Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-6684
Hagihind
JPP INVEST OÜ hagi XXX vastu võla saamiseks ja XXX vastuhagi JPP INVEST OÜ vastu võlatunnistuse tagastamiseks 219 158 eurot
Vastuhagi hind
3 500 eurot
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja) JPP INVEST OÜ (registrikood esindajad 12869236, asukoht Tornimäe 7, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Marosov (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erki Siht (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) 26.09.2017
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Marosov Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erki Siht
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada JPP INVEST OÜ hagi XXX vastu võla saamiseks.
2.Välja mõista XXXlt põhinõue 95 500 (üheksakümmend viis tuhat viissada) eurot, intressid 28 158 (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja viivised 95 500 (üheksakümmend viis tuhat viissada) eurot JPP INVEST OÜ kasuks.
3.Jätta XXX vastuhagi JPP INVEST OÜ vastu võlatunnistuse tagastamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2-16-6684
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXX kanda.
5.Välja mõista XXXlt menetluskulud 9 699,60 (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot JPP INVEST OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras JPP INVEST OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.02.10.2013 allkirjastas XXX digitaalselt dokumendi „Võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr 12 02.10.2013.a“, mille kohaselt leppisid XXX ja XXX kokku, et XXX tasub XXX põhivõlgnevuse summas 115 500 eurot ja lisanduvad intressid summas 14 158 eurot maksegraafiku alusel (tl 103-106).
2.02.10.2013 allkirjastasid XXX ja XXX omakäeliselt dokumendi „Võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr 12 02.10.2013.a.“ (edaspidi Kokkulepe), mille kohaselt leppisid XXX ja XXX kokku, et XXX tasub XXX põhivõlgnevuse summas 115 500 eurot ja lisanduvad intressid summas 28 158 eurot maksegraafiku alusel. Kokkuleppe kohaselt tuli tasuda 20 000 eurot 04.10.2013 ning 95 500 eurot ja lisanduvad intressid 28 158 eurot 03.10.2014 (tl 18A-18B).
3.04.10.2013 tasus Neutran Invest OÜ XXXe kontole 20 000 eurot selgitusega „XXXi eest vastavalt kokkuleppele“ (tl 107).
4.05.10.2013 suri XXX. Vastavalt 15.01.2015 Tallinna notar Robert Kimmeli poolt tõestatud pärimistunnistusele olid XXXi pärijateks pärandaja üleelanud abikaasa XXX ehk kostja ja pärandaja alanejad lapsed (tl 5-6).
5.27.04.2015 esitas XXX kostjale nõude tulenevalt Kokkuleppest, paludes tasuda võlg summas 123 658 eurot hiljemalt 10.05.2015 (tl 7-8).
6.25.06.2015 sõlmisid XXX ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas XXX Kokkuleppest tulenevad nõuded hagejale (tl 9-12). XXX saatis kostjale teatise nõude loovutamise kohta 02.07.2015 (tl 13).
7.26.06.2015 saatis hageja kostjale teate nõude olemasolu kohta tulenevalt Kokkuleppest ning soovitas kostjal hagejaga võla likvideerimise osas ühendust võtta (tl 14-15).
Hageja nõue ja põhjendused
2-16-6684
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 95 500 eurot, intressi 28 158 eurot, viivise 95 500 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 30, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.
