Saata asi samale maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi määruskaebus.
4.Lõpetada määruskaebemenetlus AS Tamsalu Terko (pankrotis/ kustutatud 16.10.2017) osas seoses AS Tamsalu Terko (pankrotis) äriregistrist kustutamisega.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 03.06.2016 kohtumäärusega kuulutati välja A.J. (võlgnik) pankrot ja nimetati tema pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Viru Maakohtu 03.10.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
2.26.07.2017 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt toimus võlausaldajate üldkoosolek 13.06.2017. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli A.J. l AS-is SEB Pank arvelduskonto (saldo 15,67 eurot) ja väärtpaberikonto, millel on AS Tamsalu Terko (kustutatud) aktsiad 1 117 200 tk (A.J. teatel 1 157 200 tk), turuväärtus seisuga 14.04.2016 0 eurot, ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) aktsiad (kogus 40 000 tk), turuväärtus seisuga 14.04.2016 0 eurot. Haldur edastas AS-ile SEB Pank avalduse, milles lubas A.J. l välja võtta sularaha igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on A.J. saanud riiklikku pensioni alates aprillist 2017. a netoummas 458,13 eurot, mis on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. Seega saadavast pensionist pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Raigo Pärs kandnud pankrotivarasse 87,25 eurot ja kohtutäitur Kersti Vilbo 219,35 eurot. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole. Müüdud pankrotivara ei ole. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse teatas, et A.J. oli rahvastikuregistri andmetel abielus H.J. ga alates 16.10.1970 kuni 28.10.2013. A.J. teate kohaselt lahutuse käigus ühisvara jagatud ei ole. Seega on võlgnikule kuuluvate aktsiate näol tegemist ühisvaraga ja enne võimalikku vara müüki on vaja ühisvara jagada. H.J. teatas 12.03.2017 e-kirjaga vastuseks halduri järelepärimisele, et ei ole nõus aktsiate müügiga enampakkumisel ja et kui halduril on olemas ostja aktsiatele, siis ta on nõus need läbirääkimise käigus sobiva hinnaga müüma. A.J. pankrotihalduril ei ole aktsiatele ostjat. Haldur kutsus 25.05.2017 algusega kell 13:00 kokku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorraga:
1.Pankrotihalduri ülevaade pankrotimenetluse käigust, ühisvara jagamise hagi esitamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2017, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi ühisvara jagamise hagi esitamiseks kohtusse. Maksu- ja Tolliamet andis 23.05.2017 e-kirjaga teada, et ei pea ühisvara jagamise hagi esitamist A.J. pankrotimenetluses otstarbekaks, kuivõrd jagatava vara (pankrotis äriühingute aktsiad) väärtus on olematu. Teised võlausaldajad oma seisukohta haldurile edastanud ei ole. Kuna pankrotimenetluses ei olnud likviidset vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Võlausaldajad ei ole II järgus raha saanud, sh: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 13 976,67 eurot; Eesti Vabariik
Maksu- ja Tolliameti kaudu 368 915,23 eurot; AS Tamsalu Terko (kustutatud) 559,14 eurot; AS Tamsalu VESKID (pankrotis) 69 227,77 eurot. Hagisid esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on vastutustundetu käitumine mitme äriühingu juhtorganites tegutsedes. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS-i mõttes. Haldur palus PankrS 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: 1) lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) kinnitada pankrotihalduri tasuks kokku 1008 eurot (840 eurot + käibemaks 168 eurot) ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK; 3) halduri tasust 66,60 eurot välja mõista pankrotivara arvelt; 4) halduri tasust 318 eurot välja mõista pankrotiavalduse esitaja poolt kohtu deposiiti tasutud summadest; 5) halduri tasust 623,40 eurot välja mõista pankrotiavalduse esitajalt; 6) vabastada Ly Müürsoo A.J. pankrotihalduri kohustustest; 7) otsustada A.J. kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada A.J. d ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus lõpetas 06.07.2017 määrusega A.J. pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ning vabastas Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. Maakohus kinnitas pankrotihalduri tasuks 1008 eurot, millest 66,66 eurot mõistis välja pankrotivara arvelt ning 623,40 eurot mõistis välja pankrotiavalduse esitajalt AS-ilt Tamsalu Veskid (pankrotis). Maakohus algatas A.J. kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas A.J. d täitma usaldusisiku kohustusi. Lisaks kohustas maakohus A.J. d tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus määras kindlaks võlgniku kohustused vastavalt PankrS §-le 173. Maakohus määras, et võlgnikul on õigus jätta endale 25 % töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgniku varaks 306,60 eurot. Samuti on võlgniku ja tema endise abikaasa H.J. ühisvaraks AS Tamsalu Terko (kustutatud 16.10.2017) aktsiad 1 117 200 tk ja AS Tamsalu Veskid aktsiad 40 000 tk. Aktsiate turuväärtus on 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 452 678,81 eurot ulatuses ja tema kohustused ületavad tema vara 100 %-liselt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kohus leidis, et PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
5.Kohus rahuldas PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause alusel halduri taotluse tasu määramiseks summas 840 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 168 eurot, kokku 1008 eurot OÜ-le Sentire MK selliselt, et 66,60 eurot mõistetakse välja pankrotivara arvelt, 318 eurot kohtu deposiiti ettetasutud summast ning 623,40 eurot pankrotiavalduse esitajalt AS-ilt Tamsalu Veskid (pankrotis). Vastuväiteid tasu suurusele esitatud ei ole.
