksnes kui nõuet raha tagastamiseks ja jätnud kaebuse kogu ulatuses läbi vaatamata, siis tühistas ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse osas, millega maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkust puudutavas osas jättis läbi vaatamata. Kolleegium leiab aga, et ringkonnakohus ei võinud asja sisuliselt lahendada enne, kui selle oleks sisuliselt lahendanud maakohus (TsMS § 9 lg 3). Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Selles osas tuleb maakohtul asi sisuliselt lahendada.
15.Kolleegium selgitab kohtupraktika ühtlustamiseks, et Riigikohus on varem leidnud, et TMS §dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12416, p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui

võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 11). TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2015. aastal oli Vabariigi Valituse

28.novembri 2013. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega pidi kohtutäitur sel ajal arestimisaktis olenemata muudest laekumistest märkima, et arestimisele ei kuulu iga kuu 390 eurot. Kolleegium leiab ka, et TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
17.Võlgnik oli määruskaebuselt tasutava kautsjoni tasumisest TsMS § 184 lg 4 alusel vabastatud koos hilisema hüvitamiskohustuseta. Tambet Tampuu, Jaak Luik, Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.