Solar4you OÜ hagi osaühingu Technosol vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või alternatiivselt kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Solar4you OÜ apellatsioonkaebus liik Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Solar4you OÜ (registrikood 12248260), lepingulised esindaja patendivolinikud Indrek Eelmets ja Kalev Käosaar Kostja: osaühing Technosol (registrikood 10575434), lepingulised esindajad patendivolinikud Raivo Koitel ja Anna Kosar
Kohtuistungi toimumise aeg
13.03.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Solar4you OÜ (hageja) esitas 29.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada osaühingu Technosol (kostja) ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (reg nr 43138) täielikult lõppenuks alates 29.03.2016. Alternatiivselt palus hageja tuvastada kaubamärgi „solar4you+kuju“ (taotluse nr M201200844) osas õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 03.10.2012 Patendiametile taotluse kujundusliku kaubamärgi solar4You free energy registreerimiseks klassides 9, 11, 35, 37 ja 42. Patendiamet tegi kaubamärgi registreerimise otsuse 01.11.2013. Kostja nimele on 22.09.2006 registreeritud kaubamärk Solar4You. Kostja vaidlustas Patendiameti otsuse hageja kaubamärgi registreerimise kohta tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK). TOAK tühistas 29.12.2015 otsusega Patendiameti otsuse. Hageja TOAKi otsusega ei nõustunud, mistõttu esitas hagi kohtule vastavalt tööstusomandi õiguskorralduste aluste seaduse § 64 lg-le 1. Hageja leiab, et kostja ainuõigus kaubamärgile Solar4You tuleb tunnistada kaubamärgiseaduse (KaMS) § 53 lg 1 p 3 alusel lõppenuks, sest kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust KaMS § 17 tähenduses. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamine toob kaasa kostja kaubamärgi registrist kustutamise. Hageja pole suutnud tuvastada viiteid kostja poolt kaubamärgi tegelikule kasutamisele (Google otsingust, kostja majandusaasta aruannetest) klassidesse 9, 11 kuuluvate kaupade tootmise kohta. Negatiivse asjaoluna ei saa hageja tõendada seda, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutanud.
3.Juhul, kui kostja tõendab oma kaubamärgi tegelikku kasutamist kõikide või osade registreeringus märgitud kaupade tähistamisel, puuduvad hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud nende kaupade ja teenuste osas, mis ei ole samaliigilised kaupadega, millel kostja on kaubamärki kasutanud ning hageja taotleb alternatiivse nõudena hinnata kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumine osade hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas (KaMS § 10 lg 1 p 2). Hageja ja kostja kaubamärgid sisaldavad ühist osa „Solar4You“. Muus osas on kaubamärgid täiesti erinevad ja jätavad erineva üldmulje, mis välistab nende äravahetamise võimaluse. Hageja kaubamärgi taotluses märgitud teenuste loetelu (klassid 35, 37, 42) ei ole samaliigiline kostja kaubamärgi registreeringus märgitud kaupade loeteluga.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on kaubamärki kasutanud. Kostja kodulehelt www.hydrobreak.com nähtub selgelt kostja poolt kaubamärgi kasutamine klasside 9 ja 11 kaupade tähistamisel. Kostja reklaamib ja müüb oma tooteid ka Eesti turul. „Solar4You“ kaubamärgiga on tähistatud mh erinevad valgustusseadmed (nt tänavavalgustid), erinevad valgustid välitingimustes kasutamiseks, vees hõljuvad valgustid, merenduses kasutatavad ventilaatorid, erinevad kütte- ja energiaseadmed. Tegemist on kaupadega, mis on hõlmatud klasside 9 ja 11 üldiste kaubanimetustega ja mis on ära toodud ka hageja kaubamärgitaotluse klasside 9 ja 11 kaupade loetelus. Kostja esitatud arved tõendavad kostja kaubamärgiregistreeringus loetletud kaupade müüki Eestis vaidlusalusel perioodil.
