Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-4917
Solar4you OÜ hagi OÜ Technosol vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või alternatiivselt kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks hagi hind 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: Solar4you OÜ (registrikood 12248260, Kalmistu tee 22, 11216 Tallinn); esindajad Hageja lepingulised esindajad: patendivolinik Kalev Käosaar, patendivolinik Indrek Eelmets (Patendibüroo KÄOSAAR OÜ, epost: [email protected]; [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: OÜ Technosol (registrikood 10575434, Hõimu 11B, 10920 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: patendivolinik Raivo Koitel, patendivolinik Anna Kosar (Koitel Patendi- ja Kaubamärgibüroo OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kostja OÜ Technosol (registrikood 10575434) ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (registreerimise numbriga 43138) täielikult lõppenuks alates 29.03.2016. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt OÜ-lt Technosol (registrikood 10575434) hageja Solar4you OÜ (registrikood 12248260) kasuks menetluskuludena välja 4022 (neli tuhat kakskümmend kaks) eurot, millest 450 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 300 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3272 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Technosol (registrikood 10575434) hageja Solar4you OÜ
(registrikood 12248260) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4022 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Solar4You OÜ 03.10.2012 Patendiametile taotluse kujundusliku kaubamärgi „solar4you free energy“ registreerimiseks Eestis klassides nr 9, 11, 35, 37 ja 42. Patendiamet tegi 01.11.2013 hageja esitatud kaubamärgitaotluse nr M201200844 osas registreerimise otsuse. Kostja nimele oli 22.09.2006 registreeritud kaubamärk nr 43138 „Solar4You“. Kostja vaidlustas Patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. TOAK tegi 29.12.2015 otsuse nr 1501-o, millega rahuldas kostja vaidlustusavalduse ning tühistas Patendiameti otsuse registreerida hageja kaubamärk kõikide taotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. TOAK pidas sarnasteks kaubamärke ning kostja kaubamärgi kaupu kl 9 ja 11 identseteks ja sarnasteks hageja kaubamärgi kaupade ja teenustega kl 9, 11, 35, 37 ja 42.
2.Hageja viitas TÕAS § 64 lõike 1 ja avaldas, et ta ei nõustu TOAK otsusega. Kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust KaMS § 17 tähenduses. Seetõttu tuleb kostja ainuõigus lõppenuks tunnistada KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel. Ainuõiguste lõppenuks tunnistamine toob kaasa kostja kaubamärgi registrist kustutamise KaMS § 51 lg 2 alusel. Seega ei saa kostja kaubamärki enam käsitleda varasema kaubamärgina, mis takistaks hageja kaubamärgi registreerimist ning hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad. Alternatiivselt, kui kostja tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist kõikide või osade registreeringus märgitud kaupade tähistamisel, siis puuduvad hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud nende kaupade ja teenuste osas, mis ei ole samaliigilised kaupadega, millel kostja on kaubamärki kasutanud.
3.Hageja viitas KaMS § 53 lg 1 punktile 3 ja § 55 lõikele 2. Kuna kostja, tuginedes kostja kaubamärgist tulenevale varasemale õigusele, takistab hageja kaubamärgi registreerimist, siis on hageja näol tegemist asjast huvitatud isikuga KaMS § 53 lg 1 tähenduses. KaMS § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb mõistet "tegelik kasutamine" kaubamärgidirektiivi (2008/95/EÜ) tähenduses käsitleda kui reaalset kasutamist, mis vastab kaubamärgi peamisele ülesandele, milleks on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kauba või teenuse teatud päritolu, võimaldades tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupa nendest kaupadest, millel on teine päritolu. Kaubamärgi tegeliku kasutamisega on tegu juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda turgu. Kaubamärgi tegeliku kasutamisega ei ole
tegemist sümboolse tähendusega kasutamise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga saadud õiguste säilimine.
4.Kostja kaubamärgi „solar4you“ registrisse kandmise kuupäevast 22.09.2006 on möödunud rohkem kui 5 aastat. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja vaidlustatavat kaubamärki kasutanud Eestis hagi esitamisele eelneva viie aastase järjestikuse perioodi jooksul kaupade tähistamiseks, mille osas kaubamärk on registreeritud. Euroopa Kohus on oma otsustes korduvalt märkinud, et kaubamärgi „tegeliku kasutamise“ mõistest tuleneb, et kaubamärgiga pakutav kaitse ja selle registreerimisest tulenevad õigused, mida saab kasutada kolmandate isikute vastu, ei saa kesta, kui kaubamärk on kaotanud oma kaubandusliku eesmärgi. Kostja ei ole oma kaubamärki viie järjestikuse aasta jooksul kasutanud, seega tuleb lõppenuks tunnistada kostja õigused, mis tulenevad kaubamärgi registreeringust.
5.Hageja on püüdnud tuvastada kostja kaubamärgi tegelikku kasutamist, kuid ei suutnud leida ühtegi viidet kostja kaubamärgi kasutamisele. Sisestades Internetis Google keskkonda otsingusõna „solar4you“, annab Google päringu vastuseks kõik viited ainult hageja poolsele kaubamärgi kasutamisele (hagile on lisatud otsingu esimene lehekülg).
6.Kostja kaubamärgi kasutust ei nähtu samuti kostja majandusaasta aruannetest. Kostja 2015 tegevusaruandes on kirjas: „Technosol OÜ alustas oma tegevust 1999. aastal. Ettevõtte põhitegevus on bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite HydroBreak jae- ja hulgikaubandus.“ Aruanne ei sisalda ühtegi viidet selle kohta, et kostja toodaks klassidesse 9 ja 11 kuuluvaid kaupu, millele kostja kaubamärk on registreeritud ning, et ta teeks seda kaubamärgi „Solar4You“ alt.
7.Hageja on eeltooduga põhistanud oma väiteid, et kostja ei ole kaubamärki kasutanud. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, st seda et kostja ei ole kaubamärki kasutanud. Kasutamise kohustuse täitmist peab vaidluse korral ning tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendama hageja, kui kaubamärgi omanik.
8.Kui kostja siiski tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist osade või kõikide registreeringus märgitud kaupade osas viimase viie järjestikuse aasta jooksul, siis palub hageja kohtul alternatiivse nõudena hinnata kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist osade hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. TOAK leidis oma otsuses, et kõik hageja kaubamärgitaotluses klassidesse 9 ja 11 kuuluvad kaubad on identsed kostja kaubamärgi registreeringus märgitud kaupadega ning kõik hageja kaubamärgitaotluses klassidesse 35, 37 ja 42 on samaliigilised kostja kaubamärgi registreeringus märgitud kaupadega. Hageja ei nõustu TOAK otsusega lugeda kõik hageja kaubamärgitaotluses loetletud kaubad ja teenused identseteks või samaliigilisteks.
9.Hageja tugines KaMS § 10 lg 1 punktile 2. Hageja ja kostja kaubamärgid sisaldavad ühist osa, milleks on vaidlustaja kaubamärgis ’Solar4You’ ning taotleja kaubamärgis kujundatud sõnaline osa ’solar4you’. Muus osas on kaubamärgid täiesti erinevad ning taotleja hinnangul jätavad kaubamärgid erineva üldmulje, mis välistab kaubamärkide äravahetamise võimaluse.
10.Hageja esitas oma kaubamärgitaotluses märgitud teenuste loetelu, mis hageja arvates ei ole samaliigilised kostja kaubamärgi registreeringus loetletud kaupade loeteluga. Need olid klassis 35 äritegevuse juhtimine, äritegevuse administreerimine, kontoriteenused, jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), sh interneti või mõne muu andmevõrgu vahendusel, e-kaubandus, impordi-ekspordikontorid, -agentuurid, hanketeenused teistele ettevõtetele, allhanketeenused, oksjonid, enampakkumised, sh interneti või mõne muu andmevõrgu abil, müügikampaaniad, kaupade jaemüügi reklaam meediakanalites, äriinfo, turundusteenused, loetletud teenuste alased konsultatsiooni- ja informatsiooniteenused. Klassis
37 loetles hageja järgmisi teenuseid: ehitustegevus, remont, paigaldustööd, hooldus ja remont, remondi- ja paigaldus(tööde)alane informatsioon ja konsultatsioonid. Klassis 42 loetles hageja: teaduslikud ja tehnoloogilised uuringud ja projekteerimine teenusena, tööstuslikud analüüsid ja uuringud teenusena, arvutiriistvara ja -tarkvara projekteerimine ja arendus, inseneriteenused, sh elektri- ja energiaseadmetega seonduvad inseneriteenused, elektri- ja energiaseadmetega seonduvad mõõdistamisteenused ja –kontrollteenused, ekspertiisiteenused elektrienergia, päikeseenergia, ja/või taastuvenergia tootmise valdkonnas, uute toodete uurimis- ja arendusteenused energia, päikeseenergia ja/või taastuvenergia valdkonnas, tarkvaraloome ja arendus energia, päikeseenergia ja/või taastuvenergia valdkonnas, arvutiprogrammide koostamine, arvutisüsteemide projekteerimine, arvutisüsteemide seiramine kaughalduse teel, arvutitarkvara uuendamine, arvutitarkvara hooldamine, tööstusdisain, tootekujundus, ehitusprojekteerimine, tarindustööd, konsultatsioonid energiasäästlikkuse alal, mehaanikauuringud, tehnilised projektiuuringud, tehnilised uuringud, loetletud teenuste alased konsultatsiooni- ja informatsiooniteenused.
11.Hageja leidis, et lõpliku loetelu eriliigilistest kaupadest või teenustest saab hageja esitada pärast seda, kui kostja on tõendanud mõne kauba osas oma kaubamärgi tegelikku kasutamist. Juhul, kui kostja ei tõenda ühegi registreeringus märgitud kauba osas kaubamärgi tegelikku kasutamist, siis tuleb kostja ainuõigus tema kaubamärgile tunnistada lõppenuks ning puudub hageja kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu kõikide hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas.
12.Hageja palus tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (reg nr 43138) täielikult lõppenuks alates 29.03.2016 või alternatiivse nõudena tuvastada kaubamärgi „solar4you + kuju“ (taotluse nr M201200844) osas õiguskaitset välistavate asjaolude puudumine.
13.14.10.2016 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid. Hageja esitas kostja 2012. majandusaasta aruande väljavõte. Tõend kinnitab, et kostja kogu müügitulu 2012. aastal tuli ainult HydroBreak kaubamärgiga toodete müügist. Aruande lk 13 „Müügitulu“ tabelis väljal „Müügitulu tegevusalade lõikes“ on „Hydrobreak toodete müük“ 189 571 eurot. „Kokku müügitulu“ on samuti 189 571 eurot. Seega ei ole kostja müünud 2012. aastal Solar4you kaubamärgiga tooteid. Kostja esitatud 31.01.2012, 13.03.2012 ja 14.08.2012 arved Hadd OÜ-le ei tõenda kaubamärgi kasutamist.
14.Hageja esitas ka kostja OÜ Technosol 2013 majandusaasta aruande väljavõte. Tõend kinnitab, et kostja müügitulu 2013. aastal tuli ainult HydroBreak kaubamärgiga toodete müügist. Aruande lk 13 „Müügitulu“ tabelis väljal „Müügitulu tegevusalade lõikes“ on „Hydrobreak toodete müük“ 190 848 eurot. „Kokku müügitulu“ on samuti 190 848 eurot. Sellest tulenevalt ei ole kostja 2013. aastal müünud Solar4you kaubamärgiga tooteid ning kostja esitatud 31.01.2012, 22.07.2013 arve Hadd OÜ-le ei tõenda kaubamärgi kasutamist.
