2-16-130408/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 28.12.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 21.03.2017 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.04.2017 esitas OÜ Nordholm hagi K. V (end. K) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja 2016 suvel kostjale tervishoiuteenust (hambaraviteenus). Kostjale osutati arvel nr xxxx ja arvel nr xxxx märgitud teenuseid. Vastavalt VÕS §-le 769 oli nimetatud tervishoiuteenus hageja poolt kostja ravikaardil dokumenteeritud. Eespool märgitud teenuseid osutas hageja kostjale ettemaksu küsimata ning teenuste osutamise järgselt esitati kostjale arve nr xxxx, summas 258 eurot ja arve nr xxxx, summas 5 eurot. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Kostja tasu maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt nimetatud sätetele nõuabki hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 ja arvetel märgitud viivisemäärale õigus nõuda kostjalt viivist, summas kokku 20,16 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arve nr

Hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatu määras tasumata põhinõudelt päevas alates 30.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja pole hagejale tehtud töö eest tasunud, seega on sattunud oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse. Kohtule esitatud arvete osas muid töid teostama ei pidanud. Patsiendile ehk kostjale oli pärast esmast konsultatsiooni (25.02.2016) näidustatud ekstensiivne raviplaan ning see hõlmas hammaste eemaldamist. Pärast eemaldamist vajavad luu ja pehmed koed kuni 6 kuud aega, et paraneda. Selleks, et tagada patsiendile taastumise ajaks nö esteetiline lahendus tehti talle immediaatprotees, mille eest esitati arve nr xxxx. Üldine ravi pidi küll jätkuma, aga järgmisele visiidile kostja lihtsalt ei saabunud ja edaspidine kontakt puudub. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsundi tüüpi lepinguga. Hammaste proteesimisel on aga töövõtu elemente. Kuna hageja teostas kõik vajalikud tööd ja kostja raviplaani kohaselt järgmisele visiidile ei ilmunud, võib lepingu lõppenuks lugeda. Kostjalt võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks pöördus hageja 05.09.2016 inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Seoses kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse kasutamisega nõuab hageja kostjalt mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist, summas 30 eurot. Kostja ei ole inkassomenetluse käigus võlgnevust tasunud. Inkassomenetluse käigus saadeti kostjale posti teel 4 võlanõudekirja, tehti toiminguid kontaktandmete õigsuse kontrollimiseks, otsimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks. Võttes arvesse inkassomenetluses tehtud toimingute töö- ja ajakulu on hageja hinnangul sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud määras ehk 30 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kõigest eelnevast tulenevalt ja juhindudes VÕS § 758, 759, 761, 769 palub hageja kostjalt välja mõista kokku 313,16 eurot, millest 263 eurot on põhivõlg, 20,16 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 30 eurot on sissenõudmiskulu. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates 30.05.2017 kuni põhinõude summas 263 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta). Menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 03.10.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.10.2017, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.10.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 759 järgi loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 761 kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad OÜ Nordholm poolt kostjale tervishoiuteenuse (hambaraviteenuse) osutamisest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt tervishoiuteenuse osutamisel väljastatud arvetest nr. xxxx ja xxxx tulenev võlgnevus kokku 263 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates arvetel olevatest maksetähtaegadest kuni 29.05.2017 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 20,16 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (263 eurolt) perioodil 30.05.2017 kuni 30.11.2017 (k.a) 185 päeva eest moodustab 10,66 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 30.11.2017 seisuga kokku 30,82 eurot (20,16 eurot +10,66 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 01.12.2017 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla 263 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on peale lepingu lõpetamist saatnud kostjale 4 meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub sissenõudmiskulu 30 eurot väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv täpsustatud hagi hinnalt (334,20 eurolt kuulub tasumisele riigilõiv summas 75 eurot) tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 100 eurot, s.o. 25 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud riigilõivu määr, mille tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (TsMS § 150). Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui hagihinna järgi tuli tasuda, ehk 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-16-130408. Samuti kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja õigusabikuludeks on käibemaksuta: 1) õigusabikulud maksekäsukiirmenetluses summas 20 eurot, 2) õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, ajakulu 2,5 tundi, 1h/85 eurot summas 212,50 eurot 3) õigusabikulud täiendatud hagiavalduse koostamise eest, ajakulu 1,5 tundi, 1h/85 eurot summas 127,50 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.

Käesolevas asjas on hageja pidanud koostama kohtutele üksnes maksekäsu kiirmenetluse blanketilise avalduse ja hagiavalduse, mis hageja esindaja puhul on vormistatud standartse hagiavaldusena. Mõnevõrra keerukamaks teeb asja ainult see, et tegemist ei ole tavapärase võlanõudega. Samas ei ole esindaja pidanud käesolevas asjas osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hagiavalduse täiendamisel on esindaja lisanud hagile üksnes uue viivisearvestuse ning täiendavalt põhistanud esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Lähtudes eeltoodust ja hinnates menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulusid maksekäsukiirmenetluses summas 20 eurot ning hagimenetluses kõigi toimingute eest kokku ajakuluga 2 tundi, summas 170 eurot (2h x 85 eurot). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 265 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.