Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Määruse tegemise aeg ja koht
22.11.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-10205
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagiavaldus OÜ XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev (e-post: [email protected]) Kostja: OÜ XXXX (registrikood: xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar, jurist (e-post: [email protected])
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagiavaldus OÜ XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Harju Maakohtu 29.09.2017 otsusega rahuldas kohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 02.11.2017. Harju Maakohus määras 15.08.2017 määrusega menetluskulude nimekirja esitamise ajaks hiljemalt 31.08.2017 ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha avaldamiseks 11.09.2017. Hageja esitas 16.08.2017 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks maakohtus on 820 eurot (õigusabi + riigilõiv). Kostja ei esitanud vastuväited menetluskuludele. 22.11.2017 esitas hageja kohtu palvel täpsustuse, mille kohaselt on istungi 09.03.2016 ajakulu 3,88 h, mitte 1 h, mistõttu on menetluskulude kogukulu 1 200,48 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Valeriy Gimaev on vandeadvokaadi vanemabi, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 96 eurot. Hageja õigusabikulud -
08.07.2015 dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,5 h ulatuses, arvestades muuhulgas menetlusdokumendi sisu,
-
09.03.2016 istungiks ettevalmistumine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,
-
09.03.2016 istungil osalemine – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,88 h ulatuses, 12.04.2016 seisukoha ja tõendite esitamine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, 21.10.2016 istung tsiviilasjas – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, 17.11.2016 lõplikud seisukohad - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, 16.08.2017 taotlused (hageja esindaja selgituste kohaselt ei sisalda menetluskulude esitamist) - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 9,38 h s.o 900,48 eurot (9,38 h x 96 eurot) ja riigilõiv 300 eurot. Seega mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulud summas 1 200,48 (so 900,48 + 300) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.