15.Hageja esitas Eesti päikesepaneelide tootja ja päikeseenergiaga seonduvate kaupade (akud, inverterid) müüja Naps Solar Estonia OÜ 2013 ja 2015 majandusaasta aruanded. Nende aruannetega soovis hageja tõendada, et taastuvenergia kaupade turumaht Eestis on suur, mitte marginaalne. Ainuüksi ühe ettevõtte müügitulu ulatub miljonitesse ning taastuvenergia kaupade müüjaid on Eestis kümneid. Ka hageja 2015. a müügitulu ületas miljon eurot (1 162 424). Samas on kostja esitatud arved 2012-2014 kokku ainult ca 15 tuhat eurot. Isegi kui kostja esitatud arveid üldse tõendiks pidada, ei ole need piisavad, et järeldada kaubamärgi tegelikku kasutust.
16.Hageja esitas väljatrükid ehituskaupluste keti K-Rauta veebilehelt, millega hageja soovis ümber lükata kostja väite, et tema müüdavad päikeseenergial töötavad lambid on kallid ja spetsiifilised. Tegu on odavate tavakaupadega, mis on müügil igas suuremas ehituskaupade poes.
17.11.09.2017 seisukohtades leidis hageja, et kostja 24.07.2017 menetlusdokumendis toodud käibe maht ja tõendid ei kinnita kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja ei ole tõendanud, et kaubamärgi kasutamine oli suunatud Eesti päikeseenergia seadmete turul turuosa loomisele või säilitamisele. Kostja nimetas seadmetena: inverterid, akud, päikesesüsteem, kontrollerid, paneelmoodulid, päikesepaneelid, päikesekütte boiler, päikesekütte kollektor, lambid (päikeseenergiaga töötavad). Muid kaupu kostja nimetanud ei ole. Vastavaks majandussektoriks, kus kaubamärgi tegelikku kasutamist hinnata, on seega päikeseenergiaseadmete ärisektor. Kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamiseks on vaja kõrvutada kostja esitatud andmeid teiste Eesti päikeseenergia seadmete turul tegutsevate ettevõtjate müügiandmetega. Asjakohaseks perioodiks on viis aastat enne hagi esitamist, so 29.03.2011 - 29.03.2016.
18.Hageja leidis, et Eestis tegutseb päikeseenergia seadmete sektoris umbes 20 ettevõtet. Sealhulgas on nii seadmete tootjad kui ka maaletoojad, kes müüvad ja paigaldavad. Kostja esitatud müügiandmete võrdlemiseks esitas hageja võrdluse viie Eesti vastavas majandussektoris tegutseva ettevõtte müügitulu kohta, mis on koostatud ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal.
19.Hageja tõi välja, et Naps Solar Estonia käive oli 2011. aastal 1 026 296 eurot, 2012. aastal 710 109 eurot, 2013. aastal 1 087 553 eurot, 2014. aastal 1 334 587 eurot ning 2015. aastal 1 734 224 eurot. Energogen OÜ käive oli 2011. aastal 46 574 eurot, 2012. aastal 312 496 eurot, 2013. aastal 317 311 eurot, 2014. aastal 775 925 eurot ning 2015. aastal 1 029 678 eurot. Energiapartner OÜ käive oli 2011. aastal 219 713 eurot, 2012. aastal 234 388 eurot, 2013. aastal 220 929 eurot, 2014. aastal 306 008 eurot ja 2015. aastal 784 051 eurot. Smartecon OÜ asutati 22.11.2012. Ettevõtte käive oli 2013. aastal 28 417 eurot, 2014. aastal 29 175 eurot ja 2015. aastal 137 590 eurot.
20.Hageja asutati 13.03.2012. Hageja käive oli 2012. aastal 49 661 eurot, 2013. aastal 206 657 eurot, 2014. aastal 446 687 eurot ja 2015. aastal 1 162 424 eurot. Kokku oli hageja nimetatud ettevõtete käive 2011. aastal 1 292 583 eurot, 2012. aastal 1 256 993 eurot, 2013. aastal 1 860 867 eurot, 2014. aastal 2 892 382 eurot ja 2015. aastal 4 847 967 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid käibe kohta 2011. aastal. Kostja väidetav käive 2012. aastal oli 13114,85 eurot ning tegelik 6291,46 eurot. Kostja väidetav käive 2013. aastal oli 7580,24 eurot, tegelik 6316,87 eurot ilma käibemaksuta. Kostja väidetav käive 2014. aastal oli 3837,8 eurot ja tegelik ilma käibemaksuta 3198,17 eurot. 2015. aasta kohta kostja tõendeid esitanud ei ole.
21.Hageja leidis, et võrdlus üksnes üksikute turuosalistega näitab ilmekalt kostja kaubandusliku mahu ja tehingute sageduse (üksikud tehingud kokku ca 15 000 eurot eelneva viie aasta jooksul) ebapiisavust, et lugeda kaubamärgi kasutamist tegelikuks Eesti vastavas majandussektoris. Andmetest tuleneb samuti võrdluseks toodud ettevõtete müüginumbrite kasv, mis ilmestab ettevõtjate pingutusi turuosa säilitamisele ja kasvatamisele.
22.Kohtupraktika kohaselt tuleb varasema kaubamärgi kasutamise ulatuse osas eelkõige arvesse võtta ühelt poolt kasutamise kaubanduslikku mahtu ja teiselt poolt nii kasutamise ajavahemikku kui ka kasutamise sagedust. Uurides üksikjuhtumil varasema kaubamärgi kasutamise tegelikkust, tuleb läbi viia kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttev üldine hindamine. Selline hindamine toob kaasa arvesse võetud tegurite teatava vastastikuse sõltuvuse. Nii võib kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi. Lisaks ei tohi varasema kaubamärgiga tähistatud kaupade müügi käivet ega mahtu hinnata absoluutselt, vaid seoses teiste asjakohaste teguritega, nagu näiteks kaubandusliku tegevuse maht, tootmis- või turustamisvõimsus või kaubamärki kasutava ettevõtte tegevuse mitmekülgsus ning samuti kaupade või teenuste omadused asjaomasel turul. Selles küsimuses on Euroopa Kohus täpsustanud, et varasema kaubamärgi kasutamine ei pea olema koguseliselt suur selleks, et kasutamist võiks lugeda tegelikuks, kuid
mida piiratum on kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on vastulause esitanud poolel esitada täiendavaid tõendeid, mille alusel võiks kõrvaldada kahtlused kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta.
23.Kuigi kohtupraktika ei ole seadnud nn minimaalset künnist kaubamärgi tegelikule kasutamisele, tuleb kasutamise hindamisel arvestada kaubandusliku mahu, ajaperioodi ning kasutamise intensiivsusega. Antud juhul on kostja tehingud väga harvad ja kaubamärgi kasutamise intensiivsus äärmiselt madal. Viie aasta jooksul juhuslikud tehingud kolme erineva isikuga ei ole piisavad olukorras, kus turul tegutseb kümneid ettevõtjaid, käive on miljonites eurodes ja tehinguid tehakse sadu ühes aastas. Samuti näitavad kostja müüginumbrid langust, ehkki turumaht kasvab iga-aastaselt hüppeliselt. Kasvava turu tingimustes peaks turuosa loomisest ja säilitamisest huvitatud ettevõtjale olema lihtne kasvatada kaubamärgiga tähistatavate toodete müüki ja seda ka tõendada. Ometi ei ole kostja suutnud nt 2015. a kohta esitada ühtegi tõendit tehingute mahu ja sageduse kohta.
24.Seega ei ole kostja tegevus kaubamärgi kasutamisel suunatud turuosa loomisele, kasvatamisele või säilitamisele. Väidetav kõrvaltegevus ei toeta ega seondu kostja põhitegevusega (HydroBreak puhastusvahendite müük). Kostjal puudub igasugune aktiivne tegevus päikeseenergia seadmete ärisektoris. Teda ei saa pidada turuosaliseks vastavas ärisektoris, sest tal puudub turuosa. Seda kinnitavad asjaolud, et hageja aktiivse turuosalisena ei teadnud mitte midagi kostjast enne kui kostja vaidlustas hageja kaubamärgi registreerimise tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Samuti ei suutnud hageja enne hagiavalduse esitamist tuvastada kostja kaubamärgi kasutamist.
25.Kostja viited arvukatele varasematele kohtulahenditele ei anna alust lugeda kaubamärki tegelikult kasutatuks kostja esitatud materjalide alusel. Kostja üritab viidetega varasemale praktikale õigustada oma vähest kasutamist. Erinevalt kostja esitatud materjalidest oli kõigis viidatud lahendites tõendatud reaalne kaubamärgi kasutamine kaupadel või teenustel. Käimasoleva menetluse jooksul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja väidetavalt turustatavad Solar4you kaubamärgiga päikeseenergia seadmed tegelikult eksisteeriks. Ehkki kohtupraktika kohaselt võib vähene kaubamärgi kasutamine olla piisav, kui sellel on äriline eesmärk, on siiski peamiseks eeltingimuseks kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine. Tegelik kasutamine eeldab, et on tõendatud reaalselt kaupade olemasolu ning neid kaupu turustava ettevõtja tahe luua ja säilitada kaupade turuosa. Kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud.
26.Hageja osundas, et Hadd OÜ arvetega seonduvad kostja pangakonto väljavõtete veebitõmmistel on osa teksti halvasti loetav ja osa teksti selge. Veebitõmmised on ebaühtlase teksti kvaliteedi tõttu ebausaldusväärsed. Vatson & Vatson OÜ-le esitatud arvetel nr 3983 ja 4133 ei ole kaubamärki ja arved ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist. PP Ehitus OÜ-le esitatud arvetel ei ole kaubamärki ja arved ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist.
27.Kostja on arvete summad arvutanud koos käibemaksuga näidates müüki käibemaksu võrra kunstlikult suuremana. 2011., 2012. ja 2013. aastatest pärinevatel arvetel on IBAN koodid, mis siseriiklikult võeti kasutusele alles 01.02.2014. Seega on hageja hinnangul arved tervikuna ebausaldusväärsed, eriti arvestades, et kostja ei ole tõendanud reaalselt kaupade olemasolu. Juhtorganite liikmed ettevõtetes (Hadd OÜ ja PP Ehitus OÜ), kellele kostja arved on saadetud, on kostja juhatuse liikme isiklikud tuttavad.
28.Kaubamärgi tegelikku kasutamist ei tõenda kostja ülejäänud tõendid. 24.07.2017 menetlusdokumendi lisa 12 on ingliskeelne tõlkimata materjal, mis ei sisalda kaubamärki Solar4You. Ei ole teada, kellele, millal ja kas üldse on seda materjali saadetud. 24.07.2017 menetlusdokumendi lisadeks 13-15 on õpetus, süsteemi kirjeldus, skeem. Ei ole teada, kellele,
millal ja kas üldse on seda materjali saadetud. Menetlusdokumendi lisa 16 on hinnakiri, kuid ei ole teada, kellele, millal ja kas üldse on seda materjali saadetud. Puuduvad tõendid 2015. a kostja tehingute kohta. Hinnakirjas kajastuvad kolmandate isikute kaubamärgid, nt Kyocera ja Aerogen.
29.Kostja tõendid ei ole usaldusväärsed ega piisavad. Mitte ükski kostja tõend ei kinnita reaalselt eksisteerivate kaupade või reaalset kaubamärki kandva kauba olemasolu, sh kauba tootmist, tellimist, müüki. Turul ei ole kostja kaupu näha. Kostja kodulehel avaldatud pildid toodetest ei ole tema kaubamärgiga tähistatud tooted. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kaupu tootnud ise või lasknud kellelgi enda jaoks toota. Kostja kodulehel olev info on aastaid uuendamata (nt toimiku lk 95, 97, 102 – 2016 seisuga hinnakirjades käibemaks 18%, mis tõusis 20%-le juba 2009). Kostja majandusaasta aruannetes puudub Solar4you kaupade müük. Kogu käive on ainult HydroBreak toodete (puhastusvahendid) müügist tulenev. Erinevalt Solar4You märgist on Hydrobreak toodete olemasolu internetiotsinguga tuvastatav.
