Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 20.11.2017.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. 2 (10)

I. Asjaolud ja senine menetluskäik Hageja M. R. ja kostja H. K. M. talu FIE vahel oli sõlmitud 1.07.2013.a. tähtajatu tööleping, mille alusel asus kostja alates töölepingu sõlmimise kuupäevast hageja juures tööle farmitöölisena. 16.09.2015.a. nõudis kostja hagejalt e-kirjaga töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 12 alusel palgateatise esitamist, sealhulgas tagantjärele alates tööle asumise ajast. Hageja vastas 17.09.2015.a. kostjale, et nõutud palgateatised esitatakse pärast 5.10.2015, kuna ettevõtte raamatupidaja viibib kuni 4.10.2015 puhkusel. 18.09.2015.a. ütles kostja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel erakorraliselt üles põhjendusega, et tööandja on rikkunud oluliselt töötasu maksmise tingimusi. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 22.12.2015.a. otsusega töövaidlusasjas nr x-x/xxxx rahuldati hageja avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Nõue töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. Kostja pöördus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 alusel 22.01.2016 kohtu poole töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. ITVS § 24 lg 5 alusel kohustas kohus hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtule hagimenetluses ettenähtud vormis. II. Hageja nõuded ja nende põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduses (tl.16-17) taotleb hageja M. R. poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning H. K. M. T. FIE ja M. R. vahel 1.07.2013.a. sõlmitud töölepingu lõppenuks lugemist TLS § 85 lg 4 alusel korralise ülesütlemisega alates 18.10.2015.a. Töövaidluskomisjonis esitatud hüvitise nõudest on hageja loobunud. Hageja leiab, et kostja poolt eeldused ei olnud täidetud.

töölepingu erakorralise ülesütlemise

3 (10)

TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on tulenevalt TLS § 91 lg 2 tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine. Osundatud paragrahvi 1.lõike järgi peab tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine olema selline, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda töötajalt lepingu jätkamist. Kostja ei esitanud kuni töölepingu ülesütlemiseni hagejale töötasu maksmise kohustuse väidetava rikkumise kohta mitte ühtegi pretensiooni. Hageja on töötasu maksmisel lähtunud töölepingus kokkulepitud palgatingimistest ning kui tööaeg langes riigipühale, on makstud kahekordset töötasu. Hageja ei ole rikkunud ka töötasu teatise andmise kohustust. TLS § 28 lg 2 p 12 sätestab töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta teatiste andmise kohustuse töötaja nõudmisel. Hageja ei ole keeldunud kostjale palgateatise esitamisest, vaid on teatanud, et esitab selle pärast seda, kui raamatupidaja on puhkuselt tagasi. Nimetatud asjaolu ei saa pidada selliseks, mille tõttu ei või töötajalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Ka ei saa töötajale töötasu teatise andmisega viivitamine hageja hinnangul olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kui tööandja ei ole rikkunud töötasu maksmise kohustust. III. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel oli põhjendatud (tl.33-34). Kostja avastas 2015.a. juulikuus, et temale makstud töötasu ei vasta tegelikele kokkulepetele. Enne kirjaliku palgalehtede nõude esitamist oli kostja pöördunud korduvalt suuliselt hageja poole, kuid hageja neile pöördumistele ei reageerinud. Kuna kostjale oli hageja palgaarvestus ebaselge, koostas ta ise saamata jäänud palga arvestuse, mille põhjal selgus, et kostjal on alates 2013.a. juulikuust kuni 2015.a. septembrikuuni saamata töötasu summas 4920,75 eurot. Kokkulepitud töötasu välja maksmata jätmise näol mitme kuu vältel on tegemist töösuhtes olulise rikkumisega, mis vastab TLS § 91 lõike 2 punktis 2 sätestatule. Kostja veendus hageja poolt 4 (10)

