Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, avalduse sisu Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
2-17-9819 Xxxx, Xxxx, Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks Avalduse lahendamine nende Avaldaja I: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Avaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Avaldaja III: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Resolutsioon
Jätta Xxxx, Xxxx, Xxxx avaldus Xxxx lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata
suhtes
Menetluskulude kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud avaldajate Xxxx, Xxxx, Xxxx kanda
Edasiakebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot
Eelnev menetluskäik ja vaidlustamata asjaolud Xxxx (edaspidi avaldaja I), Xxxx(edaspidi avaldaja II) ja Xxxx(edaspidi avaldaja III) esitasid 11.05.2017 avalduse Xxxx(edaspidi puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille kohus eraldas 26.06.2017 määrusega iseseisvasse menetlusse tsiviilasjast nr 2-16-15131 avaldaja I avalduses puudutatud isiku vastu alaealiste laste (avaldaja I ja avaldaja II) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Avaldaja I ja puudutatud isik abiellusid 19.12.2007. Abielust sündis kaks last Xxxxja Xxxx. Avaldaja I ja puudutatud isk lahutasid abielu 14.09.2012 ja elavad käesoleval ajal eraldi. Avalduse asjaolud Avalduse põhjenduste kohaselt on avalduse esitamise põhjuseks puudatud isiku pidev vaimne vägivald avaldajate suhtes, mis seisneb puudutatud isiku tahtes domineerida, perekonda alandada ning hirmu ja kontrolli all hoida ja endale allutada. Avaldajale I on puudutatud isik
saatnud solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid, e-kirju ja avaldaja II peale karjunud telefonis. Puudutatud isik on solvanud avaldajaid ja karjunud nende peale isa ja laste kohtumisel Ülemiste keskuses märtsikuus ning ähvardanud avaldajat kahvliga silma torgata. Lapsed said kohtumisel šoki ja pikaajalise hingelise trauma. Puudutatud isik jälgib ja jälitab avaldajaid autoga, viibides tihti autos avaldajate maja ees, mis näitab puudutatud isiku ebaadekvaatset käitumist. Puudutatud isik tarvitab narkootilisi aineid ja on selle eest karistatud ning talle määrati seoses ebaadekvaatse käitumisega kohtuistungil teises tsiviilasjas kohtupsühhiaatria ekspertiis. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik vaidleb vastu lähenemiskeelule leides, et avaldus on täies ulatuses tõendamata ja paljasõnaline ning tegemist on väljamõeldud põhjustega. Avaldaja väide, et laste isa on kohaldanud avaldaja suhtes vägivalda või seda jätkab, on vale. Vastuväidete kohaselt kahjustab avaldaja I laste õigusi ning takistab pikka aega lastel isaga kohtuda. Pooltel on tõusetunud ka küsimus viimase lapse isaduse osas, kus laste ema lubas alguses minna DNA laborisse, kuid seejärel hakkas ta hoopis lastega kohtumist takistama. Avaldaja ise jälitab laste isa ja jälgib teda facebook ́is. Laste isa ei soovigi laste emaga suhelda, vaid oma lastega. Laste ema on aga blokeerinud kõik suhtlusvahendid lastega suhtlemiseks. Puudutatud isik on esitanud kohtule teises tsiviilasjas tõendi, et ei ole vaimuhaige ning puuduvad põhjused keelata lastega kohtumisi. Ka politsei poolt on esitatud tõend, et avaldaja väited on tõendamata. Puudutatud isikul on kodukontori jaoks ruum elumajas Virbi 8, mis on ärimaja. Avaldaja elukoha ja ärimaja vahel on vähemalt 500 m, kuid võimalikud on juhuslikud kohtumised kauplustes. Võimalik telefonitsi rääkimine lastega on toimunud nii ammu, et seda puudutatud isik enam ei mäletagi. Ülemiste Keskuses ei ole puudutatud isik karjunud. Absoluutselt vale on kahvlit puudutav väide. Eestkoste asutuste seisukohad Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta 14.09.2017 arvamuses lähenemiskeelu kohaldamist ning on seisukohal, et avalduses esile toodu on tõendamata. Samas taunitakse puudutatud isiku avaldajale I saadetud sms-ides ja e-kirjades väljendatud solvamisi. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta 21.09.2017 arvamuses lähenemiskeelu kohaldamist ning on seisukohal, et avaldajate II ja III minimaalne suhtlemine puudutatud isikuga on laste huvides. Samas tõdetakse, et avaldaja I ja puudutatud isiku omavahelised suhted on äärmiselt halvad ning vanemad ei jõua kuidagi kokkuleppele lapsi puudutavates küsimustes. 20.11.2017 ärakuulamine Ärakuulamisel jäi avaldaja I ise ja avaldajate II ja III esindajana oma avalduse juurde ja palus kohaldada puudutatud isikule lähenemiskeeldu, kuna viimane ei käitu adekvaatselt, väljendab oma käitumisega kontrollimist ja domineerimist ning hirmutab avaldajaid.