6.Võlgnik on 16.06.2016 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maakohus ei tuvastanud võlgniku suhtes esinevaid PankrS § 171 lg 1 punktides 1-5 sätestatuid aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
Haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi üldkoosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud. Võlausaldajad üldkoosolekutele ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.AS Tamsalu Terko (kustutatud) pankrotihaldur Martin Krupp (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega määrata deposiidi summa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, jätta rahuldamata A.J. pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega ning jätta algatamata A.J. kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebuse kohaselt on maakohus leidnud, et halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad ning võlgniku võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Kohus on oma määruse punktis 11 aga kirjeldanud, et võlgniku varadeks on 306,60 eurot ja võlgniku ning tema endise abikaasa ühisvaras olevad AS Tamsalu Terko (kustutatud) aktsiad 1 117 200 tk ning AS Tamsalu Veskid aktsiad 40 000 tk. Järelikult ei ole asjakohane kohtu väide, et võlgnikul puuduvad muud varad. Samuti ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Olenemata võlgniku pankrotihalduri aruandes kirjeldatud võlausaldajate huvi puudusest peab kohus siiski andma võlausaldajatele võimaluse deposiidi maksmiseks. Kohus on ekslikult jätnud kohaldamata PankrS § 158 lg 6. Olukord, kus pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega peale pankroti väljakuulutamist ilma deposiiti määramata, on võlausaldajate suhtes ebaõiglane ning võtab neilt ära võimaluse oma õigusi ja huve kaitsta. Kohus on ekslikult jätnud kasutamata PanrkS § 171 lg 2 p 1 tuleneva õiguse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Nimelt mõisteti Viru Maakohtu 15.11.2010 otsusega A.J. süüdi KrK § 1481 lg-te 2,10 (KarS § 386 lg 1) ja KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 2) järgi. A. J tunnistati süüdi selles, et ta esitas AS Tamsalu Veskid (pankrotis) juhatuse liikmena aktsiaseltsi maksudeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid. Tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas on vaidlus jätkunud, kuid A.J. on kriminaalkorras süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises. Kohtul tuleb arvestada ka sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata. Samuti sellega, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankotimenetluses on tunnustatud peamiselt nõuet, mis võlausaldaja hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena (Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 368 915,23 eurot).
8.AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta A.J. pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub AS Tamsalu Veskid saata asi uueks otsustamiseks tagasi Viru Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on võlausaldajal AS Tamsalu Veskid (pankrotis) selge ja väljendatud huvi võlgniku pankrotimenetluse jätkamise vastu. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on korduvalt avaldanud valmisolekut pankrotimenetluses vajalike toimingute teostamiseks tarvilikke kulusid kanda (võlausaldaja pankrotitoimkonna nõusolekul).