9.Hageja märgib, et: 02.10.2013 kokkulepe XXX ja XXXi vahel on kehtiv, XXX loovutas Kokkuleppest tuleneva nõuda hagejale ning kohustus on läinud pärimise alusel üle kostjale; tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega; XXXi ja XXXe vahel oli 2010.a maikuus sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel laenas XXX XXXile 500 000 krooni; XXX vahendas 2010.aastal XXXile investeeringuid 9 miljoni krooni ulatuses, mille eest kohustus XXX tasuma 250 000 krooni vahendustasu; XXX ei maksnud laenu tagasi ega maksnud vahendustasu; kokkuleppe peamine eesmärk oli luua XXXi ja XXXe vaheliste suuliste kokkulepete kõrvale täiendav kirjalik kokkulepe lihtsustamaks võla sissenõudmist ning fikseerimaks erinevate suuliste kokkulepete lõpptulemusel kujunenud võlgnevust; Kokkuleppest nähtub poolte tahe luua iseseisev kohustus kokkulepitud võlasumma tasumiseks; väide, et Kokkulepe on fabritseeritud, on tõendamata; hageja on lisaks käsitsi allkirjastatud versioonile lisanud digitaalselt allkirjastatud versiooni; Kokkulepe allkirjastati notari juures käsitsi, kuna digitaalselt allkirjastatud kokkuleppes oli intressisumma valesti märgitud; Kokkuleppe sõlmimine ei ole käsitletav XXXi ja kostja ühisvara käsutamisena ning vajalik ei olnud kostja nõusolek; Kokkulepe ei ole kuidagi vastuolus heade kommetega; viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna kostja on viidanud Riigikohtu lahendile, millest viivisemäär tulenes tüüptingimusest, antud juhul pole kokkuleppes sätestatud viivisemäär tüüptingimus; hageja on viiviste summat ligikaudu poole võrra vähendanud ega nõua viiviseid üle põhinõude summa. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja märgib, et: 02.10.2013 Kokkuleppe näol võib tegemist olla fabritseeritud kokkuleppega; tegemist on pigem deklaratiivse võlatunnistusega, kuna kokkuleppest nähtub poolte tahe kinnitada olemasolevat nn võlgnevust, mitte luua uus abstraktne kohustus; võlatunnistuses on määratletud varasem põhivõlgnevus ja intressid; tõenditest nähtub, et XXXil puudusid kohustused XXX ees; 19.05.2010 maksekorraldus ei tõenda XXXi ja XXXe vahel varasema laenusuhte olemasolu; XXXi ja XXXe vahel väidetav vahendustasu kokkuleppe sõlmimine on tõendamata; hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et 02.10.2013 kokkuleppel oli majanduslik sisu ning XXX oleks mingit laenu või rahalisi hüvesid saanud; tegelik menetlusosaline ja huvitatud isik käesolevas vaidluses on XXX, mistõttu tema poolt tunnistajana antud ütlused on ebausaldusväärsed. Tingimuslik vastuhagi
2-16-6684
12.Vastuhagi hageja/põhihagi kostja (edaspidi kostja) palub juhul kui kohus loeb hagi aluseks oleva 02.10.2013 Kokkuleppe konstitutiivseks võlatunnistuseks ja sel alusel muidu hagi rahuldaks, siis kohustada hagejat tagastama kostjale 02.10.2013 Kokkulepe ning lugeda 02.10.2013 Kokkuleppest tulenev nõudeõigus lõppenuks nõude loovutamise teel kokkulangemise kaudu.
13.Kostja märgib, et tegemist on ilmselgelt rahatu võlatunnistusega, mistõttu ei saa hagejal kuidagi olla kostja vastu võlatunnistuse ulatuses rahalist nõuet; konstitutiivse võlatunnistuse andmine oleks ühisvarasse kuuluva kohustuse võtmine ühe abikaasa poolt, mis oleks tühine kostja kui XXXi abikaasa nõusoleku puudumis tõttu tulenevalt PKS § 31 lg-st 1; kostja ei ole Kokkuleppe sõlmimist kunagi heaks kiitnud, mistõttu on tegemist tühise tehinguga; kokkuleppe sõlmimine on heade kommetega vastuolus olev tehing; hageja on kohustatud 02.10.2013 Kokkuleppest tuleneva võlatunnistuse tagastama kostjale.
14.Vastuhagi kostja/ põhihagi hageja (edaspidi hageja) vastuhagi ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
16.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 02.10.2013 allkirjastas XXX digitaalselt dokumendi „Võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr 12 02.10.2013.a“, mille kohaselt leppisid XXX ja XXX kokku, et XXX tasub XXX põhivõlgnevuse summas 115 500 eurot ja lisanduvad intressid summas 14 158 eurot maksegraafiku alusel (tl 103-106). 02.10.2013 allkirjastasid XXX ja XXX omakäeliselt dokumendi „Võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe nr 12 02.10.2013.a.“, mille kohaselt leppisid XXX ja XXX kokku, et XXX tasub XXX põhivõlgnevuse summas 115 500 eurot ja lisanduvad intressid summas 28 158 eurot maksegraafiku alusel. Kokkuleppe kohaselt tuli tasuda 20 000 eurot 04.10.2013 ning 95 500 eurot ja lisanduvad intressid 28 158 eurot 03.10.2014 (tl 18A-18B). 04.10.2013 tasus Neutran Invest OÜ XXXe kontole 20 000 eurot selgitusega „XXXi eest vastavalt kokkuleppele“ (tl 107). 05.10.2013 suri XXX. Vastavalt 15.01.2015 Tallinna notar Robert Kimmeli poolt tõestatud
2-16-6684 pärimistunnistusele olid XXXi pärijateks pärandaja üleelanud abikaasa XXX ehk kostja ja pärandaja alanejad lapsed (tl 5-6). Kostja selgituse kohaselt tehti enne pärandi vastuvõtmist inventuur. 27.04.2015 esitas XXX kostjale nõude tulenevalt Kokkuleppest, paludes tasuda võlg summas 123 658 eurot hiljemalt 10.05.2015 (tl 7-8). 25.06.2015 sõlmisid XXX ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas XXX Kokkuleppest tulenevad nõuded hagejale (tl 9-12). XXX saatis kostjale teatise nõude loovutamise kohta 02.07.2015 (tl 13). 26.06.2015 saatis hageja kostjale teate nõude olemasolu kohta tulenevalt Kokkuleppest ning soovitas kostjal hagejaga võla likvideerimise osas ühendust võtta (tl 14-15).