toime pandud rikkumises alles hiljem, mistõttu ei saa kostjale ette heita, nagu oleks ta kahe aasta jooksul vaikimisi aktsepteerinud ebakorrektset palgaarvestust. Tööandja on kostja töö arvelt rikastunud. IV. Hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjal on saamata jäänud töötasu 4920,76 eurot (tl.36-37). Töölepingus oli kokku lepitud , et kostja bruto päevatasu ei tohi olla väiksem kui 25 eurot. Hageja ei ole maksnud töötajale 2015.a. juunist kuni septembrini kokkulepitust väiksemat tasu. Kui kostja sai juba alates 2013.a. juulist vähem töötasu, kui oli lepingus kokku lepitud (kostja arvestuste kohaselt ligi 200 eurot kuus) , siis ei ole eluliselt usutav, et isik seda ei märganud. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tartu Maakohtu 21.07.2017.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tuvastatud, et M. R. töötasunõue H. K. M. talu vastu ei olnud põhjendatud. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 1.07.2013.a. tähtajatu töölepingu (tl.19), mille alusel kostja asus alates samast kuupäevast tööle hageja ettevõttes farmitöölisena. 16.09.2015.a. palus kostja hagejale saadetud e-kirjas temale palgateatiste esitamist kogu töötamise aja kohta, s.o alates 1.juulist 2013 arvestatud ja makstud igakuise töötasu ja lisatasude arvutamise 5 (10)

kohta. Tööandja on 17.09.2015.a. vastanud, et palgateatiste väljastamine on võimalik pärast 5.oktoobrit, kuna ettevõtte raamatupidaja viibib kuni 4.10.2015.a. puhkusel (tl.20). 18.09.2015.a. esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel põhjusel, et töötasu maksmine ei ole toimunud kokkulepitud tingimuste kohaselt (tl.21). Avalduse järgi on selgusetu on lisatasu maksmise kord ning maksmata on riigipühadel töötamise eest topelttasud. Töövaidluskomisjoni 22.12.2015.a. otsusega (tl.3-5) on tuvastatud, et M.Rebase poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 18.09.2015.a. TLS § 91 lg 2 alusel on tühine ning tööleping tuleb lugeda lõppenuks korralise ülesütlemisega TLS § 85 lg 4 alusel 18.10.2015.a. Kostja on kohtule esitatud avalduses (tl.1) taotlenud töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasjas vaidluse all asjaolu, kas kostja poolt 18.09.2015.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel on kehtiv. TLS § 91 lg 2 on öeldud, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt peab tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine olema selline, et selle tõttu ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda töötajalt lepingu jätkamist. FIE H. K. M. talu ja M. R. vahel 1.juulil 2013.a. sõlmitud töölepingu nr 27/2013 p.4.1 sätestas, et töötaja brutopäevatasu ei tohi olla väiksem kui 25 eurot ning töötasu kujuneb kirjalikus töötasukokkuleppes äratoodud tasudest. Vastavalt p.4.2 võib tööandja maksta töötajale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus töötasukokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega. Käesolevas asjas on hageja esitanud M. R. palgateatised 2015.a.juuni, juuli- ja augustikuu kohta (tl.22-24), millistest tõenditest nähtub, et hageja palk on moodustunud tunnitasust (3 eurot tund), lisatasudest 6 (10)

täiendavate ülesannete täitmise eest ja riigipüha lisatasust (juunikuus), augustikuus on makstud hagejale ka ajutise töövõimetuse hüvitist.

