Muud

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

1(5)

2-25-231

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 07.01.2025 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX, 29023 Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti. Avaldaja ja nimetatud korteri omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu (poliisi nr 102610188/1). Kindlustusvõtjaks on T L. Kindlustatud korteris asuv vara sai kahjustada veekahju tõttu. Veeleke sai alguse korteri aadressiga XXX radiaatori õhutusventiilist, mis hakkas lekkima. Kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel on avaldaja hüvitanud antud juhtumi tõttu tekkinud kahju summas 19 783,03 eurot. Avaldaja on seisukohal, et antud kahjujuhtumi eest on vastutav puudutatud isik. Puudutatud isik on jätnud täitmata talle pandud kohustuse hoida korras nende omandis või kasutuses olev kinnisasi, sh teostada radiaatorite korrasoleku kontrollimist ja hooldamist. Avaldaja proovis asja lahendada kohtuväliselt, kuid tulenevalt sellest, et puudutatud isik vaidleb tagasinõudele vastu, siis esitab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu summas 19 783,03 eurot. Puudutatud isik kirjalikus seisukohas vaidleb avaldaja nõudele vastu. Puudutatud isik ei vastuta korterile XXX tekkinud kahju eest. Kahjustav asjaolu, so veeleke, lähtus korteri XXX korteriomandi eriomandi piirest. Purunenud radiaator, mis asus küttekollektorist sees pool, kuulub korteriomandi eriomandi eseme hulka ning sellise hooneosa korrashoiu kohustus on korteri XXX omanikul. Purunenud radiaator kuulub korteri XXX korteriomandi eriomandi eseme hulka, sest selle radiaatori kasutamine/mittekasutamine või eemaldamine ei mõjuta teisi kaasomanikke. Korteris XXX asuvas küttekollektoris on võimalik sulgemiskraaniga see konkreetne küttekontuur välja lülitada (sulgeda) ja selline lülitus / sulgemine ei mõjuta teisi kaasomanike. Avaldaja esitas 11.04.2025 kohtule taotluse, milles teavitab, et võtab avalduse tsiviilasjas nr 225-231 tagasi. Kohus teatas taotluse esitamisest puudutatud isikule ja määras tähtaja teatada, kas puudutatud isik soovib menetluskulude väljamõistmist avaldajalt. Kohus on märkinud. et sama tähtaja jooksul saab puudutatud isik esitada oma menetluskulude nimekiri. Puudutatud isik esitas taotluse, milles palub välja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulud kogusummas 3936,34 eurot ja viivised kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Puudutatud isik taotleb lepingulise esindaja kulu väljamõistmist. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingulise esindaja ajakulu on 20 tundi 10 minutit. Avaldaja palub jätta rahuldamata puudutatud isiku taotluse menetluskulude avaldajalt väljamõistmise osas. Avaldaja toob välja, et puudutatud isik on rikkunud oma kohustust teha mõistlikus ulatuses koostööd kahju asjaolude selgitamisel ja kohtuvaidluse ennetamisel. Avaldaja selgitab, et tema valduses ei olnud hoone küttesüsteemi plaane ja talle ei olnud teada hoone küttesüsteemi ülesehituse eripärad ning palve peale esitada küttesüsteemi projekt või muud tõendid selle kohta, et selles majal on igal korteril eraldiseisev küttesüsteem, jäi avaldaja vastuseta. Juhul, kui puudutatud isik oleks edastanud avaldajale korterelamu küttesüsteemi plaani kohtuväliselt, siis ei oleks avaldajal tekkinud ka vajadust kohtusse pöörduda ning puudutatud isikul omakorda pöörduda tasulise esindaja poole.

2(5)

2-25-231 Juhul, kui kohus otsustab jätta siiski puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda, siis avaldaja soovib vaidlustada puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulud suuremas osas. Avaldaja palub vähendada väljamõistetavat summat mõistlikule tasemele, võttes arvesse kohtuvaidluse lihtust, puudutatud isiku passiivsust ning esindaja töö ebaproportsionaalset mahtu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2-le ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 424 lg 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses, seega ei pea puudutatud isik andma nõusolekut avalduse tagasivõtmiseks. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käeoleva määrusega jättis kohus avalduse läbi vaatamata, seega jäävad puudutatud isiku menetluskulud nende põhjendatud ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

3(5)

