K P hagi Eesti Leivatööstus AS-i vastu töövaidluses
Hagi hind
1 436.37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töötaja): K P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Kostja (tööandja): Eesti Leivatööstus AS (registrikood 10020297, asukoht: Ringtee 2, 51013 Tartu), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Jesse (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
27. november 2017 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Hageja K P; Kostja lepinguline esindaja Piret Jesse.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja Eesti Leivatööstus AS-ilt hageja K P’i kasuks 1 156 (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 80 senti (s.h ületunnitöö eest 877.98 eurot ja saamata töötasu 278.82 eurot).
4.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
5.Saata kohtuotsus hagejale ja kostja esindajale teadmiseks. 1 (9)
2-17-10062 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 29.05.2017 otsusega töövaidlusasjas 4-1/908/17 rahuldati töötaja K P’i nõue tööandja Eesti Leivatööstus AS vastu osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1 412.53 eurot ja viivis 23.84 eurot.
2.29. juunil 2017 esitas tööandja kohtule taotluse töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
3.Kohus nõudis tsiviilasja juurde töövaidluskomisjoni toimiku, mis esitati kohtule 12.07.2017.
4.Viru Maakohtu 13.07.2017 kohtumäärusega võeti tööandja taotlus menetlusse ja töötajale määrati tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
5.17. juulil 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt novembris 2016.a omandas Eesti Leivatööstus OÜ 100% AS-i Hagar aktsiaid. Alates 2017.a on ühinenud Eesti Leivatööstus OÜ ja AS Hagar ühiseks nimeks Eesti Leivatööstus AS (kostja). Hagejaga uut töölepingut ei sõlmitud ja ta läks üle kehtiva töölepinguga, mis oli sõlmitud 21.06.2010 AS-iga Hallik. 14.11.2016 oli koosolek, kus tehti teatavaks, et tuleb koondamine ja et Tapal tootmine lõpetatakse. Novembris 2016.a küsiti tootmisjuhilt A K’ult, kas töötajatele makstakse ära ka maksmata üle- ja alatunnid, millele ei osatud vastata.
6.09.12.2016 sai hageja ülesütlemiseavalduse milles teatati, et teda koondatakse alates 07.02.2017. Hageja eeldas, et tasutakse ka eelnevalt tasumata jäänud üle- ja alatunnid, kuid seda ei tehtud. Hageja esitas nõude, kuid Eesti Leivatööstus AS ei olnud sellega nõus.
7.Hagejal on samata jäänud töötasu ajavahemiku aprill 2014 kuni september 2016 üle- ja alatundide eest TLS § 35 ja TLS § 44 lg 7 järgi brutosummas 1 412.53 eurot ja 08.02.2017 - 25.04.2017, kokku 77 päeva eest VÕS § 113 lg 1 järgi arvestatud viivis 23.84 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 1 412.53 eurot ja viivis 23.84 eurot, kokku 1 436.37 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.18. septembril 2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue on alusetu, kuna poolte vahel puudub ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepe TLS § 44 lõike 6 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud tööleping ei näe ette ületunnitöö hüvitamist rahas. Ka ei ole pooled selles kokku leppinud üheski muus dokumendis. Samuti ei leppinud pooled selles kokku ületunnitöö rakendamisel. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks ühelgi viisil või alusel saanud tekkida arusaama, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, kuivõrd kõikide aastate jooksul kompenseeriti hagejale ületunnitöö alati esimesel võimalusel vaba ajaga andmisega. Asjaolu, et poolte vahel vastav kokkulepe puudus, tõendab otseselt hageja enda käitumine. Hageja ei esitanud kostjale ligi 7 aasta jooksul kordagi ühtegi nõuet ületunnitöö hüvitamiseks rahas, vaid aktsepteeris praktikat, kus ületunnitöö hüvitati vastavalt kostja majandustegevuse tsüklilisusele esimesel võimalusel vaba aja andmisega. Hageja asus alles avalduses 2 (9)
2-17-10062 väitma, et ta aastatepikkust pooltevahelist praktikat ületunnitöö hilisema kompenseerimise osas vaba ajaga ei tunnista ning leiab, et kostja oleks pidanud tasuma hagejale hüvitist nii üle- kui alatundide eest. Hageja selline käitumine ja väited on otseses vastuolus nii pooltevaheliste kokkulepete ja praktikaga kui ka hea usu põhimõttega.
