Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-6360
Tsiviilasi
OÜ Vene Glass hagi EcoHouse Group OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2017 (otsuses ekslikult märgitud 10.03.2016) otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EcoHouse Group OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4540.80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ Vene Glass (registrikood 11969032), lepinguline esindaja Marko Tiirik Kostja/apellant EcoHouse Group OÜ (registrikood 12160944), seaduslik esindaja juhatuse liige AK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.03.2017 (otsuses ekslikult märgitud 10.03.2016) otsus tühistada. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Võtta täiendavate tõenditena vastu hageja 30.10.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud arve-saatelehe nr 00001 erinevad koopiad (4-l lehel) ja kostja juhatuse liikme allkirja erinevatel dokumentidel (6-l lehel).
4.Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus ja apellatsioonimenetluses kokku 501.92 eurot.
5.Mõista OÜ-lt Vene Glass välja EcoHouse Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 501.92 eurot.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.21.04.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 4540.80 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja e-posti teel 17.09.2014 tellimuse 70cl suuruste Export Vodka pudelite (kaks transpordiühikut) ostmiseks, millega hageja nõustus. Kostja sai kauba kätte 28.11.2014. Kostja tasus arve nr 63-1 osaliselt, s.o 9539.71 eurost 4998.91 eurot, tasumata on 4540.80 eurot.
3.Vastuseks kostjale selgitas hageja, et ei ole saanud kostjalt kaupa, mille eest oleks pidanud tasuma kostjale 4540.80 eurot. Puudub kokkulepe tasaarvestuseks. Ainuüksi leping ja arve ei tõenda hagejal kohustuse tekkimist. Hageja seaduslik esindaja kauba vastuvõtudokumentidele alla kirjutanud ei ole, allkirjastatud on vaid arve selle kättesaamise. Hagejal puudub seos Sillamäega, hageja tegevuskoht on Jõhvis. Ka ei ole hagejal Sillamäel ladu. Kostja ei tõendanud, et tal üldse oleks olnud olemas väidetavad pudelid „Arina“. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu vastavalt poolte suulisele kokkuleppele. Nimelt leppisid pooled kokku, et kostja saadab hagejale „Arina“ pudelid ega nõua temalt saadud kauba eest ülejäänud 4540.80 euro tasumist. Pooltel olid juba 2013. aastast usalduslikud suhted, mida tõendab sel aastal sõlmitud leping. Ka see, et hagejale esitatud arvele ei olnud märgitud viivisemäära, kinnitab tasaarvestusliku kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Esimese astme kohtu otsus
5.10.03.2017 (otsuses ekslikult märgitud 10.03.2016) otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 4540.80 eurot ning menetluskulude katteks 1500 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid kokkuleppe 17.09.2014 70cl Export Vodka pudeli väärtuses 9539.71 eurot tarnimiseks; kostja sai kauba kätte 28.11.2014; kostja tasus talle hageja poolt esitatud arvest nr 63-1 4998.91 eurot.
8.Kuna pooled sõlmisid vaidlustamata asjaolude kohaselt 17.09.2014 lepingu, mille alusel ostis kostja hagejalt kaupa 9539.71 euro eest, siis sõlmisid pooled müügilepingu VÕS § 208 järgi. Kostja väitis, et poolte kokkuleppe kohaselt tarnis ta 11.11.2014 hagejale 3440 Arina (700 ml) pudelit 4540.80 euro eest ja pooled leppisid kokku, et tasaarvestavad vastastikused nõuded. Seega on kostja väide pudelite tarne kohta hagejale vaadeldav müügilepinguna VÕS § 208 lõike 1 järgi, millest tulenevat nõuet saaks tasaarvestada VÕS § 198 lõike 1 järgi. Järgnevalt vaatles kohus, kas see kokkulepe on tõendatud.
9.Kostja poolt kohtule esitatud kostja arve/saatelehest nr 000001 11.11.2014 nähtub, et kostja on kirjutanud selle arve tasumiseks hagejale 3440 Arina pudeli (70cl) eest summas 4540.80 eurot, arve on vastu võetud, kuid ei nähtu nime, kes on selle vastu võtnud (t lk 34). Märgitud arve pärineb hilisemast ajast, mil pooled olid juba sõlminud müügilepingu (17.09.2014) ja enne seda, kui kostja sai hagejalt kauba kätte (28.11.2014). Kostja esitas kohtule 2013.a pooltevahelise lepingu, mille kehtivus oli kuni 31.12.2014 (t lk 35-37). Lepingust nähtub, et hageja müüb kostjale klaasplastiktaarat, pakkematerjale. Seega on kostja küll tõendanud, et poolte vahel olid lepingulised suhted pakkematerjali ja taara müügiks, küll aga nõustus kohus hagejaga, et kostja esitatud 2013.a leping ei tõenda, et klaastaara müüjaks hagejale võiks olla 11.11.2014 hoopis kostja ehk et selle 2013.a lepingu alusel müüks kostja hagejale 2013.a lepingus kokkulepitud kaupa.