19.Poolte vahel on vaidlus, kas 02.10.2013 sõlmitud Kokkulepe on deklaratiivne või konstitutiivne võlatunnistus ning kas kostjal on kohustus Kokkuleppest tulenev võlg hagejale tasuda või hagejal kohustus Kokkulepe kostjale tagastada.
20.Kohus juhindub asja lahendamisel VÕS § 30 lg-st 1, mis sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
21.Kohus leiab esiteks, et puudub alus kahelda 02.10.2013 allkirjastatud Kokkuleppe ehtsuses. Kostja vastavad väited Kokkuleppe võimaliku fabritseeritusse osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kokkuleppe ehtsust kinnitab asjaolu, et samal päeval on XXX allkirjastanud digitaalselt samasisulise Kokkuleppe (tl 103-106), milles oli intresside summa teine. Lisaks nähtub, et vastavat Kokkulepet on asutud täitma, kuna Kokkuleppe kohaselt tuli tasuda 20 000 eurot 04.10.2013 (tl 18A-18B). 04.10.2013 tasus Neutran Invest OÜ XXXe kontole 20 000 eurot selgitusega „XXXi eest vastavalt kokkuleppele“ (tl 107).
22.Teiseks annab kohus hinnangu sellele, kas tegemist oli deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega.
23.Riigikohus on 06.02.2012 otsuse 3-2-1-149-11 punktis 20 märkinud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15).
24.Lisaks on Riigikohus 24.03.2017 lahendi 3-2-1-103-16 punktis 16 selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Esiteks võib konstitutiivseks võlatunnistuseks olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Teisalt võib
2-16-6684 võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13).
25.Kohus leiab, et vaidlusaluse 02.10.2013 Kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millega sooviti olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Kohus põhjendab vastavat seisukohta alljärgnevalt.
26.Nähtuvalt hageja poolt esitatud tõenditest ja tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustest (tl 178180) oli XXXe ja XXXi vahel rahalised suhted enne 02.10.2013 Kokkuleppe sõlmimist. Hageja on esile toonud, et XXXe ja XXXi vahel oli sõlmitud suulised kokkulepped. Üheks varasemaks suuliseks kokkuleppeks oli 2010. a maikuus sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis XXX XXXile laenu 500 000 krooni. Kohtu hinnangul kinnitab vastava laenulepingu sõlmimist hageja poolt esitatud maksekorraldus, millega XXX on 19.05.2010 kandnud OÜ-le HERDER 500 000 krooni (tl 76). Puudub vaidlus ning see nähtub ka äriregistri väljavõttelt, et viimati nimetatud äriühingu ainuosanik oli väidetava laenulepingu sõlmimise ajal XXX (tl 77-80). XXX selgitas kohtuistungil, et ta kandis vastava summa XXXi poolt näidatud ühingule, kuid kokku leppisid nemad kui 2 eraisikut ning neil oli eraisikute vaheline suhe (tl 178). Kohus leiab, et sellisel viisil suulise laenulepingu sõlmimises ei ole midagi erakordset. Samuti on tunnistaja XXX kinnitanud, et neil oli XXXiga kokkulepe, mille kohaselt pidi XXX vahendama XXXi ettevõttesse investeeringuid 9 miljonit krooni ning selle eest pidi ta saama vahendustasu 250 000 krooni (tl 178). XXXe ja XXXi varasemaid rahalisi suhteid kinnitab ka XXXi 13.01.2012 e-kiri XXX, milles XXX teeb ettepaneku olemasolevad võlad fikseerida laenulepinguna (tl 102, tl 132). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et XXX vastavasisulise kirja XXX saatis. Kostja ei ole tõendanud ega eluliselt veenvaks teinud väiteid, mis annaksid aluse kahelda nimetatud kirja saatmises.