Puudutatud isik jäi samuti oma seisukohtade juurde ja palus jätta avaldus rahuldamata. Eestkoste asutuse esindajad ei toetanud lähenemiskeelu kohaldamist, kuid märkisid, et puudutatud isiku käitumine on olnud kohati ebaadekvaatne ja lapsed kardavad või väldivad isa. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-91-14 p 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Kohtule esitatud avaldusest, puudutatud isiku vastusest, eestkosteasutuste seisukohtadest ja tsiviilasja 2-16-15131 menetluses tehtud kohtumäärusest nähtub, et menetlusosalised puutuvad omavahel vältimatult kokku seoses sellega, et avaldajal I ja puudutatud isikul on ühised lapsed, kellega suhtlemiseks on kohus 26.06.2017 kohtumäärusega, mis jõustus 02.10.2017 Tallina Ringkonnakohtu määrusega määranud puudutatud isiku ja avaldaja II ja avaldaja III suhtlemiskorra üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäevadel kell 12-18 alates 30.juulist 2017. Kohtumäärus kuulub TsMS § 667 lg 5 kohaselt täitmisele. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus nõustub avaldajatega ja eestkosteasutuste esindajatega, et puudutatud isiku saadetud SMS-id on äärmiselt räiged ja avaldajat solvavad, kuid avaldaja I ja puudutatud isiku ütlustest nähtuvalt on käesolevaks ajaks nende saatmine lõppenud, sest avaldaja I blokeeris puudutatud isiku numbrilt tulevad kõned ja teated. Seega ei saa neid pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Muid ebaviisakaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud
isiku poolt avaldajate kohta, ei ole avaldajad tõendanud. Kohus on seisukohal, et sõidukist avaldajate jälgimine ei ole neid ohustav ega õigusi rikkuv. Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.2017 vastusest avaldajale I ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest nr 17231501163 nähtub, et avaldaja I 28.06.2017 avalduse põhjal otsustati kriminaalmenetlust mitte algatada süüteokoosseisu puudumise tõttu ja samuti ei sedastatud süüteo tunnuseid 21.08.2017 avaldaja I kirjeldatud juhtumis, mille kohaselt puudutatud isik jälgis avaldajaid 21.08.2017 kell 19.20 majatrepi juures autost, naeris ning tekitas avaldajates hirmutunde. Lähenemiskeelu kohaldamata jätmisel avaldajate II ja III suhtes tuleb arvestada täiendavalt, et puudutatud isikul on vastavalt tsiviilasjas nr 2-16-15131 26.06.2017 tehtud kohtumäärusele õigus lastega kohtuda kaks korda kuus ja avaldajal I tuleb vastavat kohtumäärust täita. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna avalduse esitas ja selle lahendamine toimus avaldaja huvides, siis tuleb menetluskulu, riigilõiv 50 eurot, lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest jätta avaldaja kanda. /digitaalallkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.