Võlaõigus › Töövõtulepingud

hageja osutas Xxxx Linnavalitsusele ehituse omanikujärelevalve teenust. Lepingu sõlmimise aluseks oli Xxxx Linnavalitsuse ja OÜ Xxxx (kostja) vahel sõlmitud Ehitustööde töövõtuleping, mille kohaselt kostja teostas akende vahetamise töid lasteaedades (xxxxXxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx). Seega hageja ja Xxxx Linnavalitsuse sõlmitud teenuste käsundusleping oli tihedalt seotud kostja ja Xxxx Linnavalitsusega sõlmitud ehitustööde töövõtulepinguga. Hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud teenuste käsunduslepinguga kokkulepitud hind oli määratud arvestades seda, et kostja esitab Xxxx Linnavalitsusele lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud Tööd ühes osas hiljemalt 07.11.2014.a vastavalt kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu punktile 5.4. 30.10.2014.a kogunesid hageja, kostja, Xxxx Linnavalitsuse esindajad koosolekule, mille kohta koostati ehituskoosoleku protokolli nr 7. Nimetatud koosolekul kostja teatas, et ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse tööde suhtes järelevalve teostamist pärast 07.11.2014.a ja arvestab selles kuupäevast hilisemad tööd nagu lisatööd. Protokollis fikseeriti, et lisatööd peale 07.11.2014.a peab maksma kostja hinnaga 600 euro/kuus, 30 euro/tööpäev. Protokoll sai allkirjastatud Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt, samuti ka hageja ja kostja esindajate poolt. Kuna protokollis sai fikseeritud tasu maksise kord lisatööde eest, siis hageja jätkas omaniku järelevalve teostamisega. 06.11.2014.a kostja seaduslik esindaja saatis hagejale e-kirja, milles teatas, et protokoll sobib ja lisas 2 märget. Kostja seaduslik esindaja lisas protokollis sõna „sobib“ selle kokkuleppe suhtes, millega sai määratud, et lisatööd 600 EUR kuus, 30 EUR tööpäev, maksab kostja. Kostja lõpetas akende vahetamise lasteaedades 20.05.2015.a. Hageja saatis 26.05.2015.a kostjale kirja, milles arvestas kostja poolt tasumisele kuuluva summa ning palus hageja poolt arvestatud summa maksta. Kostja teatas, et pole ehituskoosoleku protokolli nr 7 allkirjastanud ning keeldus maksmast. Samas kostja seadusliku esindaja allkiri on ehituskoosoleku protokolli nr 7 all, kostja on e-kirjaga kinnitanud oma kohustust tasuda lisatööde järelevalve teostamise eest. Hageja leiab, et Ehituskoosoleku protokolli nr 7 tulenevalt hageja on teinud ettepaneku jätkata järelevalvetööd tingimusel, et kostja maksab 600 EUR kuus, 30 EUR tööpäevas. Kostja on nimetatud ettepanekule andnud nõustumise. Seega hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Kuna tööd lõppesid 20.05.2015.a, siis vastavalt pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega sõlmitud lepingule on kostja kohustatud maksma hagejale 3 451,61 EUR. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 451,61 EUR ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt hageja on esitanud hagiavalduse, millega nõuab 3451,61 euro väljamõistmist kostjalt põhjendusel, et kostja on justkui hagiavaldusele lisatud ehituskoosoleku protokollis nr. 7 andnud nõustumuse hagejale väidetavate järelevalvetööde eest tasumiseks, ehk siis selle väidetava nõustumusega on poolt vahel sõlmitud käsundusleping ning kostja kohustub hageja arvates seda ehituskoosoleku protokollis nr. 7 nimetatud tingimustel täitma (600 eurot kuus, 30 eurot päevas). Vastab tõele, et toimus koosolek, mille kohta koostati protokoll nr. 7. Tõele ei vasta aga hageja väide, et kostja seaduslik esindaja on protokolli allkirjastanud ja/või protokolli muul viisil aktsepteerinud. Kostja esindaja on oma vastuseisu väljendanud juba koosolekul, kuna leidis, et ehitusjärelevalve teenuse eest pidi tulenevalt Xxxx linna ja hageja vahel sõlmitud lepingust maksma Xxxx linn. Kostjal puudu(s)b igasugunegi põhjus Xxxx linna kohustuste enda peale võtmiseks, veel enam, et sellises mahus ei olnud tarvis enam ehitusjärelevalvet teostada

