2-17-13967/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

SEB Pank AS teate kohaselt omab O. P. kontot nr XXX, mille saldo seisuga 09.10.2017 on 0,02 EUR, kohustused SEB Liising AS ees puuduvad. Swedbank AS teate kohaselt omab O. P. kontot nr XXX, mille jääk seisuga 10.10.2017 on 104,16 EUR, kohustused Swedbank Liising AS ees puuduvad. Maanteeameti 10.10.2017 vastuse kohaselt on/on olnud liiklusregistris registreeritud võlgniku nimel sõiduk Volvo XXX 2007.a Kuni 08.01.2015 on omanik olnud O. P. . Elektroonilise kinnistusregistri andmetel ei ole O. P. nimele registreeritud kinnistuid. D. P. ja O. P. ühisomandis on olnud kinnistu aadressil XXX (registriosa nr XXX), mis on XX.XX.XXXX võõrandatud N. OÜ-le (registrikood XXX). N. OÜ on asutatud XX.XX.XXXX ning selle osanikuna on äriregistrisse kantud D. P. . Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole O. P. seotud äriühingutega, kuid abikaasade ühisvarana kuulub võlgnikule N. OÜ, registrikood XXX, äriühing on registrisse kantud XX.XX.XXXX , aadress XXX.Tegevusalaks muu majutus. Osakapital 2500,00 EUR. AS Pensionikeskus 13.10.2017 teate kohaselt omab O. P. pensionikontot nr XXX, mille saldo seisuga 13.10.2017 on 2777,15 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensionifondi osakutega. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks üksnes kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral. IFS § 64 lg 12 kohaselt oleks vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral pankrotihalduril õigus esitada avaldus vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemiseks. IFS § 64 lg-st 13 tulenevalt on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud IFS § 64 lg-tes 11 ja 12 nimetamata juhtudel. Eeltoodust tulenevalt puudub pankrotihalduril võimalus O. P. pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ning nende alusel väljamaksete tegemise taotlemiseks, kuivõrd tegemist on kohustusliku pensionifondi osakutega. Seetõttu ei kajasta pankrotihaldur võlgniku pensionifondi osakuid võlgniku vara hulgas. O. P. on ajutisele pankrotihaldurile esitanud tuludeklaratsioonid 2014 – 2016, mille andmetel on ta saanud 2014 aastal töötasu M. C. OÜ-st kokku 5581,62 eurot, aastal 2015 summa 7259,23 eurot ja 2016 summas 1151,98 eurot. Võlgnik on avaldanud, et oli aasta töötu, kui ei võtnud ennast arvele. Käesolevalt on ainsaks sissetulekuks peretoetus 100 eurot kuus. Kohtuistungil võlgnik avaldas, et asus tööle kuutasuga ca 750 eurot.