01.07.2017 (st 5 päeva enne pankrotimenetluse lõpetamist) edastas võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 69 227,77 eurot, milles väljendas selget huvi pankrotimenetluse jätkumise vastu. Esineb ülekaalukas avalik huvi võlgniku pankrotimenetluse jätkumise vastu, kuivõrd võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suuresti võlgniku poolt toime pandud erinevad kuriteod – sh maksukuriteod. Maakohus on rikkunud PankrS § 30 lg-t 1, kuna võlausaldajale ei ole antud võimalust deposiiti raha maksta. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. A.J. on süüdi mõistetud kohtuasjas nr 3-11-57-11 müügikäibe varjamise ja varjatud käibe arvelt ettevõtlusega mitteseotud tegevuse teostamise eest, mis on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 (KrK § 1481 lg-d 2 ja 10; KarS § 386 lg 1) järgi maksukuriteona. Kohus on ekslikult määruse tegemisel tuginenud halduri hinnangule, mille järgi võlgniku sissetulekud on väiksemad Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast. Halduri aruande kohaselt on võlgnik Maksu- ja Tolliameti andmetel saanud alates 2017. aasta aprillist maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist, milleks on olnud pension summas 458,13 eurot neto. 2017. aasta miinimumpalga suuruseks on 470 eurot bruto, mis on 398,46 eurot neto. Võlgniku pension summas 458,13 eurot neto ületab miinimumpalka summas 59,67 eurot. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõustus ka AS Tamsalu Terko (kustutatud) määruskaebusega ja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
9.A.J. pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas vastuse määruskaebustele, millega palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Pankrotihaldur leiab, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väite kinnituseks, et tal on selge ja väljendatud huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Vastupidi – võlausaldaja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on olnud kogu pankrotimenetluse vältel olnud passiivseks võlausaldajaks, kes ei ole vastanud mitte ühelegi pankrotihalduri pöördumisele ega osa võtnud mitte ühestki võlausaldajate üldkoosolekust. Ka teise määruskaebuse esitaja, AS Tamsalu Terko (kustutatud) on olnud A.J. pankrotimenetluses passiivseks võlausaldajaks, kes ei ole vastanud mitte ühelegi pankrotihalduri pöördumisele ega osa võtnud mitte ühestki võlausaldajate üldkoosolekust. Võlgnikul olemasoleva vara kohta märgib haldur, et kogu aktsiaportfelli väärtuseks on AS SEB Pank märkinud 0 eurot. Aktsiate näol on tegemist ühisvaraga ja enne võimalikku vara müüki oli vaja ühisvara jagada. A.J. pankrotihaldur edastas 08.09.2016 kõigile võlausaldajatele pöördumise, milles selgitas, et aktsiate näol on tegemist ühisvaraga ja enne vara müüki on vaja ühisvara jagada. Haldur pöördus 01.02.2017 uuesti kõikide võlausaldajate poole selgitades, et ei saa alustada vara müüki enne kui ühisvara on jagatud. Kuna määruskaebuste esitajad ei vastanud kummalegi halduri pöördumisele, siis saab teha järelduse, et määruskaebuste esitajatel puudus huvi A.J. pankrotimenetluse ja A.J. võimaliku ühisvara jagamise vastu. Haldur edastas 19.05.2017 kõikidele võlausaldajatele teate, et kutsus 25.05.2017 algusega kell 13:00 kokku A.J. võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja, ka määruskaebuste esitajad, koosolekust osa ei võtnud. Sama teatega, palus võlgniku pankrotihaldur, et juhul, kui
koosolekust osavõtt ei ole võimalik, võlausaldaja kirjalikku digitaalallkirjaga seisukoht teates nimetatud küsimuste osas, millele määruskaebuse esitajad ei vastanud. Kuna ükski võlausaldaja võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud ega teatanud ka muul viisil, et soovib A.J. pankrotimenetlust rahastada ja seeläbi A.J. pankrotimenetlusega jätkata, siis asus haldur seisukohale, et võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär kuus on 2017. a 470 eurot. Seega TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut summas 470 eurot kuus ja seega on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) seisukoht, et A.J. l on õigus saada kuus 398,46 eurot, otseses vastuolus TMS § 132 lõikega 1. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitas A.J. pankrotimenetluses 01.07.2016 tavapärase nõudeavalduse, milles puudub mistahes muu väidetavalt selgesõnaline huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Kuna A.J. pankrotimenetluses sai nõudeid esitada kuni 13.09.2016, s.o päevani, kui haldur esitas jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks, siis on ilmselgelt eksitav AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) väide, et ta on esitanud 5 päeva enne kaevatava määruse tegemist pankrotihaldurile veel mingi nõudeavalduse. Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele AS Tamsalu VESKID (pankrotis) viidatud PankrS § 30 lg 1, kuivõrd säte reguleerib pankroti väljakuulutamise eelset olukorda. Praegusel juhul on kohus A.J. pankroti välja kuulutanud.
