2-17-117792/11 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-117792 saanud nõuet varasemalt tasuda, kuna menetlusdokumendid saadeti aadressile XXX, Tallinn, kus kostja ei ela enam mitu aastat. Kohtumääruse põhjendused TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja 23.11.2017 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus teatas TsMS § 429 lg 3 kohaselt kostjale hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjale tähtaja 7 päeva esitada avalduse osas kohtule kirjalik seisukoht ning menetluskulude nimekiri. Kostja esitas 27.11.2017 ning 29.11.2017 kohtule kirjaliku seisukoha, kus tõi välja et tasus hageja põhinõude novembri 2017 alguses. Kostja selgitas, et ei ole saanud nõuet varasemalt tasuda, kuna menetlusdokumendid saadeti aadressile XXX, Tallinn, kus kostja ei ela enam mitu aastat. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Tallinna linna Tallinna Kiirabi kaudu (hageja) hagis XXX (hageja) vastu võlgnevuse nõudes. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lgs 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas hageja 21.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis toimetati kostjale kätte 04.09.2017. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite ning 13.09.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.09.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 04.10.2017 kohtumäärusega. Kostja sai hagiavalduse ning Harju Maakohtu 04.10.2017 kohtumääruse kätte 23.10.2017. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on hageja nõude rahuldanud 02.11.2017 (lk 56 – 58), seega on kostja hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist ning kostjal on käesoleval juhul TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 tulenevalt hageja menetluskulude kandmise kohustus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2-17-117792 kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulu koosneb riigilõivust summas 125 eurot, millest hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ning täiendava riigilõivu hagi esitamisel 80 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 80 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 500,76 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 125 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga. Samas asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja on hagist loobunud ning tal on TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb lugeda põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 62,50 eurot (125/2). Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist. Selleks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus esitada TsMS § 150 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu (riigilõivu) summas 62,50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).