5.Kostja ei ole varasema kaubamärgi registreerimisel määranud sellele mittekaitstavat osa, mis tähendab, et kogu sõnaline osa „Solar4You“, sõltumata selle kujundusest või kirjafondist, on KaMS-st tuleneva ainuõigusliku kaitse all. Hageja kaubamärgi domineeriv ja eristusvõimeline sõnaline tähis „Solar4You“ on olemuselt identne kostja kaubamärgiga. Kaubamärgitaotluse kaubad/teenused on kõige üldisemalt seotud energiavaldkonnaga, sh taastuvenergiaga. Seetõttu sõnakombinatsioon „free energy“ ei anna terviktähisele täiendavat eristusvõimet ja sellel puudub tähtsus võrreldavate kaubamärkide eristamisel. Visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt on kaubamärkide eristusvõimet omavad osad „solar4you“ identsed ning tervikuna on võrreldavad tähised äravahetamiseni sarnased.
6.Kaubad ja teenused on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Hageja kaubamärgitaotluse klassides 9 ja 11 märgitud kaubad on kõige üldisemalt võttes identsed varasema kaubamärgi „Solar4You“ klasside 9 ja 11 kaupadega. Tegemist on erinevate energeetikavaldkonda kuuluvate kaupade ja nende komponentidega. Hageja kaubamärgitaotluse klassi 35, 37 ja 42 teenused täiendavad kaubamärgitaotluse klasside 9 ja 11 kaupu, kuna nad kõik on seotud kaubaklassides 9 ja 11 seadmete kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise, projekteerimise, arendamise, disainimise jms-ga. Seega on tegemist klasside 9 ja 11 kaupadega seonduvate täiendteenustega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 25.11.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1711,02 eurot.
8.Sõnaline kaubamärk „Solar4You“ on registreeritud kostja nimele 22.09.2006. KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa. Poolte vahel puudub vaidlus kostja kaubamärgi õiguskaitse kehtivuse osas käesoleval ajal.
9.Kooskõlas KaMS § 17 lg-ga 1 on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste
tähistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka: 1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine; 3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal. Hageja esitas hagi tuginedes KaMS § 53 lg 1 p 3, mille kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.
10.Kohus leidis, et kaubamärgi kasutamine kostja poolt on tõendatud. Hageja poolt väidetu, et kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu klassidesse 9 ja 11 kuuluvate kaupade tootmine, ei tähenda iseenesest kaubamärgi mittekasutamist. Kostja kinnitas kohtuistungil, et „Solar4You“ toodete müümine on kostja kõrvaltegevus. Kostja poolt kaubamärgi mittekasutamist ei tõenda ka hageja poolt teostatud Google otsing. Hageja on otsingusõnaks määranud „solar4you“ ja on esitanud otsingu tulemustest vaid esimese lehe, millest nähtuvalt on suur enamus tulemusi seotud hageja ärinimega, mis langeb kokku hageja poolt määratud otsingusõnaga. Kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja poolt esitatud tõendid. Nii sisaldab kostja koduleht viidet solar energia süsteemile Solar For You (tekst lippude all), mille kaudu saab minna alamlehele, kust on näha tooted, fotod nendest koos toodete nimetuste ja hindadega. Lehtedelt nähtub selgelt toodete ostmise võimalus, sh Eestis. Ka tõendavad kostja poolt kaubamärgi kasutamist esitatud arved, millelt nähtub, et kaubamärgiga tähistatud kaupa on ostnud Hadd OÜ 2012, 2013, 2014 ja ostetud on erinevaid tooteid. Kohus nõustus kostjaga, et kuna vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kauba ja teenuste näol on tegemist nn nišikaubaga, ei pea kostja kaubamärgi kasutamise tõendamiseks tõendama suurt kaubakäivet. Kostja on tõendanud kauba reklaamimist, selle ostmise võimalust ja ka müümist. Kuna hageja poolt esitatud esmase nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei ole kasutanud vaidlusalust kaubamärki KaMS tähenduses, kuid kostja on tõendanud kaubamärgi kasutamise, jättis kohus nõude rahuldamata.