10.Kostja on esitanud CMR saatelehe, pakkesertifikaadi ja arve (t lk 87-88), millest nähtuvalt on kostja saanud firmalt Migras (Leedu) 0,7 Arina siniseid pudeleid 8 alust 13.10.2014. Nende tõenditega on kostja lükanud ümber hageja väite sellest, et kostjal ei ole sellist kaupa üldse olemas olnud. Kostja esitas kohtule kauba saatelehe (t lk 75), mille kohaselt on vedaja Koonusmaa LK OÜ võtnud kostjalt 11.11.2014 vedamiseks 3440 Arina 700 ml pudelit marsruudil Tallinn-Sillamäe. Lisaks on esitanud ka vedaja Koonusmaa LK OÜ arve 12.11.2014 veotasu kohta, kviitungi selle tasumise kohta (120 eurot, t lk 76-77). Arve ja kviitung kinnitavad kostja väiteid, et reaalselt on kostja tasunud vedajale veo eest marsruudil Tallinn-Sillamäe, ja lükkavad ümber hageja väited sellest, justkui Koonusmaa LK OÜ üldse ei eksisteeriks. Samas ei tõenda kohtu hinnangul viidatud Koonusmaa LK OÜ arve, kviitung ja saateleht, millega on tehtud vedu marsruudil Tallinn-Sillamäe, et kaup 3440 Arina pudelit 700 ml oleks hagejale üle antud, sest saatelehel selle kaupa üleandmist hagejale ei nähtu. Veelgi enam, kohtule esitatud hageja arvest kostjale, pakkelehelt (t lk 5-6, 10-11) nähtub, et hageja tegevuskoht on Jõhvis, mitte Sillamäel.
11.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud: 1) pooltevahelist kokkulepet, et kostja tarnib hagejale 11.11.2014 3440 Arina pudelit 700 ml 4540.80 euro eest; 2)
et see kaup oleks hagejale üle antud ja 3) et sellest tulenev tasunõue oleks poolte vahel tasaarvestatud. Kostja väide, et hageja ei ole tema enda esitatud arves kostjale märkinud viivisemäära ja et see viitab tasaarvestuse kokkuleppele, sellise kokkuleppe olemasolu ei tõenda. Kohtu hinnangul on seega tõendamata, et poolte vahel oleks VÕS § 208 lõikest 1 tulenev müügileping, mille oleks kostja hageja ees täitnud ja millest tulenevalt oleks tal VÕS § 208 lõike 1 järgi hageja vastu tasunõue 4540.80 eurot. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja ei saa oma väidetavat nõuet summas 4540.80 eurot ka kohtumenetluses VÕS § 198 lõike 1 järgi hageja nõudega tasaarvestada.
12.Kuna vaidlus puudus, et kostja ei ole hagejale tema poolt müüdud kauba eest osaliselt tasunud, on kostja rikkunud pooltevahelist müügilepingut VÕS § 100 järgi (osaline kohustuse täitmata jätmine). Nimetatud põhjustel on hagejal õigus VÕS § 8 lõike 2, § 76 lõigetele 1 ja 2, § 101 lõike 1 punkti 1, § 108 lõike 1 ja § 208 lõike 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hagi on seega tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista 4540.80 eurot.