30.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väite juurde, et kostja ei ole tõendanud kaubamärgi Solar4You tegelikku kasutamist registreeringus nr 43138 toodud kl 9 ja 11 kaupadel. Kostja kaubamärgiregistreeringuga on hõlmatud klassis 9 teadusotstarbelised, merendus-, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning -seadmed; elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja kontrollseadmed ning -vahendid; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; müügiautomaadid ja -mehhanismid; kassaaparaadid ja arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutid. Klassis 11 on hõlmatud valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid; toiduainete kuumtöötlusseadmed, jahutusseadmed; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed.
31.Kostja väitel on ta kaubamärki kasutanud tähistamaks invertereid, akusid, päikesesüsteeme, kontrollereid, paneelmooduleid, päikesepaneele, päikesekütte boilereid, päikesekütte kollektoreid, lampe (päikeseenergiaga töötavad). Muid kaupu kostja nimetanud ei ole. Järelikult puudub vaidlus, et kostja ei ole kasutanud kaubamärki klassis 9 teadusotstarbeliste, merendus-, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning -seadmete; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuuri; magnetandmekandjate, heliplaatide; müügiautomaatide ja -mehhanismide; kassaaparaatide ja arvutusmasinate, infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite jaoks ning klassis 11 aurugeneraatorite; toiduainete kuumtöötlusseadmete ja jahutusseadmete jaoks.
32.Kostja väidab üldsõnaliselt, et kaubad, mille kohta pole tal ühtegi kasutamise tõendit esitada, võivad olla samaliigilised või sarnased päikeseenergia valdkonna kaupadega. Kostja jätab täpsustamata, millisel alusel tuleks lugeda kõnealuseid kaupu omavahel sarnasteks või samaliigilisteks. Kostja väide on seega paljasõnaline ja põhjendamata.
33.Kostja esitatud tõendite kogum kaubamärgi väidetavast kasutamisest päikeseenergia valdkonna kaupadel ei tõenda kaubamärgi Solar4You tegelikku kasutamist. Osadel kostja tõenditel puudub Solar4You kaubamärk või on kostja märkinud kaubamärgi Solar4You kasutamiseks hoopis kolmandate isikute kaubamärki kandva kauba müügi. Teiseks ei ole kostja tõendanud kaubamärgi kasutust määral, mida saaks asjakohasel perioodil 29.03.2011 29.03.2016 pidada päikeseenergiaseadmete ärisektoris turuosa loomisele ja säilitamisele suunatud tegevuseks. Tegemist on näiliku või juhuslikku laadi tegevusega, mida ei saa pidada turuosa loomiseks või säilitamiseks.
34.Kostja arvetel on kaubamärki nimetatud üksnes arvetel Hadd OÜ-le ja 05.01.2012 arvel nr 4034 Vatson&Vatson OÜ-le. PP Ehitus OÜ arvetel kaubamärki ei ole. Arveid, millel kaubamärki pole, ei saa arvesse võtta, sest kostja turustab kolmandate isikute kaubamärgiga
kaupu. Näiteks on kostja hinnakirjas Kyocera moodulid, Sonnenschein geelakud, Aerogen tuulegeneraatorid, FRIWASTA boilerid. Hinnakirjas toodud pildid kujutavad kolmandate isikute kaupu, mitte kostja tooteid. Kostja ei ole esitanud ühtegi pilti enda toodetest, mis kannaks Solar4You kaubamärki. Kostja ei ole esitanud ühtegi lepingut ega kolmanda isiku arvet, mis tõendaks, et kolmas isik oleks kostja tellimusel või kontrolli all või kostja jaoks Solar4You tooteid tootnud. Arvestades, et kostja hinnakiri sisaldab nii kolmandate isikute kaubamärke kandvaid tooteid kui pilte kolmandate isikute toodetest, puudub alus arvesse võtta kostja arveid, kus Solar4You kaubamärk puudub. Sellisteks arveteks on Vatson & Vatson OÜ-le esitatud arved nr 3983 ja 4133 ja PP Ehitus OÜ-le esitatud arved 15.12.2011 ja 15.02.2012.
35.Hageja juhtis ka tähelepanu ebakõlale seoses Hadd OÜ-le 13.03.2012 esitatud arvega nr 4051. Arvel on märgitud küll „Solar4You Akud 6OPzV 720 Ah“, kuid kostja esitatud hinnakirja alajaotises „Geel akud kuivalt täidetud“ on sama tootenimetuse „6OPzV 720 Ah“ kõrval Sonnenschein kaubamärki kandva aku pilt. Kuna kostja pole esitanud ühtegi muud Solar4You toodete olemasolu kinnitavat tõendit, pidas hageja võimalikuks, et kostja tegelikult on müünud kolmandate isikute kaubamärki kandvaid kaupu, mitte Solar4You kaubamärgiga tooteid.
36.Lähtudes kostja arvetest, leidis hageja, et perioodil 29.03.2011 kuni 29.03.2016 oli kostjal kaubamärgi osas ainult kaks klienti (Hadd OÜ ja Vatson&Vatson OÜ), neile esitatud arvete kogusumma oli 15 206,50 eurot ja kostja oli müünud 5 aasta jooksul 46 ühikut kaupa (võttes maha Sonnenschein kaubamärki kandvad 4 akut, siis 42 ühikut).
37.Kohtupraktika kohaselt võiks üksikud kliendid pikaajalise perioodi jooksul olla piisavad üksnes juhul, kui on tõendatud sage ja intensiivne müük nendele üksikutele klientidele. Seda kostja üksikutest arvetest ei nähtu. Väikest kaubanduslikku mahtu võiks samuti lugeda piisavaks, kui oleks tõendatud, et see on saavutatud väga lühikese perioodi jooksul. Kostja käibe kogumaht on kogu 5 aastase perioodi jooksul sedavõrd minimaalne, et seda ei saa lugeda järjepidevaks turuosa loomisele ja säilitamisele suunatud sooviga tegevuseks.
38.Ainuüksi hageja juhuslikult valitud paar hinnapakkumist ületavad koguseliselt ja rahaliselt kostja 5 aasta mahu. Hageja esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et samal ajaperioodil on viie päikeseenergia valdkonnas tegutseva Eesti ettevõtte käive üle 12 miljoni euro. Kostjal turuosa Eestis sisuliselt puudub turu mahtu ja omadusi arvestades. Kostja ei ole tõendanud jõupingutusi turuosa saavutamiseks ja säilitamiseks, seega turuosa säilitamise ja loomise tahe puudub. Seda näitab kostja kodulehe unarusse jätmine, mis on kaasajastamata 2006 alates. Kostja ei ole kaubamärgiga seotud tegevust nimetanud majandusaasta aruannetes. Kostja kodulehte ei olnud võimalik üles leida internetiotsinguga. Kostja ei ole kaubamärki reklaaminud ega tõendanud muid turundustegevusi kaubamärgi tutvustamisel.
39.Hageja pidas alusetuteks kostja väiteid, et tegu on nišitoodetega. „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt on nišitoode „massitootest eristuv, hrl. piiratud levikuga toode.“ Päikeseenergia valdkonna tooted on kõigile soovijatele vabalt ilma pingutuseta kättesaadavad. Ehkki Eesti kliimas ainult päikeseenergiale tuginemine on keeruline, on tavaline ja levinud, et päikeseenergia süsteeme kombineerivad tarbijad ja ettevõtjad muude energiasüsteemidega. Puudub alus pidada päikeseenergia valdkonna kaupu nišitoodeteks.
40.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3722 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja kandis tsiviilasja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus õigusabikulusid kokku 650 eurot. Asja läbivaatamisel Harju Maakohtus esimesel korral kandis hageja kulusid summas 1848 eurot ja asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus 1224 eurot. Menetluskulude summad ei sisalda käibemaksu.
41.Kostja menetluskuludega hageja ei nõustunud. 11.11.2016 menetluskulude taotluse
koostamise kulu 30 minutit on põhjendamatu kulu. 01.08.2017 arvel on ülemäärane 5 tundi ajakulu seoses täiendavate tõendite esitamisega. Kostja esindaja esitas oma kliendilt saadud materjale ega kogunud tõendeid ise. Põhjendatud ajakuluks saaks pidada 2 tundi. 20.11.2017 arvel ei ole põhjendatud ajakulu 1,5 tundi seoses Harju Maakohtu poolt nõutud kvaliteetsemate tõendite ja tõlgetega. Põhjendatuks saaks pidada ajakulu 30 min. 20.11.2017 arvel ei ole põhjendatud 5,5 tundi lõplike seisukohtade koostamise kulu. Maksimaalselt saaks põhjendatuks pidada ajakulu 1 tund, kuna lõplikes seisukohtades kostja kordab varem menetluses esitatud väiteid. Kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse, ei oleks põhjendatud apellatsioonimenetluse kulude hageja kanda jätmine.
42.Hagimenetluse keskne küsimus on, kas kostja kaubamärki on tegelikult kasutatud või mitte. Sel põhjusel ei ole tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kulude väljamõistmine põhjendatud. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni pädevusse kaubamärgi mittekasutamise vaidlused ei kuulu ja sel teemal poolte vahel apellatsioonikomisjonis vaidlust ei olnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
43.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitas, et on oma kaubamärki nr 43138 seaduses toodud nõuetele vastavalt kasutanud ning hageja vastupidised väited on ebaõiged. Kostja esitas väljavõtted ettevõtte kodulehelt www.hydrobreak.com, milledelt nähtub, et kostja kasutab oma kaubamärki kaubamärgiregistreeringus klassides 9 ja 11 toodud kaupade tähistamisel. Kodulehe esilehel on viide, et „Solar4You“ kaubamärgiga tähistatud kasutavate toodetega saab tutvuda kostja alamleheküljel: http://www.hydrobreak.com/solar4you. Järelikult kostja reklaamib ja müüb oma tooteid Eesti turule.
44.Kostja toodete hulka, mis on tähistatud „Solar4You“ kaubamärgiga, kuuluvad muuhulgas erinevad valgustusseadmed, nt tänavavalgustid, erinevad valgustid välistingimustes kasutamiseks, vees hõljuvad valgustid. Lisaks ka merenduses kasutatavad ventilaatorid, erinevad kütte- ja energiaseadmed, nagu elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimsseadmed ja -vahendid, nagu nt tuulikud, päikesepaneelide moodulid, päikesekollektorid e päikesepaneelid, inverteerid, akumuleerimisvahendid ehk akud. Tegemist on kaupadega, mis on hõlmatud kaubamärgiregistreeringu 43138 klasside 9 ja 11 üldiste kaubanimetustega ja mis on võrdväärselt ära toodud hageja kaubamärgitaotluse M201200844 klasside 9 ja 11 kaupade loetelus.
45.Kostja esitas pistelise väljavõtte arvetest, mis tõendavad erinevate kaupade müüki Eestis vaidlusalusel perioodil. Tegelikku kasutust tõendavat konkreetset otsustavat künnist ei saa kontekstist sõltumata määratleda. Kauba müügikäivet ja -mahtu tuleb alati hinnata seoses teiste asjaomaste teguritega, näiteks äritegevuse maht, tootmis- või turustamisjõudlus, ettevõtte võimaluste mitmekesistumise määr kaubamärki kasutades või asjaomase turu kaupade või teenuste omadused. Kasutus ei pea alati olema kvantitatiivselt märkimisväärne, et seda loetaks tegelikuks, sest see sõltub kaupade või teenuste omadustest vastaval. Keskmise või madala hinnaga kauba absoluutväärtuses väike käive ja müük võib toetada järeldust, et kaubamärgi kasutus ei ole tegelik. Ent kallite kaupade või eksklusiivse turu korral võib piisata ka väikestest käibenäitajatest.