11.Võlgnik A.J. esitas seisukoha AS Tamsalu Terko (kustutatud) pankrotihalduri Martin Krupp määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata. Nii pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt kohtule esitatud aruandes kui ka Viru Maakohtu 06.07.2017 määruses on põhjalikult, selgelt ning arusaadavavalt selgitatud, miks kohus lõpetab pankrotimenetluse PankrS §-de 157 lg 2 ja 158 lg 4 alusel. Kuna A.J. oli AS Tamsalu Terko (kustutatud) juhatuse liige kuni 03.06.2016 (kuulutati välja A.J. isiklik pankrot) ja enamusaktsiate omanik, siis on tema see, kellel on õigus ja huvi ettevõttele tekitatud kahjud pankrotihaldurilt tagasi nõuda. Kuni aga kestab A.J. isiklik pankrotimenetlus, on tal seda raske teha.
12.Võlgnik A.J. esitas seisukoha AS Tamsalu Veskid (kustutatud) pankrotihalduri Urmas Ustav määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna kohus ei ole rikkunud määruskaebuses väljatoodud pankrotiseaduse sätteid, siis jääb täiesti arusaamatuks, mida AS Tamsalu Veskid (pankrotis) üldse vaidlustab. Nii pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt kohtule esitatud aruandes kui ka Viru Maakohtu 06.07.2017 määruses on põhjalikult, selgelt ning arusaadavavalt selgitatud, miks kohus lõpetab pankrotimenetluse PankrS §-de 157 lg 2 ja 158 lg 4 alusel. Pankrotimenetluse jätkamine oleks ainult aja ja raha raiskamine. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrot sai alguse AS Tamsalu Terko (kustutatud) pankrotihaldurite Martin Krupi ja Sirje Taela poolt väljamõeldud süüdistuste alusel. Selle asemel, et võtta süüdlased vastutusele, mis on pankrotihalduri kohus, hoopiski AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav premeeris neid, et aitasid ettevõtte pankrotti viia (tööta jäi 200 inimest) ning kandis AS Tamsalu Terkole (kustutatud) teadmata põhjusel 6 500 000 krooni (415 428,37 eurot). Ainuüksi sellega tekitati teadlikult ettevõttele kahju vähemalt 415 428,37 eurot. Kuna A.J. on ainus juhatuse liige ja aktsiate omanik, siis on tema see, kellel on õigus ja huvi ettevõttele tekitatud kahjud pankrotihaldurilt tagasi nõuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab et maakohtu 6. juuli 2017. a määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus märgib esmalt, et pankrotivõlausaldajatel oli praegusel juhul õigus esitada määruskaebus maakohtu määrusele, millega kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 158 alusel, vaatamata PankrS § 164 lõikes 2 sätestatule. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Samas ei näe pankrotiseadus ette vastuväite esitamise võimalust pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS §-s 158 sätestatud alusel. Määruskaebuse esitanud võlausaldajad ei ole niisugust vastuväidet menetluses ka esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 164 lõikes 2 sätestatud kaebeõiguse piirang on kohaldatav üksnes sellistel juhtudel, kui seadus võimaldab esitada pankrotimenetluse lõpetamisele vastuväite. Kuna pankrotiseadusest ei tulene vastuväite esitamise võimalust pankrotimenetluse lõpetamisel raugsemise tõttu PankrS § 158 alusel, siis on võlausaldajatel õigus esitada pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebus ka ilma, et nad oleksid esitanud eelnevalt PankrS § 164 lõikes 2 nimetatud vastuväite.