27.Kohtu hinnangul puudub alus kahelda XXXe ütluste usaldusväärsuses. XXX on kinnitanud, et ta on hagejalt vastava Kokkuleppe alusel loovutatud nõude osas raha kätte saanud (tl 180). Nõude loovutamisel ei oma tähendust, kas hageja tasus loovutatud nõude eest ise XXX või keegi kolmas isik. Paljasõnalised on kostja väited, mille kohaselt on käesolevas asjas tegelikult huvitatud isikuks XXX. Kohus ei näe mõistlikku seletust, miks XXXel oli vaja vastav nõue loovutada hagejale ning sel viisil nõuda kostjalt enda kasuks võlgnevust sisse. XXX oleks saanud seda teha ka ilma nõuet hagejale loovutamata, kuna olemas on XXXi poolt nii digitaalselt allkirjastatud kui käsikirjaliselt allkirjastatud võlatunnistus. Kostja väited, et loovutamine oli vajalik tunnistaja ütluste näol täiendava tõendi loomiseks, on kohtu hinnangul paljasõnalised ning tõendamata.
28.Lisaks kinnitab kohtu hinnangul XXXi ja XXXe vahel varasemate rahaliste suhete olemasolu 02.10.2013 Kokkulepe ise. Kokkuleppe sisu, milles on eristatud põhi- ja intressivõlga, viitab sellele, et pooltel olid varasemad võlaõiguslikud suhted, milliste olemasolu soovisid pooled vaidlusaluse Kokkuleppega fikseerida. Vastasel korral puudunuks vajadus eraldi välja tuua põhija intressivõla suurus. Riigikohus on eelpool viidatud lahendi 3-2-1-103-16 p-s 18 selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Kohtu hinnangul on
2-16-6684 antud juhul tegemist sellise konstitutiivse võlatunnistusega. Seda kinnitab lisaks Kokkuleppe punkt 4, milles pooled on kokku leppinud, et vastava Kokkuleppe sõlmimisega annab XXX konstitutiivse võlatunnistuse. Seega nähtub nimetatud punktist eelkõige XXXi tahe luua iseseisev võlatunnistus tema varasemate võlgade fikseerimiseks ning määrata kindlaks tähtajad selle tasumiseks ehk luua iseseisev kohustus kokkulepitud võlasummade tasumiseks.
29.Riigikohus on nii lahendi 3-2-1-103-16 p-s 18 kui ka varasemates lahendites märkinud, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt lisaks Riigikohtu 06.02.2012 otsus 3-2-1-149-11, p 20; 24.04.2006 otsus 3-2-1-21-06, p 13). Lahendi 3-2-1-149-11 p-s 21 märkis Riigikohus, et konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik võlast vabanemiseks esitama vastunõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära. See tähendab, et kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuhagi võlatunnistuse tagastamiseks.
30.Kostja leiab, et konstitutiivse võlatunnistuse andmine oleks ühisvarasse kuuluva kohustuse võtmine ühe abikaasa poolt, mis oleks tühine kostja kui XXXi abikaasa nõusoleku puudumise tõttu tulenevalt PKS § 31 lg-st 1. Viimati nimetatud sätte kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kohtu hinnangul ei ole kostja viide PKS § 31 lg-le 1 antud juhul asjakohane, kuna XXXi poolt 02.10.2013 võlatunnistuse andmine ning tema olemasolevate võlgade tunnistamise näol ei olnud tegemist XXXi ja kostja ühisvara hulka kuuluvate esemetega mitmepoolse tehingu tegemine. Seega ei olnud kostja heakskiit vastava Kokkuleppe sõlmimiseks vajalik.
31.Kostja leiab, et vaidlusalune Kokkulepe on heade kommetega vastuolus olev tehing, kuna XXX teadis, et XXX ja kostja on abikaasad, neil on 4 alaealist last ning nende majanduslik olukord on äärmiselt raske ning võlatunnistus oleks neile ebaproportsionaalselt koormav. Hageja sellega ei nõustu. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist TsÜS § 86 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Tõendatud ei ole, et võlatunnistus oleks olnud sõlmitud XXXi jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Pooled fikseerisid vaidlusaluses Kokkuleppes XXXi varasemaid võlgnevusi.
