Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

EDASIKAEBE KORD

1(3)

2-17-13226 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule 05. septembril 2017 hagiavalduse ja 05. oktoobril 2017 täpsustatud hagiavalduse kostja vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 25. veebruaril 2015 tööleping nr 9, mille kohaselt asus hageja tööle 25. veebruarist 2015 müüja-konsultandi ametikohale. Tööleping on sõlmitud määramata tähtajaks. Töö asikoht on Prisma marketis aadressil Kangelaste prospekt 29, Narva. Alates 15. maist 2016 kuni 24. juulini 2017 oli hageja lapsehoolduspuhkusel. Hageja väljus

KOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

2-17-13226

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-30-31). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud (t.l.-46). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 84 lg 1, § 91 lg 2 p 2, § 95 lg 1 ja 2, § 98 lg 2, § 100 lg 4, § 71 ja § 29 lg 5 ja 6 alusel.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, loeb hageja ja kostja vahel 25. veebruaril 2015 sõlmitud tööleping hageja poolt erakorraliselt üles öelduks TLS § 91 lg 2 alusel 26. juulist 2017, mõistab välja kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 1410 eurot (470*3) ja saamata jäänud puhkuse hüvitis TLS § 71 alusel brutosummas 587,50 eurot. Hagi hind Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 ja lg 3 on hagihind 1997,50 eurot (1410+587,50). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Hageja on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale muud kohtukulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 125 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.