46.Käesoleval juhul on vaidlusalusteks kaupadeks erinevad taastuvenergial töötavad kaubad, mis üldjuhul ei ole tavatarbekaubad ja millel on kõrgem hind ja spetsiifiline kasutusotstarve, mistõttu kostja ei pea peagi tõendama suuri käibenäitajaid. Piisab, kui ta esitab tõendid, et on vastavaid kaupu reaalselt müünud. Lisatud kodulehe väljavõtete ning arvetega on tõendatult kostja kaubamärgi tegelik kasutamine, mistõttu tuleb Solar4you OÜ hagi jätta kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise osas jätta täies ulatuses rahuldamata.
47.Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ei pea kasutus tingimata olema toimunud kogu viieaastase perioodi vältel, vaid pigem selle jooksul. Kasutusnõude sätted ei nõua pidevat kasutust.
48.Vaidlust ei ole selle üle, et võrreldavad tähised sisaldavad ühist osa „Solar4You“. Kostja kaubamärk 43138 on sõnaline kaubamärk „Solar4You“, hageja kaubamärgitaotlus M201200844 seevastu on kombineeritud tähis. Kostja ei ole varasema kaubamärgi nr 43138 registreerimisel sellele mittekaitstavat osa määratud, mis tähendab, et kogu sõnaline tähis „Solar4You“ on olenemata selle kujundusest või kirjafondist ainuõigusliku kaitse all. Hageja registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotlus M201200844 on kombineeritud värviline kaubamärk, mis koosneb stiliseeritud osast „solar4you“ ja selle all kujutatud täiendavast sõnalisest osast „free energy“. Kaubamärgitaotluse koosseisus on selle eristusvõimeline sõnakombinatsioon „solar4you“ selgelt kaubamärgi ülejäänud kujunduslikust osast esile toodud. Järelikult hageja kaubamärgitaotluse domineeriv ja eristusvõimeline osa on stiliseeritud sõnaline tähis „solar4you“, mis on oma olemuselt identne kostja kaubamärgiga. Sellisele järeldusele jõudis ka TOAK oma 29.12.2015 otsuses 1501-o.
49.Hageja kaubamärgitaotlus „solar4you free energy + kuju“ koosneb kostja varasemast kaubamärgist „Solar4You“ ning KaMS mõttes kaitstavate kaupade/teenuste osas eristusvõimetust ja kirjeldavast sõnakombinatsioonist „free energy“ e. „tasuta energia“. Taastuvenergiat, milleks on päikeseenergia, peetakse n.ö tasuta energiaks, kuna selle ressurss on lõputu ja see on kõigile vabalt kättesaadav. Kaubamärgitaotluse kaubad/teenused on kõige üldisemalt seotud energiavaldkonnaga (sh taastuvenergiaga). Seetõttu ei anna sõnakombinatsioon „free energy“ terviktähisele täiendavat eristusvõimet ning sellel puudub tähtsus võrreldavate kaubamärkide eristamisel. Ainus kaubamärgitaotluse eristusvõimet omav sõnaline osa on „solar4you“, mis on identne kostja kaubamärgiga. Sellest tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et võrreldavad tähised jätavad teineteisest erineva üldmulje, mis peaks välistama nende äravahetamise võimaluse. Visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt on võrreldavate kaubamärkide eristusvõimet omavad osad „solar4you“ identsed, mistõttu tervikuna on võrreldavad tähised äravahetamiseni sarnased.
50.Hageja kaubamärgitaotluse M201200844 kaubad ja teenused on osaliselt identsed ja ülejäänud osas samaliigilised varasema kaubamärgi nr 43138 „Solar4You“ kaupadega. Kaupade samaliigilisuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki faktoreid, mis iseloomustavad nendevahelisi suhteid. Oluliste asjaolude hulka kuuluvad muuhulgas nende olemus, nende lõppkasutajad, nende kasutamise meetod ning kas nad on omavahel konkureerivad või teineteist täiendavad. Hageja kaubamärgitaotluse M201200844 klasside 9 ja 11 kaubad on kõige üldisemalt võttes identsed varasema kaubamärgi „Solar4You“ klasside 9 ja 11 kaupadega. Tegemist on erinevate energeetikavaldkonda kuuluvate kaupade ja nende komponentidega.
51.Hageja kaubamärgitaotluse M201200844 klassi 35, 37 ja 42 teenused täiendavad kaubamärgitaotluse klasside 9 ja 11 kaupu, kuna nad on kõik seotud kaubaklassides 9 ja 11 seadmete kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise, projekteerimise, arendamise, disainimise jms-ga. Tegu on klasside 9 ja 11 kaupadega seonduvate täiendteenustega. Järelikult on kaubamärgitaotluse klasside 35, 37 ja 42 teenuste näol tegemist kostja kaubamärgi nr 43138 „Solar4You“ klasside 9 ja 11 kaupadega seonduvate täiendteenustega. Sellisele järeldusele jõudis ka TOAK oma 29.12.2015 otsuses 1501-o.
52.Hageja kodulehe www.solar4you.ee TOAK-menetluse ajal kasutusel olnud versiooni kohaselt on hageja tegevuseks erinevad energiaseadmed ja nende seadmetega seotud teenuste/lahenduste väljapakkumine. Samuti tegeleb hageja induktsioon- ja ledlampide paigalduse ja nendega seotud lahenduste väljatöötamisega. Need on ka kostja kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja nende kaupadega otseselt seonduvad teenused. Kuna võrreldavad tähised
hõlmavad endas identseid ja samaliigilisi klassi 9 ja 11 kaupu ning neid kaupasid täiendavaid teenuseid, siis võib eeldada, et lõpptarbijad on võrreldavatel tähistel samad ja järelikult on tarbijate eksitamise tõenäosus väga suur.
53.24.07.2017 seisukohtades leidis kostja, et Euroopa Kohtu lahendite kohaselt on ärilise eesmärgi korral piisav ka kaubamärgi minimaalse kasutamise tõendamine. Kostja kaubamärgi kasutamise tõendamisel arvestada Eesti turu omadusi (selle väiksust), kõnealuste toodete eripära ning ajalist konteksti. Kostja leidis, et hageja võrdlused ei ole kohased. Naps Solar Estonia OÜ on Soome firma Naps Solar OY tütarettevõte, kelle tegevus ulatub juba aastasse 1980 ning kes ekspordib nende kodulehe andmetel energiasüsteeme enam kui 160-sse riiki. Sellise ettevõtte käive ongi kümnetes kordades suurem kui ainult siseturul tegutseva Eesti väikefirma oma.
54.Kostja pidas asjakohatuks hageja viidet, et päikeseenergial töötavaid lampe saab osta ehituspoodidest ning tegemist ei ole kallihinnaliste toodetega. Need tooted on küll müügil, kuid tuleb arvestada, kas need tooted olid selliselt laialdaselt müügil ka 2011 aastal ja enne seda. Teadaolevalt on päikeseenergial töötavad tehnoloogilised arendused osutunud populaarseteks just viimastel aastatel, mis vastav tehnoloogia on kiirelt arenenud ja vastavad tooted on tarbijatele saanud taskukohasemaks. Lisaks mainitud odavatele ehituspoodides müüdavatele lampidele on kostja tootesortimendis spetsiifilised ja oluliselt kallimad päikeseenergial töötavad valguslahendused, nagu nt tänavavalgustid ja vees kasutatavad valgustid.
55.„Solar4You“ toodetega seonduv ei ole kostja peamine äritegevus. Sellest tulenevalt ei ole kostja pidanud vajalikuks teha oma toodetele laialdast reklaami. Seetõttu moodustab vastavate toodete käive kostja käibest väikese osa, kuid see ei tähenda, et tegemist ei ole kaubamärgi tegeliku kasutamisega. Ettevõtte jaoks võib kauba või tootesarja turustamine olla majanduslikult ja objektiivselt põhjendatud ka juhul, kui selle aastakäibes on selle osa minimaalne.
56.Kostja müügi edendamise tegevus on piirdunud meili teel potentsiaalsetele edasimüüjatele ja paigaldajatele (ehitusfirmadele) tootetutvustuste, installeerimisõpetuste koostamise ja saatmisega. Kahjuks on kostja meilivahetus arvutirikke ja meiliserveri kustumise tõttu hävinenud, mistõttu on raskendatud vastavate kuupäevaliste materjalide kohtule edastamine. Kostja on suutnud leida mõningad reklaammaterjalid, mida ta on oma „Solar4You“ kaubamärgiga seoses potentsiaalsetele klientidele edastanud. Kuupäevi mittesisaldav materjal võib olla asjakohane koos teiste tõenditega, kui konkreetses turusektoris on tavaline, et kaupade ja teenuste näidistele ei ole märgitud aega.
57.Arved tõendavad kaubamärgi kasutamist ja kaubamärk ei pea tingimata olema kauba külge kinnitatud. Arve on usaldusväärne tõend. Kostja esitas maksekorraldused, mis tõendavad Hadd OÜ-le esitatud arvete tasumist. Oluline ei ole, et kasutus on toimunud ühe ja sama kliendiga, kui kaubamärki on kasutatud avalikult ja väljapoole suunatuna ning mitte ainult kaubamärki omava ettevõtte sees või tarnevõrgus. Täiendavalt esitas kostja arved, mis edastati Vatson&Vatson OÜle ning PP Ehitus OÜ-le koos arvete tasumist tõendavate tõenditega.
58.Kostja on tõendanud, et ta on kaubamärgiga „Solar4You“ seoses esitanud erinevatele firmadele arveid 2011. aastal summas 3024,91 eurot, 2012. aastal summas 13 114,85 eurot, 2013. aastal summas 7580,24 eurot ja 2014. aastal summas 3837,80 eurot. Klientidele on meiliga saadetud Solar4You päikesepaneeliga toimiva sooja õhu ventilaatori ingliskeelne tutvustus, Solar4You päikesepaneeliga toimiva soojaõhu ventilaatori installeerimise õpetus, Solar4You päikesepaneeliga kirjeldatud süsteem sooja vee ja elektri saamiseks ja Solar4You päikeseenergiat tootva süsteemi põhimõtteskeem. Kostja esitas ka Solar4You toodete hinnakirja seisuga 01.01.2015.
59.Kaubamärk nr 43138 “Solar4You” on registreeritud klasside 9 ja 11 pealkirjade lõikes, mis tähendab, et see hõlmab endas kõike nendes klassides sisalduvad kaupasid. Nendes klassides toodud kaubad võivad olla iseseisvad seadmed või üldnimetused, millega võidakse tähistada mingi seadme komponente. Tegemist on nii laiema kaubakategooria kui alamkategooria kaupadega.
60.Käesoleval juhul on kostja arvetega tõendanud, et ta on oma kaubamärki kasutanud klassides 9 ja 11 inverterite (n.ö alamtoode), akude (n.ö alamtoode), päikesesüsteemide (n.ö üldtoode), kontrollerite (n.ö alamtoode), paneelmoodulite (n.ö üldtoode), päikesepaneelide (n.ö üldtoode), päikesekütte boilerite (n.ö üldtoode), päikesekütte kollektorite (n.ö üldtoode) ja lampide (n.ö üldtoode) osas. Kostja kodulehel on nähtavad täiendavad „Solar4You“ kaubad, mille osas pole tõenditena arveid esitatud, kuid mis on potentsiaalsetele tarbijatele vaadeldavad ja soovi korral tellitavad.