(tegelikkuses kostja ei teostanudki järelevalvet hagiavalduses toodud mahus). Hageja pole tõendanud tema poolt teostatud tööde mahtusid, mistõttu hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ja nõutud summad põhjendamatud ka juhul, kui kohus leiabki, et poolte vahel on käsundusleping sõlmitud. Kostja ei ole hagejale viimase poolt väidetud manust (protokolli nr. 7, milles on justkui kinnitatud kokkulepete sobivust) e-kirjaga saatnud. 06.11.2014 saatis kostja seaduslik esindaja küll e-kirja, kuid taolist manust kostja hagejale saatnud pole. Kostjal on siiani arvutis säilinud parandatud protokoll nr 7 (kostja on veendunud, et saatis selle sellisena ka hagejale), kus kostja esindaja andis selge signaali sellest, et ta ei ole nõus hagejale mitte midagi maksma – protokollis (Lisa- ja muutustööd juures) on kostja esindaja teinud selge märke „ei sobi“, milline tähendab ühemõtteliselt koosolekul pakutuga mittenõustumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Xxxx Linnavalitsuse ja hageja vahel oli 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsundusleping, mille p 1 kohaselt lepinguga kohustub hageja osutama Xxxx Linnavalitsusele järgmisi teenuseid (edaspidi: Teenus või Teenuseid) ehituse omaniku järelevalve teenus ja muud Lepingus sätestatud lisateenused 19 lasteasutuses (edaspidi Ehitus) rekonstrueeritud – ja ehitustööde teostamisel vastavalt RH nr xxxx hing nr xxxx tingimustele. Lepingu p 5.1 kohaselt teenuse osutamise algus on määratud ehitustööde alustamisega ning lõpp valminud ehitusele kasutusloa dokumentide valmistamine ja vastava kahepoolse akti allkirjastamisega. Lepingu p 7.1 kohaselt käsundiandja maksab käsundisaajale ehitustööde alustamisest kuni valminud ehitisele kasutusloa väljastamiseni nõuetekohaselt osutatud teenuste eest kogusummas 3480,0 eurot (I kd lk 9-14). 07.2014 on Xxxx Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud ehitustööde leping, mille p 2.1. kohaselt käesoleva töövõtulepingu esemeks on “Akende vahetamine lasteaedades (xxxxXxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx)” vastavalt Tellija juhistele ja Lepingu dokumentidele (edaspidi Tööd või Ehitustööd). Lepingu p 5.4 kohaselt Töövõtja esitab Tellijale lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud Tööd ühes osas hiljemalt 07.11.2014 (s.o 120) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates (I kd lk 15-23). Seega hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping oli tihedalt seotud kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepinguga. Hageja väidete kohaselt hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud teenuste käsunduslepinguga kokkulepitud hind oli määratud arvestades seda, et kostja esitab Xxxx Linnavalitsusele lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud tööd ühes osas hiljemalt 07.11.2014 vastavalt kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu

punktile 5.4. 30.10.2014 kogunesid hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse esindajad koosolekule, mille kohta koostati ehituskoosoleku protokoll nr 7. Nimetatud koosolekul hageja teatas, et ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse tööde suhtes järelevalve teostamist pärast 07.11.2014 ja arvestab tööd pärast seda kuupäeva hiljem nagu lisatööd. Protokollis fikseeriti, et lisatööd peale 07.11.2014.a peab maksma kostja hinnaga 600 euro/kuus, 30 euro/tööpäev. Protokoll sai allkirjastatud Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt, samuti ka hageja ja kostja esindajate poolt. Kuna protokollis sai fikseeritud tasu maksmise kord lisatööde eest, siis hageja jätkas omaniku järelevalve teostamisega. 06.11.2014.a kostja seaduslik esindaja saatis hagejale e-kirja, milles teatas, et protokoll sobib ja lisas 2 märget. Kostja seaduslik esindaja lisas protokollis sõna „sobib“ selle kokkuleppe suhtes, millega sai määratud, et lisatööd 600 eurot kuus, 30 eurot tööpäev, maksab kostja. Kostja tegelikult lõpetas akende vahetamist lasteaedades 20.05.2015.a. Hageja saatis 26.05.2015.a kostjale kirja, milles arvestas kostja poolt tasumisele kuuluva summa ning palus hageja poolt arvestatud summa maksta. Kostja nõustub hageja väitega, et toimus koosolek, mille kohta koostati protokoll nr. 7. Kostja väidete kohaselt kostja seaduslik esindaja ei ole protokolli allkirjastanud ja/või protokolli muul viisil aktsepteerinud. Kostja esindaja on oma vastuseisu väljendanud juba koosolekul, kuna leidis, et ehitusjärelevalve teenuse eest pidi tulenevalt Xxxx linna ja hageja vahel sõlmitud lepingust maksma Xxxx linn. Kostjal puudu(s)b igasugunegi põhjus Xxxx linna kohustuste enda peale võtmiseks, veel enam, et sellises mahus ei olnud tarvis enam ehitusjärelevalvet teostada (tegelikkuses kostja ei teostanudki järelevalvet hagiavalduses toodud mahus). Samuti leiab kostja, et hageja pole tõendanud tema poolt teostatud tööde mahtusid, mistõttu hageja poolt nõutud summad on põhjendamatud. Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli mingi õigussuhe. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud ehituskoosoleku protokolli nr 7, mille kohaselt on kostja võtnud üle Xxxx Linnavalitsuse kohustuse tasuda hagejale pärast 07.11.2014 teostatud omaniku järelevalve lisatööde eest 600 eurot/kuus, 40 eurot/päevas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt allkirjastatud 30.10.2014 ehituskoosolek protokoll nr 7, mille lahtris lisa- ja muudatustööd on märgitud FS: XXXX OÜ ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse töööde OJV 07.11.14 (ehituslepingu lõpetamise tähtaeg) pärast ja arvestab tööd selle kuupäeva hiljem nagu lisatööd. Sellised tööd peab maksma Töövõtja. Lisatööde hinnad on 600 euro/kuus, 30 euro/päev (I kd lk 30-31). Kostja poolt esitatud vastuses hagile, on kostja esitanud 30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7, kus „Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval on kostja seadusliku esindaja punasega tehtud märge „ei sobi“ (I kd lk 53-55). Hageja poolt on kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt 06.11.2014 e-kirjaga edastatud hageja esindajale Xxxx30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7. Nimetatud protokolli kohaselt hageja esindaja Xxxxtegi ettepaneku, et lisatööde eest peab maksma kostja protokollis lahter “lisa –ja muudatustööd”. Kostja seaduslik esindaja Xxxxedastas hageja seaduslikule esindajale teate Xxxxjärgmise sisuga e-kirja: Tere, põhimõtteliselt protokoll sobib. Lisan 2 märget (punasega).