13.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Esindaja kulud on järgmised: materjalidega tutvumine, hagi esitamine kohtule kokku 3h eest 300 eurot; kostja vastusega tutvumine, sellele vastuse esitamine 3h eest 300 eurot; 21.11.2016 istungi ettevalmistamise ja osalemise kulu kokku 1h eest 100 eurot; kostja 20.01.2017 seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine 2h 200 eurot; kostja 09.01.2017 seisukohaga, tõenditega tutvumine 1h eest 100 eurot; 20.02.2017 istungi ettevalmistamise ja osalemise kulu kokku 2h eest 200 eurot. Tunnitasumäär on 100 eurot (käibemaksuta). Kokku esindaja kulud 1200 eurot. Kohus leidis, et esindaja kulud seoses 20.02.2017 istungi ettevalmistamise ja istungil osalemisega (2h 200 eurot) on ülepaisutatud. Nimelt kestis istung kell 11.05-11.10, kusjuures 21.11.2016 istungiga seotud kulud (ettevalmistamine, osalemine) olid väiksemad samal ajal kui 21.11.2016 istung kestis 1h ja 20min. Eeltoodu alusel leidis kohus, et 20.02.2017 istungi ettevalmistamise ja istungil osalemisega seotud kulud on põhjendatud 1h eest summas 100 eurot. Ülejäänud esindaja kulud on põhjendatud ja vastavad tehtud tööle. Kohus märkis vaid seda, et õige ei ole, et hageja pidi tutvuma kostja 09.01.2017 tõenditega, sest siis neid ei esitatud, küll aga esitati need 09.02.2017. Samas on selle seisukoha ja tõenditega tutvumise aeg põhjendatud (1h 100 eurot). Seega on hageja esindaja põhjendatud kulud kokku 1100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja tasus hagilt lõivu 400 eurot, kokku on hageja menetluskulud 1500 eurot.
14.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäid hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hagejale tema menetluskulude katteks 1500 eurot ja kooskõlas TsMS 177 lõikega 4 viivis seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud 101.92 eurot jäid TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 järgi tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
15.10.04.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ega selgitanud välja vajalikke asjaolusid. Arve-saateleht nr 000001 tõendab, et kostja on hagejale 11.11.2014 toimetanud arvel
märgitud kauba kohale ja sellega olid poolte nõuded tasaarvestatud. Kostja on mitmekordselt osutanud kohtu tähelepanu asjaolule, et kõnealuse arve-saatelehe peal on hageja juhatuse liikme GP allkiri, mis tõendab kauba vastuvõtmist hageja poolt. Hageja ei ole saatelehel olevat allkirja vaidlustanud, millise asjaolu jättis maakohus hindamata. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et arve-saatelehel vastuvõtja nime puudumisest saab järeldada, et kaup ei ole hagejani jõudnud. Tähtis on ikkagi vastuvõtja allkiri, mitte nimi, sest allkirja ehtsust saab kohtuekspertiisi raames kontrollida. Selline võimalus oli ka hagejal, kuid ta ei kasutanud seda.
17.Asjaolu, et arve-saateleht pärineb hilisemast ajast, mil pooled olid juba sõlminud 17.09.2014 müügilepingu, kuid enne seda, kui kostja sai hagejalt kauba kätte (28.11.2014), tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nõuete tasaarvestamiseks. Hageja ei oleks kostjale tellitud kaupa üldsegi saatnud, kui arve tasumise osas oleksid esinenud puudused. Hageja hakkas nõudma puuduolevat raha alles poolteist aastat peale kõnealuste sündmuste toimumist.
18.Kohus on 2013.a lepingut valesti hinnanud. Kostja ei soovinud sellega tõendada, kas 11.11.2014 klaastaara müüjaks hagejale võis olla kostja, vaid seda, et poolte lepingulised suhted olid aktuaalsed juba 2013.a ja et poolte vahel olid usalduslikud suhted ning et kostja ei arvanud, et hageja võib usaldust kuritarvitada ja kasutada ära olukorda, et kirjalikku tasaarvestamise avaldust ei ole.
19.Kostja ja Koonusmaa LT OÜ vahel sõlmitud veoteenuse lepingu (saateleht), Koonusmaa LT OÜ väljastatud arve (Invoice) ja kostja tasutud arve (Invoicekviitung) alusel on võimalik tuvastada, et veoteenus Tallinn-Sillamäe leidis aset 11.11.2014. Eeltoodud dokumentidel ei pea olema hageja allkirja kauba üleandmise kohta, sest nende dokumentide eesmärgiks on tõendada veoteenuse osutamist. Kauba üleandmine on tõendatud arve-saatelehega nr 000001. Kui on tegemist riigisiseste kaubavedudega, piisab arve-saatelehest, mis tõendab kauba üleandmist.
20.Kohus on otsuse tegemisel mh lähtunud asjaolust, et justkui hagejal ei ole Sillamäega mingit seost. Kostja ei pea eraldi välja selgitama, kas hagejal on seos, sest kostja lähtus sellest, et hageja palus kauba kohaletoimetamist Sillamäele.