61.Kostja leidis, et põhiolemuselt on kostja kaubamärgiga tähistatavad tooted kõikvõimalikud elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja -kontrollseadmed ning -vahendid (klassis 9) ning valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed (klassis 11), samuti kõikide toodete toimimiseks vajalikud komponendid. Samas kasutavad kõik ülejäänud klasside 9 ja 11 kaubad toimimiseks samu komponente, mistõttu on oma olemuselt tegemist samaliigiliste kaupadega (üld- ja alamtooted või -kategooriad). Kostja ei ole küll tõendanud kaubamärgi kasutamist otseselt kõikide kaubamärgiregistreeringus toodud kaupade osas, kuid see pole vajalik. Oluline, et tõendatud on kasutamine samaliigiliste kaupade osas. Kostja kaubamärgiomaniku ainuõigust ei saa lugeda lõppenuks osaliselt ainult seetõttu, et kostja on tõendanud kaubamärgi kasutamist vaid osade kaupade suhtes, sest tegemist on samaliigiliste toodetega.
62.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja viitas Euroopa Kohtu lahendile C-416/04 ja leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest ka viidatud lahendis oli tegemist piiratud kasutamisega 1 aasta jooksul, tellimus oli ainult ühelt kliendilt, kasutamise rahaline maht oli 4800 eurot ja osadel etikettidel puudus kuupäev. Kostja leidis, et järelikult ei saa piiratud ulatuses kaubamärgi kasutamine välistada tegelikku kasutamist.
63.Hageja on nõustunud oma 11.09.2017 seisukohas, et kostja tegutseb asjaomases valdkonnas (päikeseenergia seadmete sektoris) ja seega on kaubamärki tegelikult kasutanud. Hageja on väitnud, et Eestis on päikeseenergia seadmete sektoris umbes 20 ettevõtet. Oma tabelis tõi hageja ära ka kostja andmed. Hageja järeldused käivete võrdlemisest tulenevalt on meelevaldsed ja asjakohatud. Hageja väide, et ta ei teadnud kostjast midagi enne kaubamärgivaidluse tekkimist, on asjakohatu, sest tegu on hageja hooletusega. Kuna hagejal on patendivolinikust esindaja, on hageja väited eluliselt ebausutavad.
64.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta pole esitanud tõendeid kaubamärgiga tähistatud kaupade olemasolu kohta. Kostja on esitanud mitmeid arveid ja pangaväljavõtteid arvete tasumise kohta. Mitte alati ei märgita arvele kaubamärgi nimetust, kuid see ei tähenda, et tegemist ei saa olla tõendiga kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta. Seoses IBAN koodiga selgitas kostja, et välistatud ei ole ettevõtjate vabadus kasutada erinevatele isikutele suunatud arveblankettidel sarnast blanketipõhja (kontaktandmed ja pangakontoandmed). See, et kostja müüb oma tooteid ekspordiks, on tõendatud hageja esitatud kostja majandusaasta aruandega. Järelikult oli kostjal õigustus kasutada IBAN koode enne 2014 aastat.
65.Kostja pidas asjakohatuks hageja väidet, et kostja esitas arved ettevõtete kohta, mille juhatuse liikmed on kostja juhatuse liikmega isiklikult tuttavad. Kauba müük ei ole keelatud tuttavatele, koostööpartneritele, püsiklientidele jne. Igal juhul on tegemist avaliku ja välja poole suunatud müügiga, mitte müügiga kostja enda omandis oleva turustusvõrgu sees.
66.Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsus ei käsitle hageja kaubamärgitaotluse M201200844 õiguskaitset välistavate asjaolude küsimust. Sellest võib järeldada, et Tallinna Ringkonnakohus ei olnud selles küsimuses varasema Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega eriarvamusel. Järelikult kaubamärgitaotluse M201200844 õiguskaitset välistavate asjaolude küsimus ei kuulu Harju Maakohtu poolt asja uuel menetlemisel uuesti käsitlemisele ja selles osas jääb kehtima varasem Harju Maakohtu seisukoht. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei saa nõuda kostja kaubamärgiõiguste lõppenuks tunnistamist ainult seetõttu, et ta soovib ise kaubamärki kasutada.
67.Menetluskulude taotluse osas viitas kostja TsMS § 144 lõikele 4 ja leidis, et käesoleval juhul oli ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Komisjonis toimunud menetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka. Vaidlustusavalduse koostamiseks kulus 03.01.2014 aega 1 h 45 minutit. Vastulause koostamisele kulus 1 h. 12.03.2015 seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 4 tundi.
68.Hagile vastamiseks kulus kokku 4 tundi. Hageja täiendava seisukoha analüüsimiseks kulus 0,5 tundi ja istungiks valmistumiseks 2 tundi. Kostja menetluskulude taotluse koostamiseks kulus 0,30 tundi. Harju Maakohtu otsuse analüüsimiseks kulus 0,5 tundi. Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulus kokku 8 h 30 min. Apellandi täiendava seisukoha analüüsimiseks kulus 0,5 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kulus 1, 5 tundi ja istungil osalemiseks 1 tund. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu pöördumise analüüsiks kulus 1 tund. Täiendavate seisukohtade esitamiseks kulus 5 tundi. Kohtu määruse analüüsimiseks kulus 1 tund, tõendite tõlgete esitamiseks 1, 5 tundi ja lõplike seisukohtade esitamiseks 5,5 tundi.
69.Kokku osutati kostjale õigusabi 40 h 45 min ulatuses summas 4732,50 eurot ja kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõiv oli 159,77 eurot. Patendivoliniku tunnitasu määr oli 2014.-2015. a 85 eurot/h ja alates 2016. a 120 eurot/h. Ülalmärgitud summad on ilma käibemaksuta.
70.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Ajakulu hagi koostamiseks 8 tundi on põhjendamatult suur, sest hagi sisuline osa on esitatud kolmel lehel, mis kattub suures osas apellatsioonikomisjonis esitatud seisukohtadega.
KOHTU PÕHJENDUSED
71.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
72.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja esitas 03.10.2012 Patendiametile taotluse kaubamärgi „solar4you free energy“ + kuju registreerimiseks Eestis klassides nr 9, 11, 35, 37 ja 42; 2) Patendiamet tegi 01.11.2013 hageja kaubamärgitaotluse nr M201200844 osas registreerimise otsuse; 3) kostjale kuulub kaubamärk „Solar4You“, mis registreeriti 22.09.2006 numbriga 43138; 4) kostja vaidlustas Patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK); 5) TOAK tegi 29.12.2015 otsuse nr 1501-o, millega rahuldas kostja vaidlustusavalduse ning tühistas Patendiameti otsuse hageja kaubamärgi registreerimise suhtes.
73.Pooled vaidlevad käesoleva asjas selle üle, kas kostja õigused tema kaubamärgile võivad olla lõppenud seetõttu, et kostja ei ole oma kaubamärki seaduses sätestatud tähtaja jooksul kasutanud.
Hageja esitas kohtule ka alternatiivse nõude tuvastada, et hageja kaubamärgi taotluse osas puuduvad õiguskaitset välistavad asjaolud.
74.Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsusega tühistatud varasem Harju Maakohtu lahend ja asi on saadetud samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb maakohtul hinnata tõendeid ja tuvastada, kas vaidlusaluse kaubamärgi kasutamine on olnud tegelik.
75.Kostja on asja uuel läbivaatamisel tuginenud väitele, et kohtud on varasemas menetluses pidanud tema esitatud arveid usaldusväärseteks tõenditeks. Samuti on kostja leidnud, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei käsitlenud hageja kaubamärgitaotluse õiguskaitset välistavate asjaolude küsimust, on vastavas osas jäänud kehtima Harju Maakohtu seisukoht.
76.Kohus peab eelviidatud kostja seisukohti ekslikeks. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tervikuna. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsusega on tervikuna tühistatud Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus. Järelikult ei ole otsus jäänud osaliselt kehtima. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist.
77.TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohustuslikud on seega üksnes seisukohad õigusnormide kohaldamisel ja tõlgendamisel (RK TKo 3-2-1-105-16, p 17), mitte aga seisukohad tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (RK TKo 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus ei saa maakohtule ette kirjutada, millised asjas tähtsad asjaolud on ringkonnakohtu arvates tõendatud ja millised mitte ning maakohus peab asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama kõiki tõendeid (RK TKo 3-2-1-131-14, p1 17, 3-2-1-42-14, p 14). Seega ei saa asja uuel läbivaatamisel maakohtule olla kohustuslik varasem maakohtu või ringkonnakohtu võimalik hinnang arvete kui usaldusväärsete tõendite osas.
78.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduses nõude kahel alternatiivsel alusel. Esimese alternatiivse hagi alusena viitas hageja sellele, et kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust KaMs § 17 tähenduses ning kuivõrd kostja on takistanud hageja kaubamärgi registreerimist, on hageja näol tegemist huvitatud isikuga. Kostja kui kaubamärgiomanik peaks tõendama kaubamärgi tegelikku kasutamist registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamisel. Kostja ei ole kaubamärki kasutanud Eestis hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ehk perioodil 29.03.2011 - 29.03.2016. Kostja kaubamärgile puuduvad viited otsingumootoris Google ning kostja majandusaasta aruannetes. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta toodaks ise kaubamärgiga tähistatud tooteid või telliks neid. Kostja kodulehel olev informatsioon on uuendamata.
79.Kostja arved Hadd OÜ-le ei tõenda kaubamärgi kasutamist, sest arvetel on märgitud IBAN koodid, mis võeti siseriiklikult kasutusele alles 01.02.2014. Teistel kostja esitatud arvetel puuduvad viited kaubamärgile. Kostja väidete kohaselt tähistab ta kaubamärgiga taastuvenergia tooteid, kuid hageja esitatud tõendite kohaselt on vastavate kaupade turumaht Eestis suur ning tegemist ei ole nišitoodetega. Kui arvestada kostja esitatud arveid, on tema tehingute maht sedavõrd väike, et ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja tegevus ei ole olnud suunatud turuosa loomisele või säilitamisele. Lisaks ei ole kostja tõendanud kaubamärgi kasutamist teiste registreeritud teenuste ja kaupade osas ning kostja väited, milliste kohaselt on tegemist samaliigiliste kaupadega, on paljasõnalised. Kostja viited Euroopa Kohtu lahenditele ei asenda kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamist. Kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust võib kompenseerida kaubamärgi kasutamise intensiivsus või regulaarsus, kuid mida
piiratum on maht, seda vajalikum on täiendavate tõendite esitamine. Antud juhul ei ole kostja kaubamärgi kasutamist tõendanud ning üritab vähest kasutamist õigustada.
80.Kostja leidis, et tema kaubamärgi kasutamine on tõendatud. Väljavõte kodulehelt tõendab, et kostja kasutab kaubamärki klassides 9 ja 11 toodud kaupade tähistamisel. Kostja reklaamib ja müüb oma tooteid Eestis. Kostja kasutab kaubamärki valgustite tähistamisel, kütte- ja energiaseadmete tähistamisel, elektriseadmete, päikesepaneelide ja selle moodulite ning akude tähistamisel. Tegemist on klassides 9 ja 11 toodud kaupade üldiste nimetustega ja kaupade alamkategooriatega. Kostja ei pea tõendama kaubamärgi kasutamist kõigi registreeringus märgitud kaupade suhtes, sest tegemist on samaliigiliste kaupadega.