9.Isegi, kui poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe ületunnitöö rahas hüvitamiseks (mida antud juhul ei esinenud), on hageja nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja esitatud ületunnitöö arvestused on ebaõiged ning hageja nõue on tõendamata. Hageja töölepingu punkti 3.1 kohaselt arvestati hageja tööaega vastavalt tööaja graafikule summeeritud tööajaarvestuse põhimõttel arvestusperioodiga kolm kuud. Arvestuse aluseks olid ettevõtte majandusaasta kvartalid. Hageja on tuginenud nõude esitamisel hagiavaldusele lisatud arvestuskäigule. Hageja esitatud arvestused on vigased, arvutuskäigud ei ole jälgitavad ning puudub selgus selle osas, millistest allikatest erinevad arvud pärinevad.. Näiteks on hageja läbivalt arvutanud valesti kalendrikuu normtunde, mistõttu on ületunnitöö arvestused valed. Nimelt, hageja arvutustest nähtub, et hageja on kalendrikuu normtundidest arvestanud maha nädalasisesed riigipühad. Kokkulepitud tööaja vähendamine rahvusja riigipüha võrra on vastuolus TLS mõtte ja eesmärgiga. Vastavalt on vale ka hageja poolt esitatud tööajaarvestus. Tegelikkuses oli hageja normtundide arv suurem, kui hageja seda oma arvutustes näidanud on ning seega ei ole saanud hagejal tekkida ületunde hageja väidetud ulatuses. Normtundide korrektne arvestus on toodud kostja vastuse lisas 1 ning sellest nähtuvalt on hageja näidanud tema poolt teostatud ületunde vähemalt 134 töötunni võrra tegelikkusest suuremana. Vastavalt on hageja nõue ületunnitöö hüvitamiseks vähemalt 234.50 euro ulatuses alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Lisaks on hageja valesti märkinud oma töötunde. Näiteks 2015 IV kvartali osas on hageja märkinud töötundideks 447,75 tundi, kuid tegelikult nähtub hageja poolt esitatud palgateatistelt, et hageja töötas vaid 403,5 tundi ehk 44,25 tundi vähem. 2016 I kvartali töötundideks on hageja märkinud 464,33 tundi, kuid tegelikult nähtub hageja poolt esitatud palgateatistelt, et hageja töötas 454,58 tundi ehk 9,75 tundi vähem. Seega on ilmselge, et hageja nõue ületunnitöö hüvitamiseks vähemalt 54 tunni ulatuses summas 94,50 eurot on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue jätta tõendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata. Isegi kui kohus tuvastab, et hageja nõue ületunnitöö hüvitamiseks mingis osas on tõendatud, on hageja poolt tehtud ületunnid kompenseeritud vaba aja andmisega 119,4 tunni ulatuses. Seega ei ole hagejal õigust nõuda täiendavalt 119,4 üle- ja alatunni hüvitamist rahas ning hageja nõue summas 474.82 eurot tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt oli hagejal ajavahemikus 2015.a juulist kuni septembrini 27,3 alatundi. Töövaidluskomisjon on õigesti lugenud nimetatud alatunnid eelmiste perioodide ületunnitööd kompenseerivaks vabaks ajaks. Vastavalt on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata hageja nõue ala- ja ületunnitöö hüvitise saamiseks eelnimetatud 27.3 tunni eest. Analoogselt on Töövaidluskomisjon õigesti lugenud perioodil 2016.a aprillist kuni septembrini tekkinud alatunnid eelmiste perioodide ületunnitööd kompenseerivaks ajaks, kuid on eksinud ületunnitööd kompenseeriva aja määratlemisel. Tulenevalt asjaolust, et kostja tegevus on tsükliline, kompenseeriti ületunnitööd läbivalt vaba aja andmisega vastavalt töö tsüklilisusele esimesel võimalusel. Seega tuleb poolte vahel kujunenud praktika kohaselt lugeda hageja poolt perioodil 2016.a aprillist kuni septembrini tehtud alatunnid, s.o kokku 99,5 tundi, samuti eelnevate perioodide ületunnitööd kompenseerivaks vabaks ajaks. Vastavalt on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata hageja nõue vastava aja eest ala- või ületunnitöö eest täiendava tasu maksmiseks. Arvestades eeltoodut, on igal juhul põhjendamatu hageja nõue ületunnitöö hüvitamiseks osas, milles see on kompenseeritud vaba aja andmisega 119,4 tunni ulatuses. 3 (9)
2-17-10062 Seega on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata hageja nõue 119,4 tunni ulatuses ületunnitöö eest hüvitise saamiseks summas 208.95 eurot ja alatundide eest tasu saamiseks summas 265.87 eurot. Eelnevale tuginedes on hageja nõue summas 474.82 eurot igal juhul alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et mingis ulatuses ei olnud kostjal õigust kompenseerida varasemate perioodide ületunde alatundidega perioodil 2016.a aprillist kuni septembrini, tuleb hageja nõue alatundide eest hüvitise maksmiseks jätta rahuldamata osas, milles kostja on alatunnid hagejale juba hüvitanud. Hageja esitatud palgateatistelt nähtub selgelt, et kostja maksis hagejale perioodil 2016.a aprillist kuni septembrini alatundide eest hüvitist preemia nime all. Kostja möönab, et hüvitise märkimine palgalehtedel preemiana on ekslik, kuid poolte käitumisest ilmneb, et mõlemad pooled mõistsid, et tegemist on alatunnitöö hüvitisega. Seda tõendab fakt, et kostja ei tasunud hagejale „preemia“ nime all hüvitisi perioodidel, mil hageja tegi ületunde. On ilmne, et, kui preemiat ei makstud kuudel, kus hageja tegi ületunde ja töötas tulemuslikult, vaid üksnes kuudel, kui hageja töötas alakoormusega, ei ole tegemist mitte tulemusliku töö eest tasutud preemiaga selle tavapärases tähenduses, vaid tegelikkuses alatunnitöö hüvitisega. Seda sõltumata sellest, kuidas seda palgateatistel on nimetatud. Perioodil alates 2016.a aprillist kuni septembrini tasus kostja hagejale hüvitist kogusummas 145 eurot. Seega, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on õigus mingite alatundide eest hüvitist nõuda, on hageja nõue hüvitise saamiseks summas 145 eurot alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on vastavas osas hüvitise hagejale tegelikkuses juba välja maksnud ning hüvitise topelt maksmine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvel..
13.Lisaks, kui ka hageja nõue mingis osas oleks põhjendatud, tuleb kostja hinnangul jätta hageja üleja alatunnitöö hüvitise maksmise nõue rahuldamata selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Pooled on käitunud üle- ja alatundide kompenseerimisel ja tasude maksmisel alates hageja tööleasumisest kostja juures 21.06.2010 läbivalt selliselt, et ületunnitöö on kompenseeritud vaba aja andmisega esimesel võimalusel, kui kostja töökorraldus ja majandustegevuse tsüklilisus seda võimaldanud on ning mingite perioodide järel või jooksul on üle- ja alatundide vahesid kompenseeritud lisatasudena, mida on läbivalt tähistatud palgalehtedel „preemiana“. Hageja ei ole kordagi kostjale selles osas mingeid pretensioone esitanud ning on oma käitumisega kinnitanud, et tegemist on poolte vahel väljakujunenud praktikaga ning tal kostja vastu üle- või alatundidega seoses nõudeid ei ole. Hageja asus pooltevahelist praktikat eitama alles pärast töösuhte lõppemist ning ettevõtte omaniku vahetumist. Olukorras, kus hageja on läbivalt oma käitumisega kinnitanud, et mõistab pooltevahelisi arvestusi analoogselt kostjaga, oleks äärmiselt ülekohtune võimaldada hagejal saada hüvitist ületundide eest, mis tegelikkuses on vaba aja andmisega kompenseeritud ning lisaks kohustada kostjat maksma ületundide kompensatsiooniks antud vaba aja eest täiendavalt veel alatunni tasu. Samuti oleks äärmiselt ülekohtune kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist ulatuses, milles kostja tegelikkuses on vastavalt poolte vahel kujunenud praktikale hagejale juba alatunnid hüvitanud.
14.Hageja viivisenõue on ITVS § 6 lõike 1 alusel aegunud, kuna nõude sissenõutavaks muutumisest on möödas rohkem kui 4 kuud. Lisaks tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Arvestades, et hageja nõue puudutab perioodi 2014.a aprillist kuni 2016.a septembrini, ei saa olla kahtlust selles, et mistahes hageja võimalik viivisenõue on aegunud. Töölepingu punkti 4.2 alusel maksti hagejale töötasu üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning need hüvitatakse võimalusel järgmise arvestusperioodi jooksul. Hageja tegi viimati ületunde 2016.a esimeses kvartalis ning need kompenseeriti vaba aja andmisega 2016.a teises kvartalis. Isegi kui 4 (9)
2-17-10062 ületunnitööd ei oleks kompenseeritud, oleks nendelt arvestatav viivis muutunud sissenõutavaks 11.07.2016 ning TsÜS § 136 lõike 3 alusel oleks viivisenõue aegunud 11.11.2016. Perioodil aprill 2016 kuni september 2016 tegi hageja alatunde. Konkreetsel juhul kompenseerisid alatunnid vaba ajana varasemaid ületunde, kuid kui see nii poleks olnud, oleks alatundide tasunõue muutunud sissnõutavaks arvestuskuule järgneval palgapäeval. Järelikult oleks pidanud septembrikuu alatundidelt arvestatud viivise nõue muutuma sissenõutavaks 11.10.2016. Kuna kohaldub 4-kuuline aegumistähtaeg, siis aegus nõude aluseks oleva perioodi viimastelt alatundidelt arvestatud viivise nõue TsÜS § 136 lõigete 3 ja 8 alusel 11.02.2017.
15.Lisaks tuleks viivisenõue jätta rahuldamata ka selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hagejale maksti samasuguste põhimõtete alusel töötasu alates tema tööle asumisest 21.06.2010. Hageja aktsepteeris läbivalt ületunnitöö hilisemalt kompenseerimist vaba ajaga ning lisatasude maksmist ja kajastamist palgateatistel preemiana ega esitanud aastate jooksul kostjale kordagi ühtegi nõuet seoses üle- või alatunnitööga. Seeläbi lõi hageja oma käitumisega mulje, et tööaja arvestus ja tasustamine vastab poolte kokkuleppele ning hagejal kostja vastu mingeid täiendavaid nõudeid ei ole. Lisaks ilmneb hagiavaldusest, et hageja oli juba 2016.a novembris arvamusel, et tal võiks olla üle- ja alatundide kompenseerimise osas kostja suhtes mingeid nõudeid, kuid nõude Töövaidluskomisjonile esitas ta alles 24.04.2017. Sellest tulenevalt lõi hageja tööandjale ettekujutuse, et töötasu makstakse nõuetekohaselt ning töötajal puuduvad tööandjale etteheited, mis oleksid aluseks kohtusse hagiavalduse esitamiseks ning ühtlasi viivise nõudmiseks. Eelnevale tuginedes palub kostja kohaldada hageja viivisnõude suhtes ITVS § 6 lõike 1 alusel aegumist ning jätta see tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja jätta viivisenõue tervikuna rahuldamata selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
HAGEJA SEISUKOHT
16.11. oktoobril 2017 esitatud seisukohas hageja teatas, et vastavalt töölepingu punktist 4.3 tulenevalt töötajale makstakse lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest või nõutavast tulemusliku töö eest vastavalt ettevõttes kehtestatud palga süsteemile. Töölepingu ühestki punktist ei selgu, et tööandja kompenseerib ületunnitöö töötajale vaba ajaga. Kostja väidab, et alatundide eest täiendavalt maksti „preemia“ nime all. Hagejale antud suulises selgituses oli ,,preemia“ tegelikult motivatsioonitasu, mida maksti korralikult tööl käimise eest, juhul kui töötajal puudusid alkoholijoobe tunnused ja polnud põhjuseta puudumise päevi. Hageja ei saa aru, kuidas kostja saab mööda vaadata riiklikult kehtestatud normtundidest. Näiteks 2014.a II kvartal on normtunde kokku 488 ja sealt lahutatult 4 puhkusepäeva ehk 32 tundi on normtunde 456, seega on hageja juba omale kahju tekitanud 8 tunniga. Hageja soovib teada miks kostja arvestab normtunde tööpäevade järgi kui töötasu arvestati töötundide järgi ja kehtivad riiklikult kehtestatud normtunnid.
KOSTJA ARVAMUS
17.17. novembril 2017 esitatud seisukohas kostja jäi kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Täiendavalt leidis kostja, et ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ei eelda vastava kokkuleppe sätestamist täiendavalt töölepingus. Vale on hageja väide, et ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega oleks lubatud vaid juhul, kui selles oleks töölepingus kokku lepitud, kuna kostja vastav õigus tulenes seadusest. Kindlasti ei ole ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppeks töölepingu punkt
4.3.Viidatud punkt reguleerib töötajate töötulemustest sõltuvate lisatasude maksmise aluseid. Punkti
4.3.alusel oli tööandjal õigus maksta töötajale lisatasu töölepingus sätestatuga võrreldes täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Töölepingu punkt 4.3. ei reguleeri ületunnitööd. 5 (9)
2-17-10062
18.Hageja väidab, et temale antud suulise selgituse kohaselt oli preemia motivatsioonitasu, mida maksti korralikult tööl käimise eest, juhul kui töötajal puudusid alkoholijoobe tunnused ja polnud põhjuseta puudumise päevi. Tegu on paljasõnaliste väidetega, kuna preemiat tasuti tegelikult mõlemale poolele arusaadavalt alatundide hüvitisena. Kostja jääb siinkohal kostja vastuses toodud põhjenduste juurde. Hageja poolt toodud põhjendused on paljasõnalised, üllatuslikud ega kajasta tegelikku olukorda ning poolte vahel aastaid kestnud praktikat.
19.Hageja väide, et normtundide arvestamisel tuleb lähtuda mingitest riiklikult kehtestatud normtundidest on asjakohatu, kuna normtunde ei ole riiklikult kehtestatud. Hageja on normtunde arvestanud valesti. Tegu on asjakohatute väidetega, kuna TLS ega ka ükski teine regulatsioon ei näe ette riiklikult kehtestatud normtunde. Kostja rõhutab veelkord, et normtundide kindlakstegemisel tuleb normtundide hulka arvestada ka tööpäevadele langevad riigipühad, kuna vastupidine oleks vastuolus seaduse ja Riigikohtu seisukohaga ning põhjustaks põhjendamatute ületundide teket. Hageja on normtunde arvestanud valesti, vastuolus kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga.
KOHTUISTUNG
20.Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Hageja selgitas, et preemia on motivatsioonitasu ja see loodi põhjusel, et ettevõttel on palju probleeme puudumistega, töölt varem lahkumisega, alkoholiga ning see kehtestati mõneks ajaks. Hageja teatas, et ei nõustu kostja töötundide arvestusega. Samuti selgitas hageja, et ei nõudnud tasu varem, sest soovis töökohta säilitada. Kui isikust taheti ettevõttes lahti saada, oli põhjuseid kerge leida.
21.Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde ning leidis, et hageja käitumine ei ole kooskõlas seadusega ja lisaks hageja märgitud ületunnid on ülepaisutatud, arvutused ei ole jälgitavad ning hageja käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Esindaja selgitas, et preemiat maksti hagejale 2016.a aprillist kuni juulini, kui olid alatunnid ning preemiate maksmist tööandja käsitles alatundide kompenseerimisena.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Hagiavalduse juurde lisatud töölepingu nr 1177 alusel asus K P (hageja) 21.06.2010 tööle AS-i Hallik juurde pagaritoodete valmistajana (t.lk. 76, 77). 09.12.2016 teatas AS Hagar hagejale, et seoses töö ümberkorraldustega ning sellest tuleneva vajadusega koondatakse pagaritoodete valmistaja ametikoht alates 07.02.2017 (t.lk. 79). Hagiavalduse kohaselt seoses äriühingute ühinemisega muutus hageja tööandjaks Eesti Leivatööstus AS (kostja). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Vastuväiteid sellele, et kostja on AS-i Hallik õigusjärglane, kostja esitanud ei ole.
24.Hageja väidab, et ajavahemikus aprill 2014 kuni september 2016 tööandja ei ole hagejale tasunud üle- ja alatundide eest ja et TLS § 35 ja TLS § 44 lg 7 tulenevalt hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu samata jäänud töötasu 1 412.53 eurot ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et poolte vahel puudub ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepe, pooled ei ole leppinud selles kokku ületunnitöö rakendamisel (hageja ligi 7 aasta jooksul ei ole kordagi esitanud nõuet ületunnitöö rahas hüvitamiseks), ületunnitöö hüvitati vastavalt kostja majandustegevuse tsüklilisusele esimesel 6 (9)
2-17-10062 võimalusel vaba aja andmisega, hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, hageja esitatud ületunnitöö arvestused on ebaõiged. Lisaks väidab hageja, et kui aprillist kuni septembrini 2016.a kostja on alatunnid hagejale hüvitanud, makstes alatundide eest hüvitist preemia nime all.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millises ulatuses on tegelikult üle- ja alatunnid tekkinud; 2) kas kostja on võimaldanud hagejale ületundide eest vaba aega; 3) kas hagejaga sõlmitud tööleping ja kehtiv õigus välistab üle- ja alatundide eest tasu nõudmist; 4) kas üle- ja alatundide eest tasu nõudmine olukorras, kus varasemete perioodide eest ei ole tasu nõutud, on käsitletav hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisena; 5) kas preemiana makstud summad kinnitavad alatundide eest tasu maksmist.
26.Käesolevas vaidluses on hagihinnaks 1 436.37 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel kohus esitab käesolevas asjas tehtava otsuse põhjendused minimaalses ulatuses.
27.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 punktide 1 ja 4 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, samuti tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kohus leiab, et TLS § 28 lg 2 p 4 tulenevalt on tööandjal ka kohustus pidada töötaja üle- ja alatundide arvestust, s.h kohustus teatada töötajale igakuised normitunnid. Tööandja koostatud palgateatiste kohaselt kuni novembrini 2015 ei ole tööandja palgateatistele kuu normitunde märkinud (t.lk. 12-41). Selle tegemisel ei oleks käesolevas asjas tekkinud töötaja poolt normitundide arvestamise vajadust ja ei oleks tekkinud vaidlust töötaja poolt arvestatud normitundide üle.
28.Töölepingu 3.2 kohaselt töötas töötaja vahetustega. Lepingu punkti 3.1. järgi töötaja tööaega arvestatakse vastavalt graafikule summeeritud tööajaarvestuse põhimõttel arvestusperioodiga kolm kuud. Arvestuse aluseks on ettevõtte majandusaasta kvartalid. Pooltel ei ole vaidlust palgateatistes toodud tööaja arvestuse üle. Pooled vaidlevad igakuiste normitundide üle. Õiged on kostja vastuväited, et hageja esitatud normitunnid ei ole kontrollitavad. Kohtul ei ole võimalik hageja poolt välja toodud igakuistest normitudidest lähtuda, põhjusel, et hageja kostja vastuväidetele vaatama, ei ole välja toonud, milliste arvestuste järgi ta neid arvestas. Samas kostja on ka ise esitanud täpsustatud andmed normitundide kohta, millede arvestamise käiguga kohus nõustub. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja esitatud arvestuste ebaõiguse kohta ei ole käesoleval juhul hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest menetluses esitatud andmed võimaldavad ka kohtul üle- ja alatunnid välja arvutada. Hageja esitatud palgateatiste (t. lk. 12-41) ning hageja ja kostja esitatud koondarvestuste (t. lk. 44, 135, 136) põhjal arvutab kohus hageja üle- ja alatunnid alljärgnevalt: Kuu II kvartal 2014
Töötatud Normitunnid tunnid
Alatunnid Ületunnid +
Tunnitasu määr 1.15
Summa 105.80 7 (9)
III kvartal 2014 488.5 IV kvartal 2014 614.7 Kokku II-IV 2014 .a I kvartal 2015 543.7 II kvartal 2015 695.9 III kvartal 2015 412.7 IV kvartal 2015 403.5 Kokku 2015 I kvartal 2016 454.58 II kvartal 2016
29.TLS § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lg 4 tulenevalt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja vähemalt 5 arvestusperioodi (kvartali) jooksul ei taganud summeritud töötasu arvestamist selliselt, et kvartali lõpus vältida töötaja poolt normitundide ületamist. Töölepingu seadusest ei tulene, ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppe puudumisel tööandja vabaneb ületundide eest maksmise kohustusest. Maakohus nõustub kostjaga, et 2015 aasta III kvartalis vähem töötatud ei 27.3 tundi saab lugeda ületundide vaba ajaga hüvitamisena. Samas leiab kohus, et 27.3 tunniga anti vaba aeg 2015 aasta II kvartali ületundide eest, sest summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ja tööandja peab järgmise arvestusperuoodi jooksul ületundide eest vaba aega võimaldama. TLS § 44 lg 7 tulenevalt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja ei ole hageja arvestuses toodud ületunnitasu arvestamise aluseks võetud tunnitasule vastu vaielnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal on tekkinud kostja vastu nõue ületundide tegemise eest ajavahemikus aprill 2014 kuni detsember 2015 summas 877.98 eurot (270.49 + 683.93 - 76.44).
30.Maakohus leiab, et hageja 2016.a I kvartalis vähem töötatud aega 1.42 tundi on võimalik lugeda küll eelmise perioodi ületundide eest vaba aja andmisena, kuid kohus ei nõustu 2016.a II ja III kvartalis vähem töötatud aja 2015.a või veel varasemate perioodide eest töötatud ületundide eest vaba aja andmisena lugemisega, põhjusel, et TLS § 28 lg 2 p 4 tulenevalt peab tööandja ka ületundide eest vaba aja andmise arvestust ja peab seda tegema ületundide tegemise perioodile järgneval arvestusperioodil. Selle alusel kohus leiab, et 2016 II ja III kvartalis kostja ei täinud TLS § 28 lg 1 p 1 sätestatud kohustust kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. TLS § 35 järgi tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Asjas ei ole väidetud, et hageja on töö vastuvõtmisega viivitanud. Sellepärast on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 2016 II ja III kvartali eest saamata jäänud töötasu eurot 278.82 eurot (101.54 + 177.28).
31.Palgateatiste kohaselt 2016.a kostja on maksnud hagejale preemiana 145 eurot, s.h aprillis 40 eurot, mais 25 eurot, juunis 25 eurot juulis 40 eurot, septembris 15 eurot (t.lk. 36-39, 41). Kohus ei nõustu 8 (9)
2-17-10062 kostja vastuväidetega, et makstud preemiaga osaliselt hüvitati alatundide eest. Hageja väidete kohaselt maksti talle preemia motivatsioonitasuna. Kuna tööandjal ei ole märkusi hageja töödistsipliini suhtes olnud ja menetluses ei ole väidetud, et hageja ei olnud preemiat vääriline, siis puudub alus asuda seisukohale, et tegelikult preemia all maksti hagejale muu tasu. Lisaks ei ole võimalik lugeda preemiaga alatundide hüvitamist ka seetõttu, et kostja ei ole ei palgateatistel ega oma vastustes hagile välja toonud, millises kuus ja millise arvestuse järgi kostja väidetavalt alatundide eest hagejale raha maksis.
32.Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et varasemate perioodide eest ületundide eest tasu mittenõudmise tõttu käitub hageja hea usu põhimõttega vastaselt. Hageja on põhjendanud varem tasu mittenõudmist seda töölt vallandamise või koondamise hirmuga. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud tasu nõudmist ei võimalik hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugeda.
33.Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis rahuldab hagi summas eurot 1 156.80 (877.98 + 278.82) Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja viivise väljamõistmise nõude aegume kohta, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaldab selles osas nõudele aegumist ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Hagi rahuldatakse 80.54% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud Maakohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
36.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 ,§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.