21.Kohus on teinud vale järelduse, leides, et kostja väide, et hageja ei ole tema enda esitatud arves kostjale märkinud viivisemäära ja et see viitab tasaarvestuse kokkuleppele, ei tõenda tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu. Kohus on jätnud arvestamata sellega, et ka kostja poolt hagejale esitatud arves ei olnud märgitud viivisemäära. See omakorda tähendab, et kostja ega hageja ei ole algusest peale soovinud viivist saada, mis kaudselt viitab ka kokkuleppe olemasolule. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja uurinud vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab
hagi rahuldamata ja jaotab ning määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
24.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata vastustaja taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu hageja 30.10.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud arve-saatelehe nr 00001 erinevad koopiad (4-l lehel) ja kostja juhatuse liikme allkirja näidised erinevatel dokumentidel (6-l lehel). Taotluse esitamist võimaldas ringkonnakohus 16.10.2017 korraldavas määruses, milles selgitas pooltele asjakohast tõendamiskoormust. Apellant on täiendavate tõenditega tutvunud. Täiendavate tõendite vastuvõtmisele apellant vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et konkreetsel juhul võimaldab täiendavate tõendite vastuvõtmist TsMS § 652 lõike 3 punkt 1, kuna maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ebapiisavalt. Esitatu tõendusliku väärtuse kohta võtab kohus seisukoha otsuses allpool.
25.Nii maakohtus kui apellatsiooniastmes puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjal oli hageja poolt 17.09.2014 müügikokkuleppe täitmise alusel 70cl Export Vodka pudelite ostuhinna 9539.71 eurot tasumise kohustus hagejale, millest kostja tasus 4998.91 eurot. Tasumata 4540.80 eurot käsitleb hageja kostja võlgnevusena. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled suulise tasaarvestuse kokkuleppe, millega leppisid kokku, et ostuhinnast 4540.80 eurot loetakse tasutuks hageja kohustusega tasuda kostjale ostetud 70cl helesiniste ARINA pudelite ostuhind. Lisaks väidetavale suulisele tasaarvestuse avaldusele esitas kostja maakohtus kirjalikus vormis menetlusliku tasaarvestuse avalduse (t lk 96 pöördel).
26.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus eksis tõendite kogumi hindamisel ja tõendamiskoormuse jaotamisel, kui asus seisukohale, et kostja esitatud tõendite kogumiga ei leidnud tõendamist kostjal hageja vastu väidetud vastunõude olemasolu. Tõendamiskoormuse ebaõige jaotamine annab ringkonnakohtule aluse hinnata asjas kogutud tõendid ümber (TsMS § 653).
27.Kolleegium on maakohtus esitatud poolte väidete ja tõendite kogumi (TsMS § 232 lõige 1) alusel seisukohal, et kostja esitatud 11.11.2014 kuupäeva kandvat arvesaatelehte (t lk 34), millelt nähtuvad nii vastuvõtja kui väljaandja allkirjad, on alust käsitleda konkreetses vaidluses täitmise kviitungina VÕS § 95 lõike 1 mõttes. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et soovib sellega tõendada kauba üleandmist hagejale ja et selle allkirjastas kauba vastuvõtjana hageja juhatuse liige GP (t lk 31, 34, 86 pöördel). Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja selgelt, et P võttis kauba (taara) vastu (t lk 71) ja hageja esindaja ei vaielnud kostjale vastu, vaid esitas muusisulisi vastuväiteid – et kostjal ei olnud midagi müüa, et pidi olema vedaja, kes kauba kohale viis (t lk 71 pöördel). Dokumendi allkirjastamist juhatuse liikme GP poolt ei ole hageja kohtumenetluses üheselt mõistetavalt eitanud, vaid on vastuväidetes toonud esile järgmist: „hageja seaduslik esindaja kauba vastuvõtudokumentidele alla kirjutanud ei ole, allkirjastatud on arve, et see on kätte saadud“ (17.08.2016 menetlusdokumendis t lk 56); “... kostja ei ole nimetanud ühtegi kontaktisikut, samuti isikut, kes kauba vastu võttis“ (20.01.2017 menetlusdokumendis t lk 82 pöördel); „GP on kinnitanud, et ta ei ole vaidlusalust kaupa kätte saanud, tema erinevad allkirjad arve-saatelehtedel kauba kättesaamist ei kinnita“ (vastuses apellatsioonkaebusele (t lk 129); „GP ei ole kunagi kinnitanud, et tema on vaidlusaluse arve allkirjastanud“ (30.10.2017 menetlusdokumendis t lk 143 pöördel). Kostja tõi lisaks maakohtus esile, et andis suulise müügikokkuleppe alusel hagejale