15.Teiseks leiab ringkonnakohus, et AS Tamsalu Terko (kustutatud) osas tuleb menetlus lõpetada, kuna AS Tamsalu Terko (kustutatud) on 16.10.2017 äriregistrist kustutatud. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka hagita asja läbivaatamisel hagimenetluse sätteid. Ringkonnakohus ei pea sellest lähtudes vajalikuks lahendada AS Tamsalu Terko (kustutatud) esitatud määruskaebust, kuna määruskaebuse esitaja on lõppenud ja määruskaebuse lahendamise tulemus ei saa tema õigusi kuidagi mõjutada. Haldur on avaldanud, et seoses AS Tamsalu Terko registrist kustutamisega on pankrotihaldur teinud jaotiste ümberarvestused, mille tulemusena on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) uueks jaotise suuruseks 15,312 %
16.PankrS § 158 lg 4 kohaselt tuleb maakohtul veenduda, et pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise eeldused on täidetud. Seejuures kehtib pankrotimenetluses uurimisprintsiip. PankrS § 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Samuti on kohtule PankrS § 69 lg 1 ning PankrS § 84 järgi pandud järelevalvekohustus nii halduri tegevuse kui ka kogu menetluse seaduslikkuse üle. Sekkumist õigustab avalik huvi nõuetekohase pankrotimenetluse vastu. Pankrotimenetluse raugemise eeldusena tuleb kohtul tuvastada, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, tuleb määruses märkida, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määrusest, kas ja mida on maakohus teinud pankrotimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtumääruses viidatakse üksnes halduri poolt esitatud andmetele, kohus ei ole pidanud vajalikuks halduri poolt esiletoodut mingil viisil täpsustada ega täiendavat teavet hankida. Asjas ei ole esitatud hinnanguid võlgniku tegelikule varalisele seisundile lähtuvalt tema tavapärasest elulaadist (s.o sissetulekute ja kulutuste omavaheline vastavus ja eluline usutavus). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on
süüdi mõistetud ulatuslikus maksusüüteos ning tuvastatud on tema poolt riigile ulatusliku kahju tekitamine, samuti äriühingutele kahju tekitamine raamatupidamisreeglite jämeda rikkumise ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel, ei ole piisav käsitleda üksnes tema pangaarvele pensioni näol laekuvaid sissetulekuid. Ringkonnakohus nõustub seejuures seisukohaga, et võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka kuulunud pankrotis äriühingute AS Tamsalu Terko (kustutatud) ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) aktsiad ei ole ilmselt käsitatavad kui vara, mille arvel oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kui ühisvaraks olnud aktsiad olid asja materjalidest nähtuvalt juba varemgi väärtusetud, siis pärast AS Tamsalu Terko äriregistrist kustutamist ei saa sellenimelise äriühingu aktsiad enam üldse ühegi isiku vara hulka kuuluda, vastavas osas ei eksisteeri vara enam isegi nominaalselt.
17.Iseenesest saab nõustuda halduri poolt avaldatuga, et määruskaebuse esitanud võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kestel näidanud selget ja põhistatud huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Haldur on kohtule selgitanud ja põhistanud, et pankrotimenetluses on lisaks esimesele üldkoosolekule kokku kutsutud veel 4 võlausaldajate üldkoosolekut, kuid AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ei ole neist ühelgi osalenud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) oleks muul viisil ilmutanud oma huvi selle vastu, et pankrotimenetlus jätkuks. Arusaamatuks jääb AS Tamsalu Veskid (pankrotis) määruskaebuse punktis 9 väidetu, mille kohaselt olevat AS Tamsalu Veskid (pankrotis) 5 päeva enne pankrotimenetluse lõpetamise kohta määruse tegemist, s.o 01.07.2017, edastanud pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 69 227,77 eurot, milles väidetavalt väljenduski võlausaldaja selge huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitanud nõudeavalduse A.J. pankrotimenetluses summas 69 227,77 eurot 01.07.2016. a, mitte 2017. a. Tegemist oli tavapärase ja tähtaegselt esitatud nõudeavaldusega, mis leidis pankrotimenetluse käigus täies ulatuses tunnustamist. Nõudeavalduse esitamisega pankrotimenetluse algfaasis ei ole võlausaldaja juba ette väljendanud oma selget ja kindlat tahet jätkata pankrotimenetlust ka juhul, kui hiljem ilmneb, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja väljamaksete tegemiseks ning esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 01.07.2017. a seisuga ei olnud ilmselgelt enam võimalik esitada pankrotimenetluses täiendavaid nõudeavaldusi. Eeltoodu ei vabasta siiski kohut pankrotimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustusest (PankrS § 3 lg 3).