Kirjale oli lisatud manusena 30.10.2014 ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus “Lisatööde hinnad 600 euro/kuus, 30 euro/ tööpäev” kõrval on kostja seaduslik esindaja kirjutanud punasega: sobib (I kd lk 89-98 ). Lisaks on hageja esitanud “print screen” abil tehtud pildid, millest nähtub, et kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt hagejale seaduslikule esindajale Xxxx06.11.2014 e-kirja manuses oli ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus oli punasega märgitud Xxxxpoolt “sobib“. Nimetatud hageja poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud kostja väide, et kostja on esitanud hagejale 30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli, kus kostja seadusliku esindaja poolt on tehtud Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval tehtud märge „ei sobi“. Ka 21.10.2016 toimunud kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja Xxxx võtnud omaks, et 30.10.2014 toimunud koosoleku protokollil nr 7 on kostja seadusliku esindaja Xxxxallkiri (I kd lk 195). Eeltoodud tõenditega on leidnud kohtu hinnangul tõendamist, et 07.11.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7 näol on tegemist kolmepoolse kokkuleppe hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel. Seadus ei keela kokkuleppeid vormistada ka ehituskoosoleku protokolli vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormis. Seega tasu maksmise kokkuleppe fikseerimine ehituskoosoleku protokollis oli vaadeldav lepinguna. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 2 on aga sätestatud, et kolmas isik (antud juhul kostja) võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 07.11.2014 ehituskoosoleku protokollil nr 7 on kolmanda isiku (kostja) ja võlgniku (Xxxx Linnavalituse) allkirjad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ehituskoosoleku protokollis kokkulepitu näol oli tegemist kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahelise kokkuleppega Xxxx Linnavalitsuse kohustuste üleminekuks kostjale, millega on võlausaldaja ehk hageja nõustunud VÕS § 175 lõike 2 tähenduses. Seega on leidnud tõendamist, et hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võtab kostja üle Xxxx Linnavalitsuse kohustuse tasuda hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel peale 07.11.2014 hageja poolt tehtud omaniku järelevalve lisatööde eest hinnaga 600 eurot/kuus, 30 eurot/päev. Sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole midagi tavapäratut, sest käesoleval juhul seoses kostja poolt ehituse töövõtulepingus võetud kohustuste täitmise hilinemisega, tuli hagejal täita omaniku järelevalve kohustust ka pärast esialgselt kokku lepitud tähtaega, mis tekitas hageja jaoks lisakulu. Nimetatud lisakulu oleks pidanud vastavalt 01.07.2014 sõlmitud lepingule kandma tellijana Xxxx Linnavalitsus ja mille oleks Xxxx Linnavalitsus õiguskaitsevahendina saanud sisse nõuda kostjalt. Käesoleval juhul lepiti aga poolte vahel kokku, et omaniku järelevalve teenuse osutamisega seotud lisatööde eest tuleb tasuda kostja poolt, kellest tingituna hageja poolt lepingu täitmise periood pikenes. Hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsundusleping on kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 tähenduses, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemiku järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisi. Hageja väidete kohaselt on ta teostanud omanikujärelevalve lisatöid perioodil 07.11.201420.05.2015. Tööd lõppesid 20.05.2015 ning kostja võlgneb vastavalt kokkuleppele hagejale 3451,61 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks nimetatud

mahus omaniku järelevalve lisatöid teostanud. VÕS § 176 lg 1 kohaselt kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Kohtule esitatud ehitustööde päeviku väljavõtetega, ehituskoosoleku protokollidega nr 8-11, memodega nr 2- 4, raportitega nr 17-23, üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 137/2014 ja nr 162/2915 on leidnud tõendamist, et hageja on teostanud 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsunduslepinguga kokku lepitud omanikujärelevalve töid ajavahemikus 07.11.2014 20.05.2015 ja need on Xxxx Linnavalitsuse poolt vastu võetud (I kd lk 28, 112-131, 139-142, 162-174). Hageja poolt lisatööde tegemine oli tingitud sellest, et kostja ei teostanud ehituse töövõtulepinguga kokkulepitud töid lepinguga kokku lepitud tähtajaks, so. 07.11.2014. Kuna hageja poolt on 01.07.2014 teenuste käsunduslepinguga kokku lepitud tööd on teostatud ja tellijale üle antud, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Vastavalt hageja poolt 26.05.2016 kostjale esitatud nõudekirjale on hageja arvestanud tasu arvestusega 600 eurot x 6 kuud+ 13 päeva, millest arvestatakse maha 400 eurot, mis on tasutud OÜ Xxxx poolt ja kostja võlgneb hagejale 3451,61 eurot. Kostja ei ole hageja tasuarvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega võlausaldajal ehk antud juhul hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3451,61 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.