32.Kohtu hinnangul ei olnud tegemist ka majanduslikku sisu mitte omava tehinguga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kokkuleppe sõlmimise aluseks olid XXXi ja XXXe varasemad rahalised suhted. Vastasel korral puudunuks XXXil igasugune vajadus või kohustus vastavat Kokkulepet sõlmida.
33.Kohus leiab, et kostja vastuhagis esitatud vastuväited vaidlusaluse Kokkuleppe tühisuse suhtes on tõendamata ega anna alust pidada Kokkulepet muul põhjusel rahatuks, mis tingiks vastuhagi rahuldamise ja seetõttu hagi rahuldamata jätmise.
34.Kokkuleppest tulenevalt kohustus XXX tasuma XXX põhivõlgnevuse summas 115 500 eurot ja lisanduvad intressid summas 28 158 eurot (tl 18A). Puudub vaidlus, et põhinõudest on tasutud 20 000 eurot (tl 107). Seega on tasumata põhinõue 95 000 eurot ja intressid 28 158 eurot. Kostja ei
2-16-6684 ole tõendanud, et Kokkuleppest tulenev võlg oleks tasutud suuremas ulatuses. Seega on hageja põhinõue summas 95 000 eurot ja intressinõue summas 28 158 eurot tulenevalt 02.10.2013 Kokkuleppest põhjendatud ja tõendatud. PärS § 130 lg 3 aluse vastutab nõude täitmise eest kostja.
35.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe punkti 3.2 kohaselt kohustus võlgnik Kokkuleppe rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist null koma viis protsenti (0,5%) päevas punktis 1.2 nimetatud nõude tasumata põhiosalt ja sissenõudekulult. Viivist hakati arvestama Kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast (tl 18A).
36.Kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt tuli põhinõue summas 115 500 eurot ja intressid summas 28 158 eurot tasuda järgneva maksegraafiku alusel: 04.10.2013 summas 20 000 eurot ja 03.10.2014 summas 95 500 eurot koos intressidega (tl 18A). Seega tekkis õigus arvestada viivist põhinõudelt summas 95 500 eurot alates 04.10.2014. Hageja on arvestanud viiviseid lepingulise viivisemäära alusel alates 11.05.2015 ja vähendanud viivised põhinõude summani, so 95 500 euroni (tl 3). Kostja leiab, et viivisemäär on tühine tüüptingimus, kuna Riigikohtu praktikas on tarbijaga sõlmitud lepingute puhul leitud, et olukorras, kus viivise määr on seadusjärgsest viivisemäärast suurem enam kui kolm korda, tuleb sellist viivise kokkulepet pidada tühiseks. Hageja sellega ei nõustu.
37.Kohus leiab, et puudub alus pidada Kokkuleppe punkti 3.2, milles viivisemäär on sätestatud, VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimuseks. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus märgib, et vaidlusalune Kokkulepe sõlmiti kahe füüsilise isiku vahel. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et esineksid tüüptingimuse tunnused VÕS § 35 lg 1 mõistes. Lisaks märgib kohus, et kuna tegemist oli kahe füüsilise isiku vahel sõlmitud kokkuleppega, ei kohaldu antud asjas Riigikohtu lahendi 3-2-1-2516 p-s 13 esitatud seisukoht, mis käsitles tarbijaga sõlmitud tüüptingimuse tühisust. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Hageja on vähendanud viivist põhinõude suuruseni ega nõua viivist suuremas ulatuses kui põhinõue, mis on kooskõlas varasema Riigikohtu praktikaga. Puuduvad alused vähendada viivist suuremas ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 95 500 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 95 500 eurot, intressi 28 158 eurot ja viivise 95 500 eurot.
39.Kostja on 26.10.2017 esitanud taotluse pärija piiratud vastutuse reservatsiooni tegemiseks kohtuotsuses TsMS § 445 lg 4 alusel juhul kui kohus rahuldab hagi. Hageja palub jätta 01.11.0217 seisukohas kostja taotlus läbi vaatamata, kuna taotlus on esitatud hilinemisega. Kohus jätab kostja taotluse läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult. 26.01.2017 määruse kohaselt lõppes eelmenetlus 10.03.2017, milliseks ajaks tuli esitada kõik taotlused. Kostja ei ole põhistanud, miks kostja ei saanud vastavat taotlust esitada varem. Menetluskulud
40.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
2-16-6684
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
42.26.09.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 9 282 eurot, millise hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulud on riigilõiv 2 100 eurot ja õigusabikulud 7 182 eurot. Hagejale osutas lepinguline esindaja õigusteenust tunnitasuga 140 eurot käibemaksuta. 26.10.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud täiendavaid õigusabikulusid seoses kohtuistungil osalemise ja kohtukõne teeside koostamisega summas 2 637,60 eurot käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.
