Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

saabumise tähtaega pikendada kolme aasta võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kümme aastat.

05.2017 laekus töötasu 752,00 eurot, arestimisele ei kuulu 783,33 eurot = laekumine pankrotivarasse puudub 06.2017 laekus 1316,98 eurot, arestimisele ei kuulu 783,33 eurot = laekumine pankrotivarasse 533,65 eurot 07.2017 laekus 459,58 eurot, arestimisele ei kuulu 783,33 eurot = laekumine pankrotivarasse puudub 08.2017 laekus 1 001,31 eurot, arestimisele ei kuulu 783,33 eurot = laekumine pankrotivarasse 217,98 eurot Pankrotivarasse on arvatud kokku 1 504,25 eurot, sellest võlgniku töötasust on pankrotivarasse laekunud 1 491,47 eurot ja pankroti väljakuulutamisel oli seisuga 13.01.2017 võlgniku pangakontol vahendeid 12,78 eurot. II Andmed PankrS 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.1.Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. 2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis Võlgnikul on 2 alaealist last (xxxx, sünd. xxxx ja xxxx, sünd. xxxx), kellele pankrotimenetluse käigus elatist makstud ei ole. 2.3.Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Peale pankroti väljakuulutamist asus haldur pankrotivara valitsema ning kohustus tagama pankrotivara säilimise. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i kulutused on tasutud vastavalt Harju Maakohtu 13.01.2017.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-16-17956 alljärgnevalt: ajutise pankrotihalduri tasu on 810 eurot (sh käibemaks), kohtumääruse alusel maksti ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivarast on ajutise pankrotihalduri tasu välja makstud summas 333,60 eurot. Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad kokku 4,56 eurot alljärgnevalt: Panga teenustasusid on tasutud 4,56 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Võlausaldajatele on välja makstud 572,09 eurot: Jrk. nr.

Nõudeavalduse esitaja xxxx Bigbank AS Creditreform Eesti OÜ Swedbank AS Swedbank Liising AS Kohtutäitur Risto Sepp ERA Liisingu Inkassoteenused AS Telia Eesti AS Merge Varad OÜ AS SEB Pank (tingimuslik) Aktiva Finants OÜ

KOKKU

Nõude summa 5 316,54 1 690,48 93,98 412,23 4 236,83 144,78 1 577,93 397,86 1 196,92 10 695,57 3 216,66 28 979,78

Väljamakse 104,98 33,35 1,83 8,12 83,64 2,86 31,18 7,84 23,63 211,16 63,50 572,09

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub käesolevas menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning xxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Haldur on suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, viinud läbi kaks nõuete kaitsmise koosolekut ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku, teinud jaotuettepaneku alusel väljamaksed võlausaldajatele. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud Nõude summa Rahuldamata osa Jrk. nr. Nõudeavalduse esitaja Xxxx 5 316,54 5 211,56

Bigbank AS 1 690,48 1 657,13

Creditreform Eesti OÜ 93,98 92,15

Swedbank AS 412,23 404,11

Swedbank Liising AS 4 236,83 4 153,19

Kohtutäitur Risto Sepp 144,78 141,92

ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 577,93 1 546,75

Telia Eesti AS 397,86 390,02

Merge Varad OÜ 1 196,92 1 173,29

AS SEB Pank (tingimuslik) 10 695,57 10 484,41

Aktiva Finants OÜ 3 216,66 3 153,16

KOKKU

28 979,78 28 407,69 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud alapunktis Andmed Pankrs § 146 nimetatud väljamaksete kohta ja pankrotihaldur ei hakka samu andmeid selles alapunktis kordama. X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Peale pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur teinud järgnevad toimingud:

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Võlgniku maksejõuetus on kestnud pikka aega ning selle primaarse põhjusena saab välja tuua 2008-2009 aastatel võlgniku suhtes toimunud kohtumenetlusi. Kohtumenetluste käigus mõisteti võlgnikult välja summad, mille tasumine koos täitemenetluse kulude ning viivistega on võlgnikule üle jõu käinud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Eve Selberg tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur on palub enda tasuks määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Pankrotihaldur toob välja, et on Xxxx pankrotimenetluses teinud toiminguid 5,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Haldur toob välja, et tasu sisaldab ka pankrotihalduri pankrotimenetluse vältel kantud bürookulusid. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 495 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 2. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 495 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Heringosn GLO OÜ (registrikood 12150756) käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase reg. nr EE101473170), mistõttu on põhjendatud lisada halduri tasule käibemaks 20%, s.o 99 eurot. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 4,56 eurot. Nimetatud summa koosneb panga teenustasust. Kohus leiab, et aruandes näidatud Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 4,56 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate 02.10.2017 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt on 02.10.2017 võlgnik esitanud haldurile enda nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. 02.10.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus algatab Xxxxvõlgadest vabastamise menetluse, kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb Xxxxkohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse pankrotihalduri seisukohta, leiab kohus, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxx usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise meneltuse kestel tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. PankrS § 152 lg 1 kohaselt arvestatakse edasilükkava tinigmusega nõuet täies ulatuses ja nõudele vastav summa hoiustatakse. Kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud kolme aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest arvates, siis loetakse, et tingimus ei ole saabunud. Pärast käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaja möödumist võib kohus õigustatud isiku taotlusel tingimuse saabumise tähtaega pikendada kolme aasta võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kümme aastat. Käesolevas pankrotimenetluses on tunnustatud AS SEB Pank tingimuslikku nõuet summas 10 484,41 eurot. AS SEB Pank esitas tingimusliku nõude käenduskohustuse täitmise osas, kuivõrd võlgnik Xxxxon sõlminud käenduslepingu, mis tagab Kati Riisenberg ́i laenulepingu täitmist. Kohus selgitab võlgnikule, et võlgnikul on kohustus hoiustada kohustustest vabastamise menetluse kestel AS SEB Pank tingimusliku nõude katteks vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele vastavat summat kuni tingimusliku nõude tingimuse saabumiseni, mil tuleb väljamakse teostada. PankrS § 152 lg-s 1 sätestatud tähtaja saabumisel loetakse, et tingimus ei ole saabunud ning võlgnikul on kohustus tingimusliku nõude katteks hoistatud summa arvelt teha väljamakseid ülejäänud võlausaldajatele vastavalt jaotusettepankus märgitud jaotistele. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Margus Riisenberg ́ile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.