81.Kostja leidis, et kohtupraktika ei näe ette otsustavat künnist tegeliku kasutamise tõendamisel ning käibe suurust tuleb hinnata koos teiste teguritega. Kasutamine ei pea olema märkimisväärselt kvantitatiivne, et see oleks tegelik ja kallite toodete puhul piisab väikestest käibenäitajatest. Käesoleval juhul on tegemist taastuvenergia toodetega, mis on nišikaubad, mitte tavatarbekaubad ning millel on kõrgem hind ja eriline kasutusotstarve. Seetõttu ei pea kostja tõendama suuri käibenäitajaid. Kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja reklaammaterjalid ja arved. Kostjal oli õigus kasutada erinevate klientide jaoks sama arve blanketti, mis selgitab IBAN koodide kasutamist. Kaubamärk ei pea alati olema kaubale kinnitatud ja kuupäevi mittesisaldav materjal on asjakohane koos teiste tõenditega.
82.Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud oma kaubamärgi tegelikku kasutamist, kuigi kohus selgitas kostjale tegeliku kasutamise tõendamise kohustust ajavahemikul 29.03.2011 kuni 29.03.2016 kohtu 08.06.2017 saadetud pöördumises (toimiku 2. kd, lk 50). Kostjal tuli välja tuua käibe maht, tehingute sagedus ja see, milliste klassides 9 ja 11 märgitud kaupade ning teenuste osas on kaubamärki kasutatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
83.Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja on üritanud õigustada tõendite puudumist hulgaliste viidetega erinevatele Euroopa Kohtu lahenditele, kuid need viited ei asenda tõendamise kohustust. Kostja ei ole esitanud kohtu hinnangul sisuliselt ühtegi usaldusväärset tõendit, mis tõendaks kaubamärgi tegelikku kasutamist hageja viidatud perioodil. Usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks ei ole kohtupraktikas seatud kvantitatiivseid nõudeid ning piisab ka vähese kasutamise tõendamisest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta on kasutanud oma kaubamärki kõigi nende kaupade ja teenuste osas, milliste jaoks on kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud. Kostja väited, et kõik registreeringus märgitud kaubad ja teenused on samaliigilised ning et tegemist on kaupade üldnimetuste ja alamkategooriatega, on jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata.
84.KaMS § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. KaMS § 17 lg 2 järgi loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud (KaMS § 17 lg 2 p 1) või üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamisel (KaMS § 17 lg 2 p 2) või kaubamärgi kasutamist kaubamärgiomaniku loal (KaMS § 17 lg 2 p 3). Kostja on käesolevas asjas sisuliselt väitnud, et kasutas kaubamärki kaupade tähistamisel, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ta toodab registreeringus märgitud kaupu ise või laseb neid toota mõnel kolmandal isikul. Iseenesest on õige kostja väide, et kaubamärk ei pea alati olema kinnitatud kaubale või tootele, kuid olukorras, kus kaubamärk on registreeritud kaupade suhtes ja kostja väidete kohaselt on ta kaupu müünud ja reklaaminud, oleks kostjal tulnud tegeliku kasutamise tõendamiseks välja tuua, et kaubad, milliste suhtes on kaubamärki kasutatud, on reaalselt olemas olnud. Seda kostja tõendanud ei ole.
85.KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud. Seejuures näeb KaMS § 53 lg 2 ette, et eelviidatud hagi ei saa esitada, kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud KaMS § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist. KaMS § 53 lõikes 2 toodut ei kohaldata, kui kaubamärgi KaMS § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist (KaMS § 53 lg 3). Hageja tugines hagis sellele, et kostja ei ole vaidlusalust kaubamärki kasutanud perioodil 29.03.2011 kuni 29.03.2016 ehk viie aasta jooksul enne hagi esitamist. KaMS § 56 sätestab, et kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes.
86.Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud hageja väitele, et hageja näol on tegemist asjast huvitatud isikuga, kellel on õigus KaMS § 53 lg 1 punktis 3 toodud hagi esitada. Riigikohus on leidnud, et huvitatud isiku mõistet ei saa liialt kitsalt tõlgendada ning asjast huvitatud isikuks saab pidada isikut, kes soovib vaidlusalust kaubamärki või sellega sarnast tähist ise kasutada, kuid ei saa seda teha varasema registrisse kantud õiguse tõttu (RK TKo 3-2-1-167-14, p 14). Riigikohus pidas huvitatud isiku staatuse määratlemisel piisavaks, kui isik on esitanud taotluse vaidlusaluse kaubamärgiga sarnase tähise tähistamiseks samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks (samas, p 16). Kohus leiab, et kuivõrd hageja soovis registreerida vaidlusalust tähist oma kaubamärgina samaliigiliste kaupade ja teenuste tähistamiseks ning seda takistas kostja tuginemine kostja varasemale kaubamärgile, on hageja näol tegemist asjast huvitatud isikuga.
87.Riigikohus on leidnud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega (RK TKo 3-2-1-4-06, p 22). Samuti saab arvestada Euroopa Kohtu praktikat normide tõlgendamisel. Seetõttu nõustub kohus poolte seisukohtadega, et tegeliku kasutamise mõiste tõlgendamisel saab lähtuda Euroopa Kohtu lahenditest.
88.Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, et tarbija või lõppkasutaja saaks kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaupadest või teenustest (C-206/01, p 48). Eeltoodust lähtudes on kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegemist siis, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda (C-416/04, p 70, C-495/07, p 17). Kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks ei ole sümboolse tähendusega kasutamine, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga saadud õiguste säilimine (C-40/01, p 36, 37, C-416/04, p 70, C-442/07, p 13). Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või teenuste olemusel, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel (C-416/04, p 70).
89.Seega ei ole asjakohased kostja väited, et kaubamärki kasutamise maht või olemus ei saa asjas mistahes tähtsust omada. Tegeliku kasutamise hindamisel tuleb arvesse võtta kaupade ja teenuste omadusi, kaubamärgi kasutamise sagedust või järjepidevust ning asjaolu, kas kaubamärki kasutatakse kõikide või ainult osade kaupade ja teenuste turustamiseks. Tõendeid
kaubamärgi kasutamise ja sellega seotud tegurite kohta peab esitama kaubamärgiomanik (C40/01, p 38, C-416/04, p 71). Kaubamärgi kasutamine peab olema toimunud kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste turul, mitte ainult asjaomase ettevõtte piires (C-442/07, p 14). Järelikult tuli kostjal välja tuua ja tõendada kõik asjaolud, mis seonduvad kaubamärgi tegeliku kasutamisega.
90.Kaubamärgi tegeliku kasutamise mõistest tuleneb, et kaubamärgiga pakutav kaitse ja selle registreerimisest tulenevad õigused, mida saab kasutada kolmandate isikute vastu, ei saa kesta, kui kaubamärk on kaotanud oma kaubandusliku eesmärgi (C-495/07, p 17). Kaubamärgiõiguste säilimist tuleb tunnistada teatava kauba- või teenusteklassi suhtes üksnes siis, kui asjaomast kaubamärki on kasutatud sellesse klassi kuuluvate kaupade ja teenuste suhtes (samas, p 19).
91.Kostja on kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise asemel viidanud mitmetele Euroopa Kohtu lahenditele, milles antud tõlgenduste kohaselt piisab ka vähesest kvantitatiivsest kasutamisest selleks, et lugeda kaubamärgi kasutamine tegelikuks. Kostja on jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendites on olnud siiski tõendatud kas kaubamärgiga tähistatud kaupade reaalne olemasolu või muud asjaolud, mis koostoimes vähest kasutamist tõendavate tõenditega võimaldavad siiski lugeda kasutamise tegelikuks. Euroopa Kohtu lahenditest ei tulene, et kaubamärki saaks lugeda tõendatuks vaid üksikute kaubamärgiomaniku arvete alusel, mis sisaldavad kaubamärgi tähist olukorras, kus muud asjaolud, sealhulgas kaubamärgiga tähistatud kaupade olemasolu, turu olukord, turuosalus jms kaubamärgiomaniku poolt välja toodud ja tõendatud ei ole.
92.Iseeenesest on põhjendatud kostja väide, et tegeliku kasutamise tõendamisel ei oma tähtsust kasutamise majanduslik edu (T-332/01, p 32). Õige on aga ka hageja märkus, et samas Euroopa Kohtu lahendis rõhutatu kohaselt võib kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi. Turuosa suurust, mahtu ja käivet tuleb hinnata koos teiste teguritega, sealhulgas kaupa või teenuste omadustega (samas, p 36). Mida piiratum on kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on esitada täiendavaid tõendeid, mille alusel võiks kõrvaldada kahtlused kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta (samas, p 37). Kostja väited, et tema toodete näol on tegemist kallite nišitoodetega, ei ole menetluses tõendamist leidnud.
93.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 03.10.202 taotluse kaubamärgi SOLAR4YOU+ kuju registreerimiseks (toimiku 1. kd, lk 9-10) erinevatele kaupadele ja teenustele klassides 9, 11, 35, 37 ja 42. Tööstusomandi Apellatsioonkomisjon tegi 29.12.2015 otsuse nr 1501-o (toimiku 1. kd, lk 12-25), millest nähtuvalt esitas kostja vaidlustusavalduse Patendiameti 01.11.2013 otsuse registreerida hageja kaubamärk. Kostja vaidlustas otsuse põhjusel, et ta on varasema kaubamärgi omanik. TOAK leidis, et kostja kaubamärgi sõnaline osa „Solar4you“ oli kaubamärgi osana kaitstud ning kuna kostja kaubamärk oli visuaalselt hageja taotletud kaubamärgiga sarnane, võis kostja tugineda oma varasemale kaubamärgiomaniku õigusele.
94.Kostjale kuulub sõnaline kaubamärk „Solar4You“ (toimiku 1. kd, lk 11), mis on alates 22.09.2006 registreeritud klassis 9 teadusotstarbelistele, merendus-, geodeesia-, foto-, filmi, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste-ja õppevahenditele ning seadmetele, elektrijuhtimis-, jaotus-, muundamis-, akumuleerimis-, reguleerimis- ja kontrollseadmetele ning –vahenditele, heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuurile, magnetandmekandjatele, heliplaatidele, müügiautomaatidele ja – mehhanismidele, kassaaparaatidele ja arvutusmasinatele, infotöötlusseadmetele ja arvutitele ning tulekustutitele. Klassis 11 oli kaubamärk registreeritud valgustus- ja kütteseadmete, aurugeneraatorite, toiduainete kuumtöötlusseadmete, jahutusseadmete, kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmete jaoks.
95.Kostja väitis, et ta on oma kaubamärgiga tähistanud erinevaid valgustusseadmeid, merenduses kasutatavaid ventilaatoreid, kütte- ja energiaseadmeid, päikesepaneelide mooduleid ja päikesepaneele ning akusid. Seega on kohtu hinnangul kostja nõustunud, et ta ei ole kaubamärke kasutanud kõigi nende kaupade suhtes, milliste jaoks on kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Lisaks väitis kostja, et tema kaubamärk on registreeritud nö kaupade üldnimetustele. Põhiolemuselt on kaubamärgiga tähistatavad tooted kostja hinnangul kõikvõimalikud elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja kontrollseadmed ning -vahendid (klassis 9) ning valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed (klassis 11). Samas kasutavad kõik ülejäänud klasside 9 ja 11 kaubad toimimiseks samu komponente, mistõttu on oma olemuselt tegemist samaliigiliste kaupadega. Kohus sellise paljasõnalise kostja käsitlusega ei nõustu.