18.Määruskaebuses on maakohtule ette heidetud PankrS § 30 rikkumist tulenevalt sellest, et maakohus ei andnud võlausaldajatele võimalust tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu nimetatud rahasumma deposiidina selleks ettenähtud kontole. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 30 kohaldub olukorras, kus pankrotti ei ole veel väljakuulutatud. Pärast pankroti väljakuulutamist ei tulene pankrotiseadusest kohtule kohustust määrata omal algatusel kindlaks deposiidimakse tasumise tähtaeg ja rahasumma ning teatada väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. Samas sätestab PankrS § 158 lg 6, et kohus ei lõpeta menetlust kõnealuse paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Ringkonnakohtu arvates ei tulene sellest siiski kohtu kohustust järgida selles olukorras PankrS §-s 30 sätestatut. Pankroti väljakuulutamise eelne olukord ei ole samastatav sellega, kus pärast pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur teinud seaduses ettenähtud toimingud, välja on selgitatud võlausaldajad ja nende
nõuete suurused, määratud kindlaks jaotised, selgitatud välja võlgniku varaline seis ning ka väljavaated pankrotivara suurendamiseks.
19.PankrS § 55 kohaselt on halduri ülesandeks nii kõigi võlausaldajate kui ka võlgniku õiguste ja huvide kaitsmine ning arvestamine. Muuhulgas on sellest tuletatav halduri kohustus veenduda, kas pankrotimenetluse jätkamine on PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärke arvestades kooskõlas nii võlausaldajate kui võlgniku huvidega. Praegusel juhul saab asuda seisukohale, et haldur on teinud võlausaldajate seisukohtade väljaselgitamiseks omalt poolt piisavalt pingutusi. Kokku on kutsutud 4 võlausaldajate üldkoosolekut. 13.06.2017. a üldkoosoleku päevakorras oli seejuures pankrotihaldurile nõusoleku andmise otsustamine pankrotimenetluse lõpetamiseks vaatamata sellele, et ei ole olnud võimalik pankrotivara müüa; samuti usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine. Seega oli võlausaldajatele teada, et haldur kaalub kohtule pankrotimenetluse lõpetamise taotluse esitamist, samuti võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitamist. Võlausaldajad koosolekul ei osalenud ega esitanud haldurile ka muus vormis oma seisukohti kavandatavate sammude kohta. Samas on haldur oma 26.06.2017 maakohtule esitatud ettepanekus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu esitanud punktis 14 konkreetse taotluse määrata kohtul deposiiti makstavaks summas 1700 eurot, mis kataks nii senised pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulud. Haldur palus pankrotimenetluse lõpetada juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat. Maakohus ei ole selle taotluse osas mistahes seisukohta võtnud ning see võis tuua kaasa 06.07.2017. a määrusega ennatlikult pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise.
20.Ringkonnakohus tegi oma 2. oktoobri 2017 kohtunõudega määruskaebuse esitanud võlausaldajate pankrotihalduritele ettepaneku tasuda Rahandusministeeriumi ettemaksukontole 1700 eurot pankrotimenetluse seniste ja tulevaste kulude katteks. Ühtlasi palus ringkonnakohus esitada seisukohad, missuguseid toiminguid tuleks A.J. pankrotimenetluses edaspidi veel teha, et täita pankrotimenetluse eesmärke (PankrS § 2). Ringkonnakohtu määratud tähtajaks tasus võlausaldaja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur 1700 eurot selgitusega „deposiidimakse A.J. pankrotimenetluse kulude katteks (tsiviilasi nr 2-16-2857)“. Võlausaldaja pankrotihaldur selgitas, et kuna pankrotimenetlus on kestnud pikka aega ning on seetõttu võlausaldajate kõrgendatud tähelepanu all, on oluline äärmise põhjalikkusega välja selgitada võlgniku tegelik varaline olukord (sh võlgniku kulutuste ja sissetulekute vastavus), vara tagasivõitmise võimalused, võimalused nõuete rahuldamiseks nii pankrotimenetluse kestel kui ka selle lõppedes. Muu hulgas on vajalik veenduda, et võlgniku pankrotihaldur on põhjalikult välja selgitanud võlgniku igapäevakulutused ja tema suutlikkuse neid oma sissetulekute arvel täita (sh eluline usutavus); võlgniku poolsed võimalused nõuete rahuldamiseks; kas ja milliseid jõupingutusi on võlgnik teinud nõuete rahuldamiseks; kas ja millised on võimalused võlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka kuuluva vara võõrandamiseks, katmaks pankrotimenetluse kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid; kas võlgniku tegevuses pankrotimenetluse kestel on õigusrikkumise tunnuseid, arvestades võlgniku õiguslikku staatust. Võlausaldaja eristaatusest tulenevalt on oluline välistada, et ükski olemasolevat või edasist õiguslikku arengut silmas pidades oluline asjaolu ei jääks läbi analüüsimata kohases menetluslikus formaadis, milleks on pankrotimenetlus. Võlausaldaja pankrotihaldur palus ühtlasi võlgniku pankrotihalduril mõistlikult ettenähtavas tulevikus kutsuda kokku võlausaldajate üldkoosolek, arutamaks nimetatu ning muude pankrotihalduri hinnangul oluliste küsimuste üle.