11.11.2014 üle kauba (klaaspudelid „ARINA“ helesinine 70cl), mille eest pidi hageja hiljemalt 18.11.2014 tasuma 4540.80 eurot. Arve-saatelehelt nähtuva kauba olemasolu ja hagejale vedamise kohta esitas kostja vedaja (Koonusmaa LT OÜ) CMR kaheksa aluse samade pudelite saamise kohta 13.10.2014 Leedust koos saatelehe ja sertifikaadiga (t lk 87, 88). Kauba hagejale tarnimise kohta esitas kostja sama vedaja eestisisese veodokumendi (t lk 75), millelt nähtub, et 11.11.2014 transporditi 4 alust klaaspudeleid Arina 700ml Nisu 2 Tallinn aadressilt Sillamäele, saajaks hageja, tingimuseks „arve-saateleht“, ning maksedokumendid transpordi eest tasumise kohta (t lk 76, 77). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et nende tõenditega lükkas kostja ümber hageja vastuväited 11.11.2014 arve-saatelehel näidatud kauba kostjal olemasolu kohta. Samuti selle kohta, et konkreetne vedaja aastal 2014 eksisteeris ja väidetud vedu toimus. Ringkonnakohus lisab, et viidatud tõendite kogumiga tõendamist leidnud asjaoludele lisaks annab kostja väidetele elulise usutavuse asjaolu, et hageja 28.11.2014 arvest (t lk 13) tasus kostja vähem täpselt sama summa, mis nähtub tema 11.11.2014 arve-saatelehelt, st 4540.80 eurot. Samuti see, et ka kohtueelselt esitas kostja vastastikustele nõuetele ja tasaarvestusele viitava vastuväite (kostja 09.03.2016 e-kiri hageja lepingulisele esindajale t lk 12).
28.Täitmise kviitung VÕS § 95 järgi on dokument, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Kolleegium on eelnevalt analüüsitud tõenditega tõendatud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et 11.11.2014 arve-saatelehe näol on tegemist täitmise kviitungiga, mille alusel pöördus tavaline tõendamiskoormus ümber ja kauba mittesaamise tõendamise kohustus on hagejal. Seega ei ole käesolevas asjas põhjendatud hageja väited, nagu oleks kostja pidanud taotlema GP allkirjaekspertiisi. Hageja ei esitanud maakohtus sõnaselget vastuväidet, et konkreetne isik ei ole dokumenti allkirjastanud ega teinud oma vastuväidet eluliselt usutavaks. Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et allkirjastajaks ja kauba vastuvõtjaks oli nimelt hageja juhatuse liige. Samuti kostja tõendas ja tegi eluliselt usutavaks kauba saatmise hagejale. Lisaks selgitas kostja korduvalt, et on ekspertiisi jaoks valmis esitama originaalallkirjadega arve-saatelehe. Kolleegium juhtis tõendamiskoormuse muutumisele korraldavas määruses tähelepanu ja andis hagejale võimaluse esitada vastavalt oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kuid ekspertiisi määramist hageja ei taotlenud. Esitatud dokumendid GP allkirjadega ja nende visuaalne võrdlemine vaidlusaluse dokumendiga ei lükka ümber kostja väidet, et arve-saateleht on nimetatud isiku poolt allkirjastatud. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Lisaks kostjal hageja vastu samaliigilise nõude tuvastamisele tuli maakohtul tuvastada, kas kostja on esitanud VÕS § 198 kohase tasaarvestusavalduse hagejale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidetud suulise tasaarvestusavalduse tegemine tõendamist ei leidnud. Küll aga on tõendatud kirjaliku tasaarvestusavalduse tegemine 21.12.2016 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (t 96 pöördel).
30.Eeltooduga on tõendatud, et hagetav nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestamisega VÕS § 186 punkti 2 alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Hagi rahuldamata jäämisel jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kostja/apellandi menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja/vastustaja kanda. Maakohus tuvastas kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna tõlkekulu kokku 101.92 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Vastavalt 30.10.2017 taotlusele lisandub sellele apellatsioonimenetluses kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 400 eurot. TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 143 punkti 1 alusel tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu 501.92 eurot.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.