Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

2-16-8014

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Jake Transport hagi SilTruck Service OÜ vastu. Kohus määras asjas kohtuistungi 04.12.2017. 21.11.2017 esitas hageja esindaja Yury Shabas kohtule avalduse, milles palub lõpetada asja menetlus, sest pooled on jõudnud kompromissile, ja võimalusel tagastada hagejale riigilõivu osa. 24.11.2017 telefoni teel kinnitas Yury Shabas kohtujuristile, et hageja soovib menetluse lõpetamist seoses hagist loobumisega ning palub tagastada hagejale pool riigilõivu. Tema kinnitas kohtujuristile, et hagejale on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Kostja 29.11.2017 esitas kirjaliku vastuse hageja avalduse suhtes. Kostja teatab, et ei vaidle haginõudest loobumisele vastu ning palub välja mõista hagejalt tsiviilasja nr 2-16-8014 menetlemisel kantud kostja menetluskulud. Kostja ei ole hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning kostja on menetluse lõpetamisega nõus. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada määratud kohtuistungi aeg TsMS § 352 lg 1 alusel. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2(3)

2-16-8014 Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 4. Hageja ei esitanud andmeid, et kostja oleks rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist. Sama teatas ka kostja oma kirjalikus seisukohas. Seega ei esine käesolevas menetluses aluseid menetluskulude teisiti jaotamiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Selgitused riigilõivu tagastamise kohta Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Pangarekvisiite väljamakse tegemiseks ei ole hageja kohtule esitanud. Kohtute Infosüsteemist neid andmeid ei nähtu. Hagejal tuleb esitada pangarekvisiidid (saaja nimi, pangakonto number) riigilõivu tagastamiseks. Kohus lahendab hageja taotluse peale vajalike andmete esitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.