Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2017. a, Narva Kohtuasja number
2-17-3290
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
Elars OÜ taotlus VXXX IXXX vastu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. VXXX IXXX hagiavaldus Elars OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning saamata jäänud töötasu nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja: VXXX Ilin (IK xxx) Kostja: Elars OÜ (RK 11546831) Kostja lepinguline esindaja: A S
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlus-
2-17-3290 abi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Elars OÜ esitas 01.03.2017 Harju Maakohtule taotluse VXXX IXXX poolt töövaidluskomisjoni-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas VXXX IXXX esitama nõuetekohast hagiavaldust ja tegi päringu Töövaidluskomisjonile tööasja toimiku kohtule edastamiseks. VXXX Ixxx esitas 26.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse. Harju Maakohus keeldus 29.03.2017 hagi menetlusse võtmisest ning edastas taotluse kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Töötaja esitas hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes, mille Viru Maakohus võttis 18.05.2017 menetlusse ning kohustas asja lahendamiseks esitama pooli kõik neile teadaolevad asjaolud ja vastuväited. Kostja esitas omapoolsed vastuväiteid. Hageja esitas 05.11.2017 kohtule avalduse, milles teatab, et võtab hagi tagasi, kuna töötab juba uue tööandja juures.
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, jätab hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastavalt TsMS § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja oma 13.11.2017 esitatud seisukohas leiab, et ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtu suhtes. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Seega jätab kohus esitatud hagiavalduse läbivaatamata, kuna hageja on nõude tagasivõtnud.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 ja 4 sätestatuga jäävad hagi tagasivõtu puhul poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja nõuab hageja poolt menetluskulude hüvitamist summas 894 eurot.
2(3)
2-17-3290 Vastavalt TsMS § 162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Antud juhul on tegemist töövaidlusega, mida on menetletud töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon rahuldas nõude osaliselt, tuvastades, et töölepingu ülesütlemine TLS § 79 alusel oli tühine, mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks saamata jäänud töötasu 39,20 eurot ja viivise summas 0,74 eurot ning jättis rahuldamata töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise nõude. ITVS § 24 lg 2, 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega kuna töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt oli mõlemal osapoolel õigus pöörduda kohtusse. Kohtu poole pöördus taotlusega kostja (tööandja), mistõttu kohustas kohus hagejat (töötajat) esitama kohtule nõuetekohase hagiavalduse ning omapoolsed seisukohad. Kuna seaduseandja on näinud ette, et töövaidluste puhul on hagejaks isik, kes pöördus töövaidluskomisjoni poole, siis antud juhul on kostja tekitanud hagejale kohustuse astuda kohtumenetlusse. Seega leiab kohus, et jättes kostja menetluskulude hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja ei ole oma käitumisega tekitanud kostjale menetluskulusid, sest kostja ise pöördus taotlusega kohtu poole. Kohus selgitab, et avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus (ITVS § 24 lg 8). Eeltoodu alusel ja lähtuvalt TsMS § 424 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbivaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.