lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-1788/24

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-1788/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1788

Tsiviilasi

J.Y, Y.H, I.L ja B.D hagi R.D vastu kaasomandi lõpetamiseks R.D vastuhagi J.Y, Y.H, I.L ja B.D vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad/vastuhagis kostjad J.Y, isikukood XXX; Y.H, isikukood XXX; I.L, isikukood XXX; B.D, isikukood XXX; Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus; Kostja/vastuhagis hageja R.D, isikukood XXX; Kostja lepinguline Mererand.

Kohtuistungi toimumise aeg, menetluse liik

esindaja

Mari-Liis

Eelistung 27. märts 2025, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada J.Y, Y.H, I.L ja B.D lepingulise esindaja vandeadvokaat Birje Kalmuse ning R.D lepingulise esindaja Mari-Liis Mereranna allkirjastatud ning 17. aprillil 2025 kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:

Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad kaasomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx (edaspidi kinnistu) ja mis koosneb katastriüksustest katastritunnustega xxxxx:xxx:xxxxxxxxxxx:xxx:xx ning xxxxx:xxx:xxxx, kaheks iseseisvaks kinnistuks jagamise teel selliselt, et üks iseseisev kinnistu jääb R.D ainuomandisse ning teine

iseseisev kinnistu jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse selliselt, et igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 mõttelist osa kinnistust.

2.Katastriüksused xxxxx:xxx:xxxxxxxxxxx:xxx:xx ning xxxxx:xxx:xxxx lähevad moodustatavate iseseisvate kinnistute koosseisu järgmiselt: 2.1 R.D ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu jäävad katastriüksuse xxxxx:xxx:xx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.3.1 kirjeldatud katastriüksus ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.4.1 kirjeldatud katastriüksus. 2.2 J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse jääva kinnistu (igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 mõttelist osa kinnistust) koosseisu jäävad katastriüksus xxxxx:xxx:x, katastriüksuse xxxxx:xxx:xx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.3.2 kirjeldatud katastriüksus ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.4.2 kirjeldatud katastriüksus. 2.3 Katastriüksus xxxxx:xxx:xx, pindalaga 23 829 m2, jagatakse kaheks eraldi katastriüksuseks selliselt, et: 2.3.1 põhjapoolne moodustatav katastriüksus, suurusega 7000 m2, mis on käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 tähistatud kui punasest joonest ülespoole jääv „7000 m2“, jääb R.D ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu; 2.3.2 lõunapoolne moodustatav katastriüksus, suurusega 16 829 m 2, mis on käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 tähistatud kui kõik punasest joonest allapoole jääv, jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse (igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 mõttelist osa kinnistust). 2.4 Katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 7860 m2, jagatakse kaheks eraldi katastriüksuseks selliselt, et: 2.4.1 lõunapoolne moodustatav katastriüksus, mis on käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 2 tähistatud kui katastriüksust poolitavast oranžist joonest paremale poole jääv osa koos saunamaja ja laudaga, jääb R.D ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu; 2.4.2 põhjapoolne moodustatav katastriüksus, mis on käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 2 tähistatud kui katastriüksust poolitavast oranžist joonest vasakule poole jääv osa koos elumajaga, jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse (igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 mõttelist osa kinnistust); 2.4.3 pooled lähtuvad katastriüksuste moodustamisel kokkulepitud piiripunktidest käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 3, mille kohaselt jookseb piir kahe kaevu vahel ja järve ääres olevatest mändidest 50 cm lõuna poole, männid jäävad põhjapoolsele katastriüksusele (plaani nr 3 lehekülg 1). Järve ääres olevate mändide juures jookseb piir otse järveni (plaani nr 3 lehekülg 2). Sissesõidutee laius on 7,5 meetrit (plaani nr 3 lehekülg 3).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Asendada kompromissi kinnitava määrusega poolte tahteavaldused kinnistu jagamiseks kaheks reaalosaks maatükkide eraldamise ja neist iseseisvate katastriüksuste moodustamise teel kompromissi punktides 1 ja 2 kirjeldatud viisil, kinnistu jagamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kinnistu jagamise tulemusel moodustatud kinnisasjade kohta.
4.Pooled lepivad kokku, et loobuvad uute kinnistute ja katastriüksuste moodustamisel tekkivatest võimalikest hüvitise nõuetest.
5.Pooled lepivad kokku, et kinnistu reaalosadeks jagamiseks vajalike toimingute 2

kuludest (nt mõõdistamisega seotud kulud, notaritasud, riigilõivud) jääb 50% R.D kanda ning 50% J.Y, Y.H, I.L ja B.D kanda. Pooled kannavad oma osa kuludest otse teenusepakkujale esitatud arve alusel, kuid pooled võivad kokku leppida, et algselt kannab kulud üks pool. Kulusid kandnud pool peab kulude kohta esitama teisele poolele kuludokumendid ning kulusid kandnud poolele tuleb teise poole osa kuludest hüvitada 5 tööpäeva jooksul alates kuludokumentide kättesaamisest. Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kompromisslepingu lisad plaan nr 1, plaan nr 2 ja plaan nr 3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1788. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määruse jõustumisel tagastada hagejate taotluse alusel hagejatele pool hagiavalduselt tasutud 420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot, I.L kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „riigilõivu tagastus asjas nr 2-24-1788“. Määruse jõustumisel tagastada kostja taotluse alusel kostjale pool vastuhagilt tasutud 420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot, R.D kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „riigilõivu tagastus asjas nr 2-24-1788“. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Maakohtu menetluses on J.Y, Y.H, I.L ja B.D hagi R.D vastu kaasomandi lõpetamiseks ning R.D vastuhagi J.Y, Y.H, I.L ja B.D vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid Tartu Maakohtule 17. aprillil 2025 kompromisslepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata. TsMS § 432 sätestab, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.
3.Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse.
4.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 3
5.Hagejad taotlevad poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus tagastab hagejatele 210 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.
6.Ka vastuhageja/kostja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus tagastab kostjale 210 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.
7.TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja