Määrata kindlaks ITM Inkasso OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXX ’ult ITM Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 292,50 eurot. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (07.12.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.ITM Inkasso OÜ esitas 17.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX ’u vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 28.09.2017 maakohtule hagi XXXX ’u (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 21.01.2014 PLACET GROUP OÜ portaalis laen.ee laenutaotluse 2000 euro laenamiseks. 21.01.2014 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse ning kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid laenulepingu nr XXXX , mille alusel hageja andis kostjale laenu 2000 eurot ning kostja kohustus laenu ja intressid tagastama 26.12.2018. Kostja on tasunud ebakorrapäraste maksetega alates 12.02.2014 kuni 07.09.2016 kokku 2477,76 eurot. Kuna kostja võlga ei tasunud, on laenuleping üles öeldud 23.10.2016. 25.10.2016 loovutas PLACET GROUP OÜ oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja poolt tasutud maksetega summas 2477,76 eurot on tasutud maksegraafiku järgi 686,43 eurot põhivõlgnevusest, 1720,35 eurot intressist, 5,98 eurot viivist ning 35 eurot tasuliste meeldetuletuste eest (sissenõudmiskulud). Tasutud on maksegraafiku järgi kuni 09.07.2016 (kaasaarvatud). Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja veel 65 eurot, millest 5 eurot on arvestatud võlgnevuse sissenõudmiskulude ning 60 eurot põhivõlgnevuse tasumiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1253,57 eurot, intressi 201,65 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 95,04 eurot ning viivised alates 29.09.2017 kuni põhinõude 1253,57 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja poolt tasutud 2477,76 eurot tuleks lugeda tasutuks põhivõlgnevuse eest. Hageja ei nõustu ka kostja väitega nagu oleks hageja nõutud kõrvalnõuded ebamõistlikult suured. Kostja oli teadlik, et lisaks põhivõlale arvestab krediidiandja ka intressi, mis on laenusaaja poolt makstav tasu laenusumma kasutamise eest. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab, et ta sõlmis laenulepingu nr XXXX , kuid ei nõustu hageja nõudega. Laenuleping nr XXXX on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja laenulepingu alusel maksnud
2477,76 eurot. Kuna VÕS § 415 lg 1 järgi tuleb tarbijakrediidi puhul esmalt lugeda tasutuks põhivõlgnevus, on viimane juba tasutud täies määras ning hageja tegelikuks eesmärgiks on välja nõuda kõrvalnõudeid. Kostja majanduslik seisund on halb, sest ta on töövõimetuspensionär. Kostja igakuine sissetulek on vaid 303 eurot, millest suurema osa peab ta kulutama ravile. Arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja kostja taotleb nende vähendamist. Maakohtu põhjendused
3.Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Asjas puudub vaidlus, et PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel on 21.01.2014 sõlmitud laenuleping nr XXXX , mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot intressimääraga 27,40 % aastas kuni 26.12.2018 (tl 30-34, tl 116 kostja kinnitus laenulepingu sõlmimise kohta). Laen kanti kostja arvelduskontole 21.01.2014 (tl 35). Eeltoodud lepingu ütles PLACET GROUP OÜ kostja kohustuste rikkumise tõttu üles 08.10.2016 saadetud teatega alates 23.10.2016 (tl 38). PLACET GROUP OÜ on nõude loovutanud hagejale (tl 39). Kostja on tasunud laenulepingu nr XXXX alusel kokku 2477,76 eurot (tl 27 pöördel, 116 pöördel).
5.Nõue on loovutatud hagejale (VÕS § 164). Hageja palub kostjalt kohustuse täitmisena välja mõista põhivõlgnevuse 1253,57 eurot, intressi 201,65 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivisemääras perioodi 23.10.201628.09.2017 eest 95,04 eurot ning viivised alates 29.09.2017 kuni põhinõude 1253,57 euro täitumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Kohus hindab kostja vastuväiteid võlgnevuse osas. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
7.Poolte vahel on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 49,83% ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud (27.12.2013) tarbimislaenude kulukuse määr 34,44%. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel, mille järgi võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Kostja on seisukohal, et kuna VÕS § 415 lg 2 järgi tuleb tarbijakrediidi puhul esmalt lugeda tasutuks põhivõlgnevus ja hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja laenulepingu alusel maksnud 2477,76 eurot, siis on põhivõlgnevus juba tasutud täies määras (tl 116 pöördel). Kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu. Üldtingimuste punkti 4.1 järgi kohustub laenusaaja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud graafikule. Hageja on selgitanud, et kostja maksetega on arvestatud maksegraafiku järgi 686,43 eurot põhivõlgnevuse, 1720,35 eurot intressi, 5,98 eurot viivise ning 35 eurot tasuliste meeldetuletuste/võlateatiste tasumise katteks. Pärast lepingu
ülesütlemist tasus kostja veel 65 eurot, millest 5 eurot luges hageja tasutuks sissenõudmiskulude eest ning 60 eurot põhivõlgnevuse eest (tl 27 pöördel, tl 28). Eeltoodu on kooskõlas VÕS § 415 lg-s 2 sätestatuga, sest arvestada tuleb, millised kohustused olid ebapiisava makse tegemisel muutunud sissenõutavaks. Kostja pidi laenusumma tagastama laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Üldtingimuste punktist 9.1 tulenevalt oli laenuandjal õigus nõuda tähtaegselt tasumata maksetelt viivist ning punkti 9.3 kohaselt oli laenuandjal õigus nõuda saadetud võlgnevuse teatiste eest hüvitist. Hageja on hagiavalduses esitanud ülevaate võlgnevuse kujunemisest. Kostja ei ole hageja poolt välja toodud andmetel esitanud omapoolset arvestust. Kohtu hinnangul on hageja kostja poolt tasutud osamaksetega lugenud õiges järjekorras kostja kohustused täidetuks. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 1253,57 eurot.
8.Järgnevalt hindab kohus kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 201,65 eurot. Intressi arvestamise ja tasumise kord on sätestatud üldtingimuste punktis 8. VÕS § 397 lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kostja on tasunud intresse maksegraafiku järgi kuni 09.07.2016 (kaasaarvatud) ning laenuleping lõppes 23.10.2016. Hageja on arvestanud intressi kuni 22.10.2016 (09.07.2016 – 46,18 eurot; 08.08.2016 – 45,41 eurot; 07.09.2016 – 44,64 eurot; 07.10.2016 – 43,87 eurot; 06.11.2016 osamaksest 15 päeva intress 21,55 eurot, tl 27 pöördel-28). Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud osaliselt. Kostja on tasunud intressi 1720,35 eurot, (maksegraafiku järgi osamaksed 20.02.2014 – 09.07.2016, k.a). Kostja on intressinõude esitanud alates 09.07.2016 graafikujärgsest osamaksest, milline on kostja poolt juba tasutud. Seega on hageja intressivõlgnevus põhjendatud summas 155,47 (201,65-46,18) eurot.
9.Hageja nõuab viivist tasumata põhinõudelt laenulepingu ülesütlemise päevast, s.o alates 23.10.2016 seadusjärgses viivisemääras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist järgnevalt: 23.10.2016 – 09.01.2017 summalt 1313,57 eurot viivis 22,74 eurot; 10.01.2017 – 27.02.2017 summalt 1273,57 eurot viivis 13,68 eurot; 28.02.2017 – 30.03.2017 summalt 1263,57 eurot viivis 8,59 eurot; 31.03.2017 – 18.04.2017 summalt 1258,57 eurot viivis 5,24 eurot; 19.04.2017 – 28.09.2017 summalt 1253,57 eurot viivis 44,79 eurot, kokku summas 95,04 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud.
10.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Kuna nõue on üle 1000 euro, siis VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Hageja on saatnud 2 meeldetuletuskirja, siis on nõue summas 30 eurot (25+5) õiguslikult põhjendatud.
11.Kostja märgib, et kostja haigestus 2016. a ootamatult ning on töövõimetuspensionär, kelle sissetulek on kuus 303 eurot. Kostja leiab, et arvestades kohustuse täitmise ulatust, kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit, on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured ja tal on õigus nõuda nende vähendamist mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 ja § 1132 lg 5 kohaselt võib viivise ning sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 alusel võib kohus ebamõistlikult suurt viivist või sissenõudmiskulude hüvitist kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 5 teisest lausest võetakse sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist.
Kõrvalnõude suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb selle vähendamist, käesoleval juhul kostjal. Viivise vähendamise osas on Riigikohus varem olnud seisukohal, et üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-113-11, p 61). Erandjuhtudel on vähendamine siiski võimalik. Esmaseks erandit võimaldavaks asjaoluks peab kolleegium juhtumit, mil seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Kolleegium selgitab, et VÕS §-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-17, p-d 12 ja 13). 07.12.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot. Kostja on selgitanud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 303,47 eurot (tl 84-86). Arvestades kostja majanduslikku seisundit oleks viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu viivise ja sissenõudmiskulude vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Arvestada tuleb, millises ulatuses kostja on juba kohustust täitnud. Kohus jätab tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot rahuldamata. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Hagi kuulub rahuldamisele 90 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 90 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulud 100 eurot (tl 29 pöördel). Kostjal menetluskulud puuduvad.
14.Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (225 x 90 %) 202,50 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 50 eurot ning kulunud aega kaks tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (100 x 90 %) 90 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.