Töövaidlusasja nr x-x/xxxx-2015 toimikus (lk.6-8) on hageja pangatehingute väljavõtted, millistel on näha kostjale ajavahemikul 4.08.2013- 18.09.2015 tehtud töötasu pangaülekanded. 7.09.2015.a. on kostja allkirjastanud karjaku palgaarvestamise alused (töövaidlusasja toimik, lk.5), milline dokument on kinnitatud H. K. poolt 1.08.2015.a. Samal kuupäeval on kinnitatud ka karjaku ametijuhend (töövaidlusasja toimik lk.34-35). Palgaarvestuse alustest nähtub, et karjaku töötasu kujunes alljärgnevate komponentide alusel: Piima väljalüps (järgmise vahetuse koguse alusel) – 0,01 eurot/l, vasikate keskmine juurdekasv päevas – 0,05-0,08 eurot, ruumide ja söödavahe puhastamine – 3 eurot, vasika vastuvõtmine ja sellega seotud toimingud ning protseduurid – 3 eurot, vasika boksi pesu – 2 eurot, sõnniku eemaldamine 3 eurot boks jne. Ametijuhendis on kirjeldatud tööd, mida karjak oma vahetuse jooksul teostab, sealhulgas palgaarvestuse alustes märgitud tööd. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hageja ei ole temale töölepingu kehtivuse ajal maksnud töötasu lepingus kokku lepitud tingimustel, millisele asjaolule tuginedes on ta töölepingu erakorraliselt üles öelnud. Seega tuleb lugeda töölepingu erakorraline ülesütlemine töötasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu tühiseks. Kohus nõustub hagejaga kas selles, et töötajale palgateatiste esitamata jätmine koheselt töötaja nõudmisel ei ole selline rikkumine, mis annab aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohtu hinnangul oleks kostja heas usus toimides pidanud vähemalt ära ootama hageja poolt teatatud tähtpäeva, millal hagejal oli võimalik palgateatised esitada. Seega ei saa ka nimetatud asjaolu pidada selliseks, mille tõttu ei võinud töötajalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. 7 (10)

TLS § 85 lg 4 järgi loetakse töölepingu ülesütlemine juhul, kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu ülesütlemiseks alust, korraliseks ülesütlemiseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Vastavalt TLS § 98 lg 1 peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Seega tuleb M. R. tööleping H. K. M. taluga lugeda lõppenuks korraliselt 18.10.2015.a. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat on esindanud menetluses vandeadvokaat Cardo Soosaar, kes on esitanud 20.10.2017. a menetluskulude nimekirja (tl.52). Hageja menetluskulu seisneb lepingulise esindaja kulus summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab tasu õigusteenuse osutamise eest 9 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite (tl.55), milles leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Põhjendatud esindaja ajakuluks õigusabi osutamisel, arvestades esitatud

8 (10)

menetlusdokumentide mahtu ning ajakulu kohtuistungist osavõtuks peab kostja ca 2,64 tundi. Lisaks taotleb kostja jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, kuna hageja ei ole esitanud seisukohta kostja poolt esitatud kompromissiettepanekule. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas alust kohaldada TsMS § 163 lg 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oma taotluses kohtule töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses on märkinud, et ta ei välista üldise õigusrahu kaalutlusel asja lahendamist mõistliku kompromissiga. Kohus leiab, et nimetatud konstateerigut ei saa käsitleda kompromissiettepanekuna. Liiati ei kohaldu käesolevas asjas TsMS § 163 lg 2 seetõttu, et hagi ei rahuldata osaliselt. Järgnevalt hindab kohus hageja menetluskulusid nende vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kuna hageja poolt esitatud kolmes menetlusdokumendis – hagiavalduses, kirjalikus seisukohas kostja vastusele ning kirjalikus menetluses esitatud lõplikes seisukohtades on suures osas korratud ühtesid ja samu argumente, peab kohus kirjalike menetlusdokumentide, muuhulgas menetluse uuendamise taotluse koostamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. 17.11.2016.a. toimunud kohtuistung kestis istungi protokollis kajastatu kohaselt 10 minutit, kuna istungil esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus rahuldas. Muid taotlusi ega tõendeid hageja kohtuistungil ei esitanud, mistõttu on istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 20 minutit. Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud esindajakulude näol käesolevas asjas 420 eurot (3,5 x 120).

/allkirjastatud digitaalselt/

9 (10)

Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.