96.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on geodeesia-, foto-, filmi, optika-, kaalumis, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning seadmed, samuti heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur, magnetandmekandjad, heliplaadid, müügiautomaadid ja –mehhanismid, kassaaparaadid ja arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid ning tulekustutid klassis 9 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele, valgustitele, kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ainuüksi seadmete nimetustest kohus seda järeldada ei saa, sest tegemist on tehniliselt erinevate seadmetega, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kaubamärgiregistreeringus toodud seadmete näol oleks tegemist kostja loetletud seadmete alam- või ülemkategooriatega. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on toiduainete kuumtöötlusseadmed, veevarustuse- ja sanitaarseadmed ning aurugeneraatorid klassis 11 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele, valgustitele, kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ka antud klassi suhtes ei ole kostja põhistanud ega tõendanud toodete kuulumist samasse toodete alam- või üldkategooriasse. Ainuüksi tulevalt sellest, et kostja kaubamärk on registreeritud klassides 9 ja 11 kaupadele, mis kõik kujutavad endast tehnilisi seadmeid, ei saa kohus järeldada kaupade samaliigilisust. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
97.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole kasutanud registreeritud kaubamärki klassis 9 teadusotstarbeliste, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning –seadmete jaoks, heli või kujutise salvestuse, edastusja taasesitusaparatuuri, magnetandmekandjate, heliplaatide, müügiautomaatide ja –mehhanismide, kassaaparaatide ja arvutusmasinate, infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite suhtes. Kohus loeb tõendatuks, et kostja ei ole kasutanud registreeritud kaubamärki klassis 11 toiduainete kuumtöötlusseadmete, veevarustuse- ja sanitaarseadmete ning aurugeneraatorite suhtes.
98.Hageja esitas kohtule väljavõtte Internetiotsingust portaalis Google otsingusõnaga „solar4you“ (toimiku 1. kd, lk 26), millest võib järeldada, et otsingusõna sisestamisel kostjale või kostja ettevõttele või kostja kodulehele või kostja kaubamärgile vasteid ei ilmnenud. Antud tõendist võib järeldada, et kostja ei tegele vähemalt aktiivselt vaidlusalus kaubamärgiga tähistatud kaupade turundamisega.
99.Kostja 2015. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 27-43) nähtub, et vastaval aastal oli kostja põhitegevuseks bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite Hydrobreak jae- ja hulgikaubandus. 70% ettevõtte müügitulust tulenes Eestis teostatud müügist, 12% müügist Euroopa Liitu ja 18% ekspordist. Viiteid kaubamärgiga „Solar4you“ tähistatud kaupade müügile aruanne ei sisalda. Kogu müügitulu suuruseks oli aruande aastal 92 9247 eurot, mis tulenes HydroBreak toodete müügist. Järelikult võib majandusaasta aruandest järeldada, et 2015. aastal ei tegelenud kostja vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
100.Kostja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt www.hydrobreak.com (toimiku 1. kd, lk 70102). Väljavõttest nähtuvalt pakub kostja oma kodulehe kaudu müügiks erinevaid valgusteid, mille nimetused sisaldavad sõna „Solar4you“. Kohus osundab, et kodulehel on tehtud valgustitest fotod, kuid need ei ole ilmselgelt tehtud Eestis. Üheltki fotolt ei nähtu, et nendes kajastatud tooted ise oleksid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Kodulehelt ei ole võimalik järeldada, kes on fotodel kajastatud toodete tootjaks ja kus on tooted toodetud. Kodulehe tekst on inglisekeelne. Valgustite osas nähtub kodulehelt, et kuigi seal on kajastatud ka kallimaid, üle mitme tuhande euro maksvaid tänavavalgusteid, on suurema osa valgustite hinnaklass vastav tavaklassi valgustite hindadele alates 10 eurost. Antud tõend läheb vastuollu kostja väitega, et tema toodete näol on tegemist tavapärasega võrreldes kallimate toodetega, mis ei ole suunatud tavatarbijatele. Nimelt nähtub hageja esitatud väljavõttest ehituskaupade müüja K-Rauta veebipoest (toimiku 1. kd, lk 166-167), et tavakaupluses on jaemüügis päikeseenergia toimel töötavad lambid ning viimaseid on võimalik osta hinnaga 15,99 eurot pakk või 4,89 eurot üks lamp. Järelikult vastavad kostja kodulehel avaldatud valgustite hinnad tavaliselt jaekaubanduses tarbijatele müüdavate analoogiliste kaupade hindadele.
101.Lisaks valgustitele on kostja kodulehel kajastatud ventilaatorid nimetusega „Solar4you“, tuulegeneraatorid, inventerid ja akud sama nimega. Kostja kodulehel on avaldatud ka hinnakiri, kus käibemaksu suuruseks on märgitud 18%. Veebilehe esilehelt (toimiku 1. kd, lk 70) nähtub, et selles on viimati tehtud muudatusi 21.06.2006. Viidatud kaks asjaolu kokku ehk käibemaksu suurus ja muudatuste tegemata jätmine viimase 10 aasta jooksul tõendavad kohtu hinnangul, et kostja tegelikult ei kasuta veebilehte reaalselt oma kaubamärgiga kasutatud toodete müümiseks või turustamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et veebilehel kajastatud tooted on tegelikult olemas või neid on võimalik toota. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kasvõi üks klient oleks viimase viie aasta jooksul enne hagi esitamist ostnud temalt kaubamärgiga tähistatud tooteid veebilehe vahendusel. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja esitatud kodulehe väljavõte ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist.
102.Hageja esitas kohtule kostja 2012. aasta majandusaasta aruande (toimiku 1. kd, lk 126-142), millest nähtub, et kostja on nimetatud aastal märkinud oma põhitegevusalaks taas Hydrobreak puhastusvahendite jae- ja hulgikaubanduse. Kogu müügitulu suuruseks on märgitud 189 571 eurot ning majandusaasta aruande kohaselt tulenes kogu müügitulu „HydroBreak“ toodete müügist. Kaubamärgiga „Solar4you“ tähistatud kaupade müüki ja sellest tulenevat tulu aruanne ei kajastanud. Kostja 2013. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 143-159) nähtub, et kostja on oma põhitegevusalaks nimetanud HydroBreak toodete jae- ja hulgimüüki. Kogu müügitulu summas 190 848 eurot tulenes HydroBreak toodete müügist. Kostja majandusaasta aruanded ei kajasta, et kostja oleks erinevalt arvetes märgitule müünud Solar4you kaubamärgiga tähistatud tooteid. Seega ei tõenda kostja 2015., 2012. ja 2013. aasta majandusaasta aruanded, et kostja oleks üldse tegelenud vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga.
103.Kostja esitas kohtule arved. 31.01.2012 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (toimiku 1. kd, lk 103) ühe Solar4you nimetust kandva inverteri eest summas 434,09 eurot. 13.03.2012 on kostja esitanud samale ettevõttele arve (toimiku 1. kd, lk 104) akude, ühe lambi ja siinusinverteri eest, mis on tähistatud nimetusega „Solar4you“, kokku summas 2 265,60 eurot. 22.07.2013 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (toimiku 1. kd, lk 105) „Solar4you“ „päikesesüsteemi“ ja inverteri eest kokku summas 7 580,24 eurot. Mida täpselt on müüdud „päikesesüsteemi“ nimetuse all, arvest järeldada ei ole võimalik. 10.09.2014 on kostja esitanud arve Hadd OÜ-le tähisega „Solar4you“ tähistatud akude ja paneelide eest summas 3 837,80 eurot (toimiku 1. kd, lk 106). 14.08.2012 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve „Solar4you“ nimetusega 10 päikesepaneeli eest (toimiku 1. kd, lk 107) summas 3900 eurot. Kohus osundab, et arvete summad ja nendes kajastatud toodete kogused ei toeta kostja väiteid, et tema tooted on kallid nišitooteid, sest näiteks paneele on kostja müünud väidetavalt hinnaga 73,13 eurot ja lampe hinnaga 25 eurot.
104.Kõigil esitatud arvetel on kostja pangakonto number trükitud IBAN koodi sisaldava numbriga. Kostja esitas kohtule ka maksekorraldused arvete nr 4409, 4251 ja 4138 tasumise kohta (toimiku 2.kd, lk 56-57, loetavad ärakirjad toimiku 2. kd, lk 196-199). 2012. aastal esitatud arvete nr 4041 ja 4051 tasumist kostja ei tõendanud. Kohus leiab, et esitatud arved ei tõenda tegelikult vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade müümist. Kostja majandusaasta aruanded aastatel 2012 ja 2013 ei sisalda ühtegi viidet vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügist saadud tulu kohta.
105.Lisaks on hageja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et Hadd OÜ-le 13.03.2012 esitatud arves nr 4051 on märgitud küll „Solar4You Akud 6OPzV 720 Ah“, kuid kostja enda esitatud hinnakirja alajaotises „Geel akud kuivalt täidetud“ on sama tootenimetuse „6OPzV 720 Ah“ kõrval Sonnenschein kaubamärki kandva aku pilt (toimiku 2. kd, lk 65 pöördel). Esitatud hinnakirjast ei nähtu, et ükski teine toode oleks tegelikult tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Samuti on hageja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kõigil arvetel on konto number tähistatud IBAN numbriga, mis võeti Eestis siseriiklikult kasutusele alates 01.02.2014. Kostja viited sellele, et ta kasutas ühte ja sama arve blanketti nii siseriiklike kui ka välisklientide jaoks, ei ole kohtu hinnangul usutavad, sest tegemist on eestikeelse arvega, mis esitati Eestis tegutsevale kliendile.
106.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta ise toodaks või keegi toodaks kostja jaoks kaubamärgiga tähistatud tooteid, kostja ei ole tõendanud kaubamärgiga tähistatud toodete olemasolu ning kostja majandusaasta aruanded ei kajasta vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade müügist tulenevat tulu, ei saa Hadd OÜ-le esitatud arved tõendada kostja väidet, et ta tegelikult kaubamärki kasutas. Kui kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult olemas ei olnud ja kostja müüs oma klientidele HydroBreak kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei saa kaubamärgi tegelikku kasutamist lugeda tõendatuks ainult seetõttu, et kostja võis olla mõnele arvele kandnud tähise „Solar4you“.
107.Kostja esitas kohtule ühtlasi täiendavalt tema poolt Vatson&Vatson OÜ-le esitatud arved ja PP Ehitus OÜ-le esitatud arved koos arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (toimiku 2. kd, lk 58-61). Üksnes Vatson&Vatson OÜ-le 15.01.2012 esitatud arvel (toimiku 2. kd, lk 58 pöördel) on viide tähisele „solar4you“. Ülejäänud arvetel viited kaubamärgile puuduvad. Kuivõrd ülejäänud arvetel puuduvad mistahes viited vaidlusalusele kaubamärgile ning kostja ei ole muul viisil tõendanud, et arvetel märgitud kaubad olid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga, ei saa muud arved tõendada vaidlusaluse kaubamärgi tegelikku kasutamist.
108.Kuigi Vatson & Vatson OÜ-le 15.01.2012 esitatud arve kohaselt müüdi kaks „solar4you“ lampi kokku hinnaga 230,06 eurot, ei loe kohus antud tõendit analoogiliselt Hadd OÜ-le esitatud arvetega selliseks tõendiks, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja 2012. aasta majandusaasta aruanne ei kajastanud mistahes summas vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügist saadud tulu.
109.Kostja esitas kohtule inglisekeelse teksti Solar4you süsteemi kohta (toimiku 2. kd, lk 61 pöördel – 62, tõlge eesti keelde, toimiku 2. kd, lk 200-201), mis kostja väidete kohaselt kujutas endast ventilaatori tutvustust Tekstist ei saa järeldada, millal on see koostatud ja kellele oli suunatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks antud materjali suunanud tarbijatele või avalikkusele. Kostja esitatud kodulehe väljavõte vastavat materjali ei kajastanud. Materjali koostamise kuupäev kohtule esitatud tõendist ei nähtu, mistõttu ei saa sellega lugeda tõendatuks, et tõend võiks tõendada kaubamärgi kasutamist viie aasta jooksul enne hagi esitamist. Muid tõendeid, mis seostaks materjali ajaliselt viie aastaga enne hagi esitamist, kostja esitanud ei ole.