11.Kohus leidis, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja alternatiivne nõue kaubamärgi „Solar4You“+kuju õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks. Kuna taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad/teenused ja varasema kaubamärgiga tähistatavad kaubad on identsed, tuleb kontrollida kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur, et järeldada kaubamärkide segiajamise tõenäosust ja kas vaidluse saab lahendada hageja kasuks tulenevalt asjaolust, et hageja kaubamärgi taotlus hõlmab teenuste klasse 35, 37, 42, mida kostja kaubamärk ei hõlma. Kohus leidis, et hageja poolt registreerimiseks esitatud tähis hõlmab klasside 9, 11 kaupu ja klasside 35, 37, 42 teenuseid. Kostja nimele registreeritud kaubamärk hõlmab klasside 9, 11 kaupu. Seega on kaubad identsed. Mis puutub teenustesse, siis nõustus kohus kostjaga, et klasside 35, 37, 42 teenused täiendavad klasside 9, 11 kaupu, kuna on seotud nimetatud kaupade kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise jmsga. Tegemist on kaupade täiendteenustega. Teenuste sellisel määral seotus kaupadega mõjutab tarbijate eksitamise võimaluse suurenemist.
12.Kohus leidis, et tulenevalt kaupade identsusest ja kokkulangevast kaubamärgi domineerivast osast „solar4you“, on tõenäoline kaubamärkide segiajamine. Taotletava kaubamärgi sõnaline osa free energy ei ole eristusvõimeline. Segiajamise tõenäosust ei kummuta hageja taotletava kaubamärgi erinevused: suured sõnalise osa algustähed „S“ ja „Y“, nende kasutamisest ei muutu foneetiline ega semantiline identsus (sõnade tähendus ei muutu). Visuaalselt on kaubamärgid küll erinevad, kuid arvestades foneetilist ja semantilist identsust, ei kõrvalda see erinevus segiajamise tõenäosust. Domineerivast ühisosast võib asjaomane avalikkus teha järelduse kaupade ja/või teenuste pärinemise kohta samalt ettevõttelt (kostjalt) või ettevõtete seotuse kohta. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks ehk hageja taotletud tähisele kaubamärgi õiguskaitse andmiseks (KaMS § 10 lg 1 p 2).
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus luges menetluskulud kostja poolt esitatud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks (sh TOAK menetlusega seotud kulud) ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1711,02 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.27.12.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 25.11.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagiavalduse rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kostja esitas maakohtu menetluses kaubamärgi kasutamise kohta väljatrükid veebilehelt www.hydrobreak.com 02.05.2016 seisuga ja viis arvet Hadd OÜ-le ajavahemikus 31.01.2012 – 10.09.2014. Hagi esitamise kuupäev on 29.03.2016. Seega tuleb tõendada kaubamärgi kasutamist vahemikus 29.03.2011 - 29.03.2016. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kostja veebilehe www.hydrobreak.com väljatrükid on 02.05.2016 kuupäevaga. Järelikult tulnuks need jätta otsuse tegemisel tähelepanuta. Hinnates veebilehe www.hydrobreak.com väljatrükkidel olevat infot sisuliselt, ei saa samuti järeldada kostja kaubamärgi tegelikku kasutamist nimetatud ajavahemikus. Nimelt on veebilehe hinnakirjadel märgitud, et hinnad sisaldavad käibemaksu 18%. Käibemaksumäär tõusis Eestis 20%-le juba 01.07.2009. Eluliselt ei ole usutav, et kaubamärgi tegeliku kasutamise korral kostja ei kaasajasta oma kodulehel olevat olulist infot mitme aasta jooksul. Kui kostja oleks tegelikult oma kaubamärki kasutanud 29.03.2011-29.03.2016, siis oleks ta ka uuendanud veebilehel oleva teabe.
16.Kostja kaubamärgi tegelikku kasutamist ei tõenda ka kostja arved Hadd OÜ-le. Arved üksinda ei tõenda nende reaalset esitamist ja tasumist ega seda, kas arvel nimetatud kaupu reaalselt müüdi. Maakohus selgitas kohtuistungil, et arve ei ole tõend ja see tõendab üksnes seda, et arve kirjutaja on selle kirjutanud. Üllatuslikult on maakohus aga asunud otsuses vastupidisele seisukohale. Otsusest ei selgu, miks kohus muutis istungil väljendatud seisukohta ning millele tuginedes kohus järeldas, et Hadd OÜ on kaupu tegelikult ostnud. Seega on otsus üllatuslik. Kuna hageja nõustus maakohtu selgitusega eelmenetluses, et arve ei ole tõend, siis ei pidanud ta vajalikuks rohkem
arvete ebausaldusväärsusega seonduvate asjaolude esitamist ja täiendavate tõendite kogumist.
17.Maakohtu järeldused on vastuolus kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamise praktikas väljakujunenud põhimõttega, et kaubamärki tuleb kasutada avalikult ja väljapoole. Hageja, olles ise päikesepaneelide müügiturul tegutsev ettevõtja ning kursis oma konkurentide ja turul pakutavate toodetega, ei olnud enne vaidluse tekkimist midagi kuulnud kostja tegevusest ega suutnud enne hagi esitamist tuvastada Eesti turul ühtegi kostja Solar4you toodet. Kostja kaubamärgiga tooteid ei leidnud ka Google internetiotsing. Kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu samuti kaubamärgi Solar4you kasutamine või et kostja üldse päikesepaneelide tootmise alal tegutseks. Ka maakohtu menetluses ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks oma kaubamärki või tooteid reklaaminud. Samuti puuduvad tõendid kostja kodulehe külastatavuse kohta asjakohasel perioodil. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti tarbijal, kes hakkab endale sobivat toodet otsima, üldse võimalust kostja kaubamärki näha või tema kodulehele sattuda. Ainuüksi kodulehele info ülesriputamine ning üksikud arved oma isikliku tuttava äriühingule ei ole piisavad tõendamaks kaubamärgi tegelikku kasutamist, st tegutsemist turuosa loomise või säilitamise eesmärgil.
18.Hadd OÜ-le väidetavalt 2012, 2013 ja 2014 esitatud arvete kontekstis jättis kohus arvestamata asjaolu, et kostja majandusaasta aruannetes on nimetatud põhitegevusena üksnes „bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite HydroBreak jae- ja hulgikaubandust“. Kostja majandusaasta aruanded kinnitavad, et kostja kogu müügitulu 2012, 2013 ja 2014 tuli ainult HydroBreak kaubamärgiga toodete müügist. Kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu, et 2012, 2013 ja 2014. aastal oleks üldse Solar4you kaubamärgiga tooteid müüdud või et ettevõte oleks tegutsenud päikeseenergia seadmete turul. Maakohus leidis otsuses, et aruanded ei tõenda mittekasutamist, kuna kostja kinnitas kohtuistungil, et Solar4You toodete müümine on kostja kõrvaltegevus. Tegemist oli kostja esindaja paljasõnalise väitega. Juhul, kui Hadd OÜ-le esitatud arveid lugeda tõenditeks kaubamärgi kasutamise kohta, näitavad need ebapiisavat kaubamärgi kasutamise ulatust ja sagedust. Kokku on erinevate toodete arvete kogusumma viieaastase ajavahemiku jooksul ca 15 000 eurot. Hageja tugines maakohtus tõenditele, mille kohaselt ainuüksi ühe Eesti päikesepaneele tootva ettevõtte Naps Solar Estonia OÜ müügitulu ühes aastas on 1 734 224 eurot. Samuti selgitas hageja, et päikesepaneelide kaupade müüjaid on Eestis kümneid ning hageja enda 2015.a müügitulu ületas miljon eurot (1 162 424). Eeltoodud andmed näitavad Eestis asjaomase turu omadusi ja kaubanduslikku mahtu, mis on olulised tegurid kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamisel. Isegi, kui esitatud arveid üldse tõendiks pidada, siis need ei ole turu omaduste ja kaubandusliku mahu valguses piisavad, et järeldada kaubamärgi tegelikku kasutust. Maakohus jättis nendele asjaoludele hinnangu täielikult andmata, vaid sedastas, et need ei tõenda kaubamärgi mittekasutust. Lisaks esitas hageja tõendid, et päikeseenergial töötavad lambid ei ole kallid ja spetsiifilised kaubad. Tegu on odavate tavakaupadega, mis on müügil igas suuremas ehituskaupade poes (väljatrükid ehituskaupluste keti K-Rauta veebilehelt). Nendest tõenditest hoolimata nõustus kohus kostja paljasõnalise väitega, et tegemist on nn nišikaupadega. Seega ei ole kohtu järeldused kooskõlas menetluses kogutud tõenditega.
19.Maakohus ei ole tuvastanud kaubamärgi kasutamist kõikide registreeringus loetletud kaupade suhtes. Kostja tõendid seondusid üksnes päikesepaneelide ja sellega seotud kaupade (akud, inverterid) ning päikeseenergial töötavate lampidega. Samas on kaubamärgi registreeringu kaupade loetelu palju laiem. Olukorras, kus tõendeid ei ole esitatud muude kaupade kohta, oleks maakohus pidanud tühistama kaubamärgi registreeringu osaliselt, st kaupade suhtes, mille kohta tõendid puudusid.
20.Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks tõendite sisulise hindamise tulemusel leidma, et kostja kaubamärki on tegelikult kasutatud osadel registreeringus loetletud kaupadel, ei ole hageja hinnangul maakohus õigesti tuvastanud hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu klassides 35, 37 ja 42. Maakohus on pidanud kõiki teenuseid klasside 9 ja 11 kaupade täiendteenusteks, kuna need on seotud klassides 9 ja 11 nimetatud kaupade kasutamise, müümise, paigaldamise ja hooldamisega. Tegemist on väga erinevate teenustega ning otsusest ei selgu, millele tuginedes kohus järeldas, et tegemist on üksnes klasside 9 ja 11 kaupade täiendteenustega. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Tulenevalt TsMS § 435 lg 1 teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 392 lg 1 p-i 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud eelmenetluses tõendite väljaselgitamise kohustust. Samuti ei ole maakohus otsuses nõuetekohaselt tõendeid hinnanud.
24.KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.
25.Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-416/04 P (p 70) selgitanud, et kaubamärgi tegeliku kasutamisega on tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda, välja arvatud sümboolse tähendusega kasutamise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine. Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse
hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või teenuste olemasolul, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel.
26.Maakohus asus seisukohale, et kostja kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja kodulehe väljatrükid ja Hadd OÜ-le esitatud arved.
27.Maakohus on leidnud, et kostja on kaubamärki kasutanud, kuid ei ole sisuliselt analüüsinud, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on olnud tegelik. Sealhulgas ei ole maakohus hinnanud, kas kostja poolt kaubamärgi kasutamine viitab vastavas majandussektoris turuosa säilitamise või loomise tahtele. Maakohus on selgitanud, et kuna tegemist on nišikaupadega, siis ei pea kostja tõendama suurt kaubakäivet. Maakohus on aga jätnud täielikult põhjendamata oma seisukoha, et tegemist on nišikaupadega. Muuhulgas pakub kostja näiteks müügiks päikeseenergial töötavaid lampe. Päikeseenergial töötavaid lampe on võimalik osta ka ehitustarvete kauplusest ning tegemist ei ole kallihinnaliste toodetega (I kd tl 166-167). Maakohus ei ole analüüsinud ka kostja käibe mahtu ja tehingute sagedust vaidlusaluses valdkonnas ega hinnanud, kas see kinnitab kaubamärgi tegelikku kasutamist. Aastal 2012-2014 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arveid kokku ca 18 000 euro ulatuses. Hageja on esitanud tõendid, et näiteks päikesepaneelide valdkonnas tegutseva Naps Solar Estonia OÜ käive oli 2014.a üle 1,3 miljoni euro ja 2015 üle 1,7 miljoni euro. Kauba tegeliku kasutamise hindamisel võib tähtsust omada ka see, et kostja on vaidlusaluste kaupadega seonduvalt esitanud tõendeid üksnes ühe lepingupartneri (Hadd OÜ) olemasolu kohta.
28.Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna kostjal tuli kaubamärgi kasutamist tõendada vahemikus 29.03.2011-29.03.2016, siis oleks maakohus pidanud jätma tähelepanuta kostja veebilehe väljatrükid, mis on tehtud 02.05.2016. Kuna kostja sai hagimaterjalid kätte peale 29.03.2016, siis ei olnud tal võimalik esitada veebilehe väljatrükke, mis on tehtud vaidlusalusel perioodil. Küll ei ole aga maakohus analüüsinud, kuivõrd tõendab veebileht, mida on viimati muudetud 21.06.2006, kaubamärgi tegelikku kasutamist vaidlusalusel viie aastasel perioodil.
29.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on käitunud Hadd OÜ-le esitatud arvetega seonduvalt eksitavalt. 20.10.2016 istungil märkis maakohus, et arve ei ole tõend ning ei tõenda muud kui seda, et arve kirjutaja on selle kirjutanud (I kd tl 169 pöördel). Kohtuotsuses on aga maakohus märkinud, et arved tõendavad kaubamärgi kasutamist. Kolleegium märgib, et arved vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele (TsMS § 272) ning tegemist on tõenditega. Samas on maakohus vastuolulise käitumisega võtnud hagejalt võimaluse esitada tõendeid, mis võivad arvete usaldusväärsust tõendina kõigutada. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et kuna maakohus väitis, et arve ei ole tõend, siis ei pidanud ta vajalikuks esitada rohkem arvete ebausaldusväärsusega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid.
30.Lisaks ei ole maakohus hinnanud, milliste klassides 9 ja 11 märgitud kaupade suhtes on kostja oma kaubamärki kasutanud. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel on
maakohus muuhulgas asunud seisukohale, et klassides 35, 37 ja 42 sätestatud teenused on klassides 9 ja 11 sätestatud kaupade täiendteenused. Hageja registreerimistaotlusest nähtuvalt on ta taotlenud oma kaubamärgi registreerimist paljudes klassides 35, 37 ja 42 nimetatud teenustes. Maakohus ei ole analüüsinud, kas kõik need teenused on klassides 9 ja 11 nimetatud kaupade täiendteenused.
31.Ülaltoodule tuginedes ei ole maakohus hinnanud tõendeid sellest aspektist, kas kaubamärgi kasutamine kostja poolt on olnud tegelik. Kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 13.03.2017.a ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et vaidlusalused tehingud ei ole kõik tehingud, tehinguid on veel. Samuti on maakohus jätnud hageja ilma võimalusest esitada asjaolusid ja tõendeid lükkamaks ümber kostja esitatud tõendeid. Lisaks on maakohus jätnud oma seisukohad olulises osas põhjendamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole menetlusõiguse normide rikkumisi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
32.Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et hageja ei ole huvitatud isikuks, kes saab esitada hagi KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja avaldas maakohtu istungil seoses kompromissettepanekuga, et tema huviks on ainult klasside 35, 37 ja 42 loetletud teenuste tähistamine. Kolleegium märgib, et hageja väitis seda kompromissi arutamise käigus. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et tema huvi seondub ka kaubaklassidega. Seega on tõendamata kostja väide, et hageja ei ole huvitatud isikuks. Menetluskulude jaotus
33.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.