21.A.J. pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas võlausaldaja pankrotihalduri kirjale vastuse, milles märgib, et AS-l Tamsalu Veskid (pankrotis) (jaotise määr 15,312 %) puudub alus nõuda võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist (PankrS § 79 lg 1, lg 2 p 2). Pankrotimenetluses on juba kokku kutsutud 4 üldkoosolekut (lisaks I üldkoosolekule), kuid AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esindaja ei ole neist osalenud ühelgi. Haldur märkis seonduvalt võlgniku võimaliku ühisvara jagamisega, et võlgniku suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõue 638 915,23 eurot) on haldurile kirjalikult teatanud, et ei pea ühisvara jagamise hagi otstarbekaks. Vastu tulles AS Tamsalu Veskid (pankrotis) soovile kokku kutsuda veel kord A.J. võlausaldajate üldkoosolek, palub pankrotihaldur võlausaldajal teatada, milline peaks olema kokkukutsutava võlausaldajate üldkoosoleku päevakord (PankrS § 79 lg 3 p 4).
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud tühistada maakohtu 06.07.2017. a määrus osas, millega kohus lõpetas A.J. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd muutunud on ka menetluslik olukord, s.o pankrotimenetluse kulude katteks on teostatud deposiidimakse summas 1700 eurot, siis tuleb asi saata maakohtule seisukoha kujundamiseks, kas ja missugusel kujul on põhjendatud pankrotimenetluse jätkamine. Ringkonnakohus märgib seejuures, et PankrS § 158 lõikest 6 ei tulene absoluutset keeldu lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu isegi juhul, kui võlausaldaja on tasunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärkideks rahuldada pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabastada oma kohustustest samuti seaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 55 lg 1 kohaselt on halduri ülesandeks kaitsta kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Nimetatud pankrotimenetluse kesksetest eesmärkidest ei anna alust kõrvale kalduda ka asjaolu, et võlausaldaja on tasunud deposiiti mõningase rahasumma, välistamaks pankrotimenetluse lõpetamise. Pankrotimenetluse jätkamine ei saa olla eesmärgiks iseeneses. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates PankrS § 158 lõiget 6 tõlgendada selliselt, et kohus ei lõpeta deposiiti raha tasumise korral pankrotimenetlust juhul, kui on piisavalt alust arvata, et pankrotimenetluse jätkamine aitab mingil viisil täita pankrotimenetluse ülesandeid ja sellele seatud eesmärke. Maakohtul tuleb PankrS § 3 lõikes 3 sätestatut arvestades kujundada selles osas oma seisukoht. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et raha olemasolu deposiidikontol ei tähenda seda, et deposiiti kantud raha tuleks eelduslikult täies mahus pankrotihaldurile välja maksta. Väljamaksete põhjendatust tuleb hinnata lähtuvalt halduri poolt menetluse jätkamise korral tehtud töö ja panuse ning võimalike kulutuste otstarbekusest ning vajalikkusest.