2-25-231 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas puudutatud isikut TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Puudutatud isiku esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 3936,54 eurot (sh käibemaks) (20,17 tundi, maksumusega 160 eurot tund, millele lisandub lisandub käibemaks). Puudutatud isiku menetluskulude nimekiri on järgmine: - 20.01.2025 kliendi edastatud dokumentide läbitöötamine 2,5 tundi; - 21.01.2025 taotluste koostamine Viru Maakohtule 0,42 tundi; - 22.01.2025 LHV Kindlustus AS avalduse ja lisade läbitöötamine, hiljutise kohtupraktika analüüs – 5,5 tundi; - 28.01.2025 seisukoha koostamine LHV Kindlustus AS avaldusele, täiendavate küsimuste koostamine kliendile – 4 tundi; - 29.01.2025 seisukoha koostamine LHV Kindlustus AS avaldusele, täiendavate küsimuste koostamine kliendile – 4 tundi; - 30.01.2025 kliendilt saadud dokumentide ja vastuste läbitöötamine, puudutatud isiku seisukoha täiendamine, lisade komplekteerimine, seisukoha ja lisade kliendiga kooskõlastamine 2,25 tundi; - 21.01.2025 kliendi tagasiside ja dokumentidega tutvumine, vastuse täiendamine, vastuse koos lisadega kohtule esitamine 0,5 tundi; - 05.03.2025 kliendi küsimustele vastamine (menetluse edasine käik) – 0,75 tundi; - 15.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Puudutatu isik taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Avaldaja esitas vastuväited kostja menetluskulude osas, märkides, et puudutatud isik on oma käitumisega ise põhjendanud kohtusse pöördumist, puudutatud isik ei reageerinud avaldaja kirjadele, mis saadeti 06.08.2024 ja 16.08.2024, ja tuleb kulud jätta tema enda kanda. Avaldaja samuti märgib, et menetluskulud on ebamõistlikult suured ning ei saa lugeda vajalikuks. Milline võiks olla kostja menetluskulude mõistlik suurus, avaldaja ei märkinud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Koos avaldusega esitatud tõendist nähtub, et puudutatud isik oli vastanud avaldajale (dtl 134, 136), et puudutatud isik selles juhtumis pole vastutav isik ja tuleb pöörduda korteri nr XXX omaniku poole. See juhtum on fikseeritud aktiga ja on olemas ka videokinnitus (lisatud kirjale). Iga korteri kütteahelas on olemas ka kollektorid. KÜ vastutus ulatub üksnes kuni korteri jaotuskollektorini. Puudutatud isik on reageerinud avaldaja nõudele. Et puudutatud isik ei ole vastanud avaldaja tagasinõudele, ei anna alust jätta menetluskulud tema enda kanda. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Puudutatud isiku menetluskulud, mille osas kohus ei pea taotlust põhjendatuks: - 21.04.2025 taotlus toimiku materjalide kättesaadavaks tegemine ja kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamine. Taotluse esitamine on põhjustanud puudutatud isik ise, et tal ei olnud võimalik vastust esitada tähtaegselt. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et avaldaja ei pea kandma sellega seotud menetluskulusid. - 05.03.2025 kliendi küsimustele vastamine (menetluse edasine käik), et ole põhjendatud jätta avaldaja kanda. Toimingule pole järgnenud ühtegi kirjalikku dokumenti.

4(5)

2-25-231 Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu seoses puudutatud isiku seisukoha esitamisega oli 18,75 tundi (20.01.2025, 21.01.2025, 22.01.2025, 28.01.2025, 29.01.2025, 30.01.2025 toimingud). Avaldaja vaidleb ajakulule vastu, leiab, et tegemist on ebamõistlikult suure ajakuluga.. Arvestades avalduse materjalide mahtu, vaidluse keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja esitatud seisukoha sisu ja mahtu (sh ka lisad) peab kohus põhjendatuks puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks seisukoha koostamisele koostamisele (sisuliselt 5 lehekülge) ja kohtule esitamisele kokku 8 tundi, mis hõlmab kõik seisukoha koostamisega seotud tegevused – dokumentide läbitöötamine, kohtupraktika analüüs, küsimused kliendile, lisade komplekteerimine, seisukoha ja lisade kliendiga kooskõlastamine, vastuse täiendamine ja vastuse kohtule esitamine. Põhjendatud puudutatud isiku menetluskuluks on ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 tundi. Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks on 8,25 tundi ja menetluskulude suuruseks 1324,80 eurot, millele lisandub käibemaks. Rahuldamata osas jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik palus lisaks menetluskuludele välja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks viivise menetluskuludelt vastavalt TsMS 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kohus jättis avalduse läbi vaatamata, siis jätab kohus avaldaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut avaldaja menetluskulude põhjendatusele. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.