110.Kostja esitas kohtule ühtlasi eestikeelse installeerimise õpetuse Solar4you soojaõhu ventilaatorile (toimiku 2. kd, lk 63) ja selgituse Solar4you kollektori kohta (toimiku 2. kd, lk 63 pöördel- 64), kuid ka nendest dokumentidest ei nähtu, millal on need koostatud ja kellele suunatud või saadetud. Sama ei nähtu kostja esitatud Solar4you süsteemi põhimõtteskeemist (toimiku 2. kd, lk 63 pöördel). Materjale ei ole avaldatud kostja veebilehel. Materjalide koostamise kuupäeva materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole muul moel tõendanud, et tegemist on tõendiga, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist 5 aasta jooksul enne hagi esitamist.
111.Kostja esitas kohtule toodete hinnakirja seisuga 01.01.2015 (toimiku 2. kd, lk 65-70), kuid tõendist ei ole võimalik järeldada, kus see oli avaldatud ja kellele suunatud. Veebilehe väljavõttest ei nähtu, et hinnakiri oleks Interneti vahendusel kostja kodulehelt kättesaadav. Hinnakiri sisaldab toodete nimetustes tähist „Solar4you“, kuid üheltki toote pildilt ei nähtu vaidlusalust kaubamärki. Vastupidi, hageja on juhtinud kohtu tähelepanu, et fotodel kajastatud tooted on tähistatud hoopis teiste kaubamärkidega (näiteks lisaks geelakule on teine kaubamärk nähtav inverterit kujutavalt fotolt toimiku 2. kd, lk 65 pöördel ning veesoojendaja toimimise skeemilt toimiku 2. kd, lk 69). Kohus leiab, et kostja esitatud hinnakiri on kohut eksitav ega tõenda tegelikkuses vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist.
112.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kaubamärgiga tähistatud toodete tegelikku olemasolu, tootmist ja müümist või müümisele suunatud tegevuse olemasolu viie aasta jooksul enne hagi esitamist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema kaubamärgiga tähistatud toodete näol oli tegemist eriliste ja kallite nišitoodetega. Isegi juhul, kui Hadd OÜ-le esitatud arved ja üks Vatson & Vatson OÜ-le esitatud arve võiks tõendada kostja kaubamärgiga tähistatud toodete müüki, nõustub kohus hageja väidetega, et tehingute äärmiselt väikese arvu ning vähese rahalise maksumuse tõttu ei saa olla tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega, mis oleks suunatud turuosa säilitamisele, suurendamisele või loomisele. Kostja ei ole tõendanud enda kirjeldatud valdkonnas turuosa olemasolu vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete osas.
113.Hageja esitas kohtule Naps Solar Estonia OÜ, Energogen OÜ, Energiapartner OÜ, Smartecon OÜ ja hageja enda majandusaasta aruanded, tõendamaks päikeseenergia seadmete müügiga seotud käivete ja turuosaluste suurust. Naps Solar Estonia OÜ 2012. aasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 76-86) nähtub, et antud ettevõtte põhitegevusalaks on päikesepaneelide valmistamine. Ettevõtte müügitulu oli 2011. aastal 1 037 328 eurot ja 2012. aastal 1 024 715 eurot. Müügitulu summas 710 109 eurot tulenes 2012. aastal müügist Soomes ning 212 408 eurot müügist Eestis. Naps Solar Estonia OÜ 2013. aasta majandusaasta aruande (toimiku 1. kd, lk 163-165, 2. kd, lk 87-97) järgi oli ettevõtte põhitegevusalaks endiselt päikesepaneelide valmistamine ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu suuruseks oli 2 219 566 eurot. Müügitulust 1 087 553 eurot tulenes müügist Soomes ja 388 167 eurot müügist Eestis (lisaks müügile teistesse riikidesse). Naps Solar Estonia OÜ 2015. aasta aruande kohaselt (toimiku 1. kd, lk 160162, toimiku 2. kd, lk 98 – 108) oli müügitulu antud aastal 1 734 224 eurot. Antud müügitulust oli Eesti müügitulu juba 714 189 eurot ja Soome müügitulu (lisaks teiste riikide müügitulule) 900 144 eurot.
114.OÜ Energogen 2012. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 109-116) nähtub, et ettevõtte põhilisteks tegevusvaldkondadeks oli tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide paigaldamine ning sellele eelnevad tööd. Ettevõtte müügitulu oli 2011. aastal 46 574 eurot ja 2012. aastal 312 496 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. OÜ Energogen 2014. aasta majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 116-124) järgi oli 2013. aasta müügitulu 317 311 eurot ja 2014. aasta müügitulu oli 775 925 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. Ettevõtte põhiliseks tegevusalaks oli endiselt päikesepaneelide paigaldamine ja sellele eelnevad projekteerimis- ja installeerimistööd. Energogen 2015. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2.
kd, lk 124-133) nähtub, et ettevõtte põhiline tegevusvaldkond jäi samaks. Ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 1 029 678 eurot ning see tulenes müügist Eestis.
115.Smartecon OÜ 2015. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 133-140) tuleneb, et ettevõtte põhitegevusalaks oli päikesepaneelide tootmine. Ettevõtte müügitulu suuruseks 2015. aastal oli 137 590 eurot ning müüki teostati nii Eestisse kui ka Euroopa Liitu. Sama ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 29 175 eurot.
116.Energiapartner OÜ 2011. aasta majandusaasta aruande kohaselt (toimiku 2. kd, lk 140-147) oli ettevõtte põhiliseks tegevusalaks energiatõhusate tehnosüsteemide lahenduste pakkumine ning ettevõte tegeles tehnosüsteemide auditeerimise, projekteerimise ja järelevalvega. Ettevõtte müügitulu suuruseks 2011. aastal oli 219 713 eurot ja 2010. aastal 220 464 eurot. Kogu müügitulu saavutati müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2013. aasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 147-154) nähtub, et ettevõtte üheks põhitegevusalaks antud aastal oli taastuvenergiasüsteemide, eelkõige päikeseelektri ja kütte) analüüsimine, projekteerimine, rajamine ja arendamine ning nende süsteemide komponentide müük. Ettevõtte müügitulu 2013. aastal oli 220 929 eurot ja 2012. aastal 234 388 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2015. aasta majandusaasta aruande järgi (toimiku 2. kd, lk 154-161) oli ettevõtte põhitegevusalaks taastuvenergia, energiasääst ja projekteerimine. Muuhulgas rajas ja tõi ettevõte maale päikeseenergialahenduste seadmeid. Ettevõtte müügitulu oli 2015. aastal 784 051 eurot ja 2014. aastal 306 008 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis.
117.Hageja Solar4you OÜ 2012. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 161- 168) nähtub, et hageja kanti äriregistrisse 13.03.2012 ning hageja tegevusaladeks olid ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine, samuti kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Müügitulu oli 2012. aastal 49 661 eurot ja kogu tulu tulenes müügist Eestis.
118.Hageja 2014. aasta majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 169-177) järgi olid ettevõtte tegevusalad jäänud samaks. Ettevõtte müügitulu 2014. aastal oli 446 687 eurot. 2013. aasta müügitulu oli 206 657 eurot. 2014. aasta kogu müügitulu saavutati müügist Eestisse. 2013. aasta müügitulust tulenes 196 682 müügist Eestis ja 9975 eurot müügist Soomes. Hageja 2015. aasta majandusaasta aruande järgi (toimiku 2. kd, lk 177-187) jäid ettevõtte tegevusalad samaks. Hageja esitas kohtule tõendina ka kaks enda hinnapakkumist (toimiku 2. kd, lk 189-191), millest nähtub hageja taotletud kaubamärgi kasutamine. Ühe hinnapakkumise maksumuseks on 15 531,12 eurot ja teise maksumuseks on 19 680 eurot. Hinnapakkumised on tehtud päikeseenergia paneelidele ning nende paigaldusele.
119.Eelviidatud tõendite alusel nõustub kohus hageja väitega, et kostja väidetud tehingutest tulenevad käibed ja mahud oleksid juhul, kui kostja esitatud arveid saaks usaldusväärseteks tõenditeks lugeda, sedavõrd minimaalsed, et kostja tegevust ei saa lugeda suunatuks turuosa loomisele või selle säilitamisele. Kostja on tõendanud antud menetluses Hadd OÜ-le esitatud arvete tasumise summas 3900 eurot + 7580,24 eurot + 3837,80 eurot = 15 318,04 eurot. Koos nende arvetega, milliste tasumist kostja ei ole tõendanud, oleks kostja käive kaubamärgiga tähistatud toodete müügist viie aasta jooksul enne hagi esitamist olnud kokku 15 318,04 eurot + 230,06 eurot + 434,09 eurot + 2265,60 eurot = 18 247,79 eurot. Samal perioodil oli Eestis päikeseenergia seadmete valdkonnas tegutsevate ettevõtete käive kokku üle 12 miljoni euro. Seega ei olnud kostja tegevus isegi juhul, kui kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult müüs, suunatud turuosa saavutamisele või loomisele.
120.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja Hadd OÜ-le esitatud arvete ja Vatson&Vatson OÜ-le esitatud arve alusel tegelikult müüs kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei olnud tehingute väikest arvu ja vähest maksumust arvestades siiski tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega ehk sellise kasutamisega, mis oleks vastanud kaubamärgi põhifunktsioonile, milleks on luua
kaupadele turuosalus või seda säilitada. Kui kostja oleks kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult müünud, oleks tegemist olnud üksnes sümboolse iseloomuga kasutamisega, mille eesmärgiks võis olla kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine. Sümboolse iseloomuga tegevus ei võimalda aga lugeda kaubamärki tegelikult kasutatuks. Lisaks rõhutab kohus veel kord, et kaubamärgiga tähistatud kaupade tegelikku olemasolu, tootmist või müüki ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud.
121.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja hagiavalduses toodud esimene alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (registreerimisnumber 43138) tuleb tunnistada täielikult lõppenuks alates 29.03.2016.
122.Lisaks esimesele alternatiivsele nõudele esitas hageja hagiavalduses ka teise alternatiivse nõude, milles ta palus kohtul hinnata kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist osade hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus hindama, kas hageja teine alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele või mitte.
123.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tegi kohus otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
124.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4022 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja kandis tsiviilasja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus õigusabikulusid kokku 650 eurot. Asja läbivaatamisel Harju Maakohtus esimesel korral kandis hageja kulusid koos riigilõivuga summas 1848 eurot ja asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulusid summas 1224 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja pidas ajakulu hagi koostamiseks 8 tundi liialt suureks, sest hagi sisuline osa kattus TOAK-le esitatud seisukohtadega.
125.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Kohtule esitatud arvete alusel leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks on samuti mõistlik ja vastavuses kohtule esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Kohus ei nõustu kostja väitega, et aeg hagiavalduse koostamiseks on üle paisutatud, sest samad seisukohad esitas hageja TOAK-le. TOAK menetles kostja vaidlustusavaldust Patendiameti otsusele, millele hageja vastas. TOAK ei menetlenud hageja nõuet tunnistada kostja õigused kaubamärgile lõppenuks. Seega ei saanud hageja vastus kostja kaebusele TOAK-s sisaldada samu seisukohti. Lisaks ei ole kohtule kumbki pool antud dokumenti esitanud, et kohus saaks sisuliselt hinnata kostja väidete põhjendatust. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 4022 eurot, millest 450 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 300 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3272 eurot on õigusabikulud.
126.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 4022 eurot alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.