23.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluse jätkamise eesmärgiks ei saa praegusel juhul enam olla maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. A.J. pankrotihaldur on kohtule esitatud aruannetes asunud seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli vastutustundetu käitumine mitme äriühingu juhtorganites tegutsedes. Võlgnik on seoses oma tegevusega äriühingute juhtorganites mõistetud kriminaalkorras süüdi KrK § 1481 lgte 2, 10 (KarS § 386 lg 1) ja KarS § 3891 lg 2 järgi ning teda on karistatud tingimisi vangistusega.
Nii maksumenetluses kui ka kriminaalmenetluses (kriminaalasja nr 1-09-5750) on võlgniku tegevusele äriühingu juhtorgani liikmena juba hinnang antud. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda maksejõuetuse põhjuseks kuriteo toimepanek ja mitte halduri poolt märgitud „muu põhjus“. Täiendav selle problemaatika käsitlemine ei ole pankrotimenetluse jätkamise raames enam otstarbekas.
24.Ringkonnakohus leiab, et A.J. pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole asjaolusid arvestades ka PankrS § 2 teises lauses sätestatud, s.o füüsilisest isikust võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 (p 10) selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 pdes 1–5. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Nimetatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on karistusregistris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi.
25.Nagu eelpool märgitud, on praegusel juhul võlgnik mõistetud süüdi ulatuslikes maksualastes süütegudes. Kohtuotsusega nr 1-09-5750 on võlgnikult tsiviilhagi korras mõistetud välja 368 915 eurot 36 senti maksukuriteoga tekitatud kahju hüvitisena. Ka võlausaldaja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõude näol on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele suunatud nõudega. Tsiviilasjas nr 2-05-23429 on võlgnikult AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kasuks välja mõistetud 65 850 eurot hüvitisena juhatuse liikme poolt oma kohustuste, sh hoolsuskohustuse, rikkumisega süüliselt tekitatud kahju eest nii TsK § 222 lg 1 ja TsK § 227 kui ka ÄS 315 lg 1 alusel. Põhjendatud on määruskaebuses esitatud etteheide, et kohus on jätnud käsitlemata PankrS § 171 lg 2 punktis 1 sätestatud piirangu, mille kohaselt võidakse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 – 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Maakohtu 06.07.2017. a määruse p-s 15 märgitu kohaselt ei ole tuvastatud, et võlgniku suhtes esineksid PankrS § 171 lg 2 p-des 1 – 5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuna toimikus esineb korduvaid viiteid maksualaste süütegude toimepanekule, muuhulgas on toimikus Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2013. a otsus nr 1-09-5750 koos viidetega süüdimõistmise alustele.
26.Ringkonnakohus möönab, et PankrS § 171 lg 2 p 1 jätab kohtule kaalutlusõiguse, kas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus või mitte (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-155-16, p 16; nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlgniku süüdimõistmine viidatud sättes loetletud kuriteo toimepanemises ei välista iseenesest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid kaalutlusõiguse nõuetekohaseks teostamiseks tuleb kohtul kõiki olulisi asjaolusid kaaluda ja ka arvesse võtta. Asjaolu, et maakohus ei ole praegusel juhul võlgniku süüdimõistmisega üldse arvestanud ega seda käsitlenud, on käsitatav diskretsiooni piiride olulise rikkumisena. Lisaks tuleb arvestada, et PankrS § 176 lõike 2 kohaselt ei lõpe isegi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seega tuleb kohtul analüüsida kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise
otstarbekust ka lähtuvalt sellest, kas ja millises ulatuses saaks võlgnik seaduse kohaselt üldse oma kohustustest vabaneda. Kui pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kujutavad endast suuremas ulatuses õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi, siis ei saa menetluse algatamist pidada otstarbekohaseks ega seaduse mõttega kooskõlas olevaks. Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebus tühistada ka osas, milles kohus algatas A.J. kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas teda täitma usaldusisiku kohustusi, samuti määras kindlaks võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluses.
27.Kokkuvõttes tuleb Viru Maakohtu 6. juuli 2017. a määrus tühistada täies ulatuses. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks ning seisukoha kujundamiseks, kas pankrotimenetluse jätkamine on võlausaldaja poolt deposiiti tasutud rahalist makset arvestades põhjendatud ning pankrotimenetluse peamist eesmärki – võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamine – arvestades otstarbekas.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.