Ajutise pankrotihalduri andmetel on O. P. varaks, mida võõrandada pankrotimenetluses ning mille võõrandamisest saadavate rahaliste vahendite arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid või kanda pankrotimenetluse kulusid, osalus N. OÜ-s. Osaluse puhul on tegemist abielulise ühisvaraga. Osaluse väärtuseks hindab ajutine pankrotihaldur maksimaalselt 500,00 EUR, sest ettevõttel puudub tegevus, ettevõtte nimel on küll kinnistu, kuid samaväärses ulatuses ka kohustusi. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete kohaselt on O. P. ’l kohustusi kokku hinnanguliselt summas 16 289,81 EUR. 1) Swedbank AS (teenustasude broneering) 0,19 EUR 2) SEB Pank AS (arvelduskonto kuutasu) 0,90 EUR 3) Bondora AS (laenuleping XXX) 5021,00 EUR 4) Bigbank AS (leping nr XXX) 1866,72 EUR 5) Omaraha OÜ (laenulepingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX XXX XXX) 5766,00 EUR 7) Inbank AS (lepingud nr XXX ja nr XXX) 2297,00 EUR 8) Koduliising AS (lepingud nr XXX ja nr XXX) 1338,00 EUR Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta ettevõttes M. C. OÜ ja abikaasa tegeles sel ajal aktiivselt XXXga. Abikaasa XXX sujus edukalt, pere sissetulekud olid piisavad ja seega otsustas tema jääda koduperenaiseks. Abikaasaga koos otsustati võtta laenu, et veelgi suurendada XXX teenimise võimalusi. Kuivõrd abikaasa ei suutnud enam võetud laenukohustusi täita ning võlgnikul puudus samuti sissetulek, mille arvelt kohustusi täita, on tekkinud võlgnevused, mis järk-järgult suurenevad. O. P. ja tema abikaasa ülalpidamisel on XXX alaealist last - V. P. (isikukood XXX) ja D. P. (isikukood XXX) (lisa 10). O. P. on ajutisele pankrotihaldurile avaldanud, et peale pankrotiavalduse esitamist tegeles aktiivselt töö otsimisega ning hetkel käivad läbirääkimised täistööajaga töölepingu sõlmimiseks M. C. OÜ-ga, kus on ka varasemalt töötanud. O. P. l on omandatud XXX kutse (lisa 11). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on O. P. maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on üle jõu käivate kohustuste võtmine. Võlgniku laenukohustused on võetud igapäevakulutuste kandmiseks, samuti börsil kauplemiseks. 19.05.2017 on O. P. ning D. P. võõrandanud nende elukohaks oleva kinnistu aadressil XXX N. OÜ-le, mille omanik ja juhatuse liige on O. P. abikaasa D. P. (lisa 12). Lisaks O. P. le ja tema abikaasale ning N. OÜ-le on tehingus osalenud hüpoteegipidajatena Swedbank AS ja M.C. OÜ (registrikood XXX). Müügilepingu p 3.1. kohaselt on kinnistu müüdud hinnaga 101 500,00 eurot. Kinnistu ostuhind oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud M. C. OÜ poolt notari kontol ning ostuhinna tasumine toimus alljärgnevalt: - 81 749,51 eurot on kantud Swedbank AS-le selgitusega „ Laenulepingu nr XXX lõpetamine” - 19 750,49 eurot on kantud D. P. pangakontole nr XXX Swedbank AS-s Ühtlasi on Swedbank AS loovutanud M. C. OÜ-le kinnistut koormavad hüpoteegid summas 120 920,84 eurot (1 892 000 krooni) ja 5450,00 eurot. Hüpoteekide loovutamine toimus tingimusel, et M. C. OÜ rahuldas Swedbank AS nõuded kokku summas 81 749,51 eurot.

Lisaks on seadnud N. OÜ M. C. OÜ kasuks hüpoteegi summas 15 730,00 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. M. C. OÜ kasuks seatud hüpoteegid tagavad nõudeid N. OÜ vastu, mis tulenevad poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud krediidilepingust nr XXX. XX.XX.XXXX on M. C. OÜ kasuks seatud hüpoteegid koormatud pandiga OÜ G. A. M. (registrikood XXX) kasuks pantija ja pandipidaja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kinnistu võõrandamise tehing on toimunud kuue kuu jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg-test 2 ja 3 tulenevalt, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve ning võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on O. P. ja D. P. nende omandisse kuulunud kinnistu võõrandamisega enda omandis olevale äriühingule (lähikondne) muutnud end teadlikult varatuks, sest muud vara peale ühisomandis olnud kinnistu O. P. l ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul varad, millest oleks võimalik tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, samuti võimalikke pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur näeb pankrotivara suurendamise võimalusena XXX kinnistu tagasivõitmist pankrotivarasse, mille müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt saaks kanda pankrotimenetluse kulusid. Kuigi tegemist on raugemise olukorraga, on võlgnik avaldanud soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mistõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole hetkel teada asjaolusid, mis välistaksid pankrotimenetlusele järgneva kohustustest vabastamise menetluse algatamise.