43.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
44.Kohus märgib, et hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu tasumine summas 2 100 eurot nähtub kohtutoimikust (tl 16). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
45.Nähutvalt hageja 26.09.2017 ja 26.10.2017 menetluskulude nimekirjast on hageja esindajal kulunud käesolevas asjas kokku 67 tundi, so (51,3+15,7). Hageja esindajal on kulunud 26.04.2016 ja 27.04.2016 kokku 8,5 tundi hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvatele toimingutele. Kohus leiab, et tegemist on ülemäärase ajakuluga. Esitatud hagiavaldus on sisult poolteist lehekülge pikk, sisaldades asjaolude kirjeldust ja asjakohaseid õigusnorme. Õiguslik argumentatsioon on väga lühike. Tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning hagile ei ole lisatud mahukaid tõendeid. Hagejat esindas vandeadvokaat. Arvestades esitatud hagi, hageja esindaja kvalifikatsiooni ja esitatud tõendeid, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu hagi koostamiseks ja esitamiseks 5 tundi. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 3,5 tunni ulatuses. Hageja esindajal on kulunud 08.12.2016 ja 09.12.2016 kokku 9,2 tundi 09.12.2016 menetlusdokumendi/seisukoha koostamisele. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülemäärane. Toimikust nähtub, et hageja 09.12.2016 seisukoht on sisult poolteist lehekülge pikk. Arvestades asja keerukust ja seisukohas esitatud vastuväiteid, on kohtu hinnangul sellise seisukoha koostamiseks põhjendatud ajakulu 3 tundi. Kohus vähendab hageja esindaja ajakulu 6,2 tunni võrra. Hageja esindajal on kulunud 10.04.2017 ja 11.04.2017 vastuhagile seisukoha koostamiseks kokku 8,1 tundi. Kohus leiab, et tegemist on ülemäärase ajakuluga. 11.04.2017 esitatud hageja vastus on kahel ja poolel leheküljel. Vastus ei sisalda oluliselt uusi seisukohti võrreldes hageja varasemate dokumentidega. Hageja märgib vastuhagi vastuses ka ise, et kostja ei ole vastuhagis sisuliselt esitanud ühtegi uut vastuväidet ning kõigile vastuhagis esitatud väidetele on hageja juba vastanud 13.10.2016 ja 09.12.2016 seisukohas. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks vastuhagile
2-16-6684 seisukoha koostamiseks ajakulu 4 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 4,1 tunni võrra. Ülejäänud 26.09.2017 menetluskulude nimekirja ajaaruandel kajastatud menetlustoiminguid peab kohus näidatud mahus põhjendatuks. 26.10.2017 menetluskulude nimekirja ajaaruande kohaselt kulus hageja esindajal 24.10.2017, 25.10.2014 ja 26.10.2017 kohtukõne teeside koostamisele kokku 12 tundi. Kohus leiab, et näidatud ajakulu on põhjendamatu. Kohtukõne teesid on kolmel ja poolel leheküljel. Teesid ei sisalda oluliselt uusi seisukohti või vastuväiteid. Teesides korratakse enamjaolt varasemates menetlusdokumentidest juba esitatud seisukohti. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu teeside koostamiseks 4 tundi. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 8 tunni võrra. Ülejäänud 26.10.2017 menetluskulude nimekirja ajaaruandel kajastatud menetlustoiminguid peab kohus näidatud mahus põhjendatuks. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu kokku 21,8 tunni võrra, so 3,5+6,2+4,1+8 ning loeb põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu käesolevas asjas 45,2 tundi, so 67-21,8. Arvestades hageja esindaja tunnitasu vastab see 6 328 eurole käibemaksuta, so 45,2x140. Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga summas 7 593,60 eurot, so 6328x1,2.
46.Hageja kuluks on lisaks 6 eurot äriregistri väljavõtte saamise kulu. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
47.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikeks hageja menetluskulusid kogusummas 9 699,60 eurot, so 2100+7593,60+6. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 9 